Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2000
Paar sammukest XVII
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Ergo-Hart Västrik
2000. aastal olid Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) koosseisulised töötajad vanemteadur Mall Hiiemäe, teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel ja Mari Sarv, arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik, assistendid Tuuli Otsus ja Astrid Tuisk ning videotehnik Einar Sinijärv. Pikemaajaliste lepingutega tegid arhiivitööd Sirle Lorvi, Pille Niin, Indrek Tenno ja Ell Vahtramäe. Riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur" kaudu oli arhiiviga seotud heliinsener Jaan Tamm; Eesti Teadusfondi grandiprojektide "Eesti regilaulude arvutitöötlus", "Eesti regilaulude keel ja poeetika" ja "Kohapärimus rahvajuttudes" vahendusel Liina Saarlo, Andreas Kalkun, Kanni Labi, Melika Kindel, Terje Potter ja Veinika Västrik. Otse või kaude on ERA töödele ja tegemistele kaasa aidanud ka paljud teised: sõsarosakondade rahvas, Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuurikolledži üliõpilased, kolleegid ja tuttavad naaberasutustest.
KOGUMINE
ERA on folkloori keskarhiiv Eestis. 2000. aasta lõpuks on arhiivi jõudnud valdav osa eesti vanema folkloori kogusid, ka need, mis kuulusid lähiminevikus teistele institutsioonidele (TÜ, EKI). Nii nagu varasematel aastatel, jätkati ka tänavu suvel korralisi kogumisekspeditsioone, mis tõid arhiivi hulgaliselt hea tehnikaga salvestatud pärimusainest (folkloristide kogutust moodustavad endiselt enamuse helisalvestused).
ERA käsikirjalised kogud täienesid aasta esimese 11 kuu jooksul 45 959 lehekülje võrra. Peamise osa juurdekasvust moodustas Tallinna folkloristide ületulekul Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu üle antud Eesti Keele Instituudi käsikirjalise rahvaluulekogu (KKI) 70 köidet (kokku 36 207 lehekülge). Samuti kajastub 2000. a. kogude statistikas seni arvele võtmata 1302-leheküljeline M. Tšuvašovi mordva rahvaluulekogu (RKM, Tšuvašov 1-6).
Aasta jooksul andsid arhiivile materjali üle enam kui sada inimest. Esile võib tõsta kahte ulatuslikumat kogumisaktsiooni. Piret Päär Rahvakultuuri Koolitus- ja Arenduskeskusest organiseeris temaatilise kogumisvõistluse "Pöidlaküüdilood", mille käigus koguti ja anti ERA-sse 120 lehekülge arvutikirjas pärimust nn. hääletajate ja hääletamise teemadel. TÜ üliõpilane Melika Kindel korraldas kohapärimuse kogumise aktsiooni Loksa, Kolga ja Kuusalu keskkoolides; tulemuseks oli 489 lk. arhiivi laekunud materjali. Õpilaste kogutud käsikirjalist rahvapärimust, lisaks videosalvestusi kaasaegsetest pulmadest ning helilindistusi laulu ja pillimänguga, sisaldasid ka 14 Viljandi Kultuurikolledžis tehtud folkloorialast seminaritööd, mis jõudsid arhiivi õppejõud Marju Kõivupuu vahendusel.
Nimetada tuleb mitut endist ja uut kaastöölist, kes sellel aastal materjale arhiivi tõid. TÜ üliõpilane Ave Tupits andis üle 57 lk. kooliõpilastelt kogutud perepärimust. Hillar Palamets Tartust tõi koopia käsikirjast "Keila poiste kahest salgast. Materjale ja meenutusi aastatest 1941-1945" (133 lk.), lisaks originaalmaterjali kahe poistesalga tegevusest ja mängudest - käsikirjalisi ajakirju, käskkirju, vapijooniseid jms. Kaleph Jõulu Viljandimaalt saatis aasta jooksul 608 lk. mitmesuguseid kirjapanekuid ning laulikute ja salmialbumite koopiaid. Evi Adder Järva-Madiselt saatis 41 lk. unenägude seletusi ja rahvakalendri alast andmestikku. Kuusteist Mõisaküla Keskkooli 7. ja 11. klassi õpilast saatsid 47 lk. usundilisi muistendeid. Mitmesugust rahvapärimust on ERA-le üle andnud veel Tiit Birkan, Enda Kallas, Elmar Lossmann, Helen Luks, Jaan Malin, Leida Oeselg, Maria Parksepp, Ülo Pärnik, Marje Randver, Reeli Reinaus, Andres Toht jt.
Laulukladesid ja salmialbume on arhiivile annetanud Vallo Kepp, Juhan Peegel, Kadi Salu, Velda Sibul, Ülo Tedre, Tõnu Vilu, Aarne Vinkel, Rahvusraamatukogu ning Arhiivraamatukogu. ERA-albumitekogusse lisandus ka 22 CD-ROM failiplaatidele skaneeritud albumit, mille originaalid saadi laenuks ekspeditsioonidel Tarvastusse ja Kullamaale. Tänuväärset tööd kogujate ja käsikirjaliste kogudega tegi E. Kalmre, kelle ülesannete hulka kuulus küsitluskavade koostamine ja kohandamine, kogujate juhendamine ning uue materjali arvelevõtmine.
Aasta esimese 11 kuuga lisandus heliarhiivi CD-seeriasse 118 ühikut digitaalseid lindistusi (CD 316-433). Fotokogusse võeti selle aja sees arvele 568 fotot. Veebruaris liideti ERA helikoguga seni Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli valduses olnud helisalvestuste kogu EKRK, Fon. 104 magnetlinti. Samuti tehti aasta jooksul digitaalkoopiad TÜ multimeediakeskuses olevatest rahvaluule-teemalistest kinofilmidest ning TÜ Kultuuriklubi juhataja Heino Variku valduses olevatest 1995-1999 aastate tudengipäevadel tehtud videoülesvõtetest (vahendas Jaan Malin, koopiad tegi Andres Kuperjanov).
Jõudsalt suurenes aasta jooksul ka ERA käsiraamatukogu, mis on täienenud EKI folkloristide käsiraamatukogu arvel, arhiivi külastanud uurijate, kaas- ja väliskolleegide annetuste ning raamatuvahetuse abil. Paljud trükised on kogusse jõudnud ajakirja Folklore. An Electronical Journal of Folklore vahetuseksemplaridena ning FO juhataja Mare Kõiva isiklike kontaktide kaudu. Trükiseid on arhiivile kinkinud ka paljud teised (Eesti Rahva Muuseum, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, TÜ kirjastus, jpt.), kellele kõigile olgu siinpuhul edastatud suured tänud.
Eesti Vabariigi Presidendi Preemia silmapaistvamatele rahvaluulekogujatele anti traditsiooniliselt üle 23. veebruaril. Preemia laureaatideks esitati tänavu arhiivi kauaaegne kaastööline pensionär Enda Kallas Häädemeestelt, Tartu Ülikooli filoloogiatudeng Kadi Salu, kes lindistas ning korraldas mahuka kogu malevafolkloori, ning Eesti Põllumajandusülikooli metsanduse eriala magistrant Ain Raal, kelle kaastöö arhiivile sisaldas heliülesvõtteid Setu lõõtsamängijatelt. Pidulikul aktusel Kirjandusmuuseumi saalis andis laureaatidele preemiad üle Tartu maavanem Jaan Õunapuu. Samas esitleti ka aasta alguses Monumenta Estoniae Antiquae sarjas trükivalgust näinud suurteost "Vana Kannel VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud" (koostajad Hilja Kokamägi, Ülo Tedre ja Edna Tuvi). Temaatilisi muusikalisi vahepalu esitasid Koidu Ahk ja Pille Nagel Iisaku Kunstide Koolist.
2000. aastal osalesid ERA-lased neljal ulatuslikumal ekspeditsioonil, mida kõiki toetas Eesti Kultuurkapital. Nii nagu möödunud kahel aastal, jätkas ERA tänavugi (6.-20. juunil) välitöid Viljandimaal. Seekord peatuti Holstre Põhikoolis, kus lahke koolirahva poolt (kontaktisik Helve Hrabrova) olid rahvaluulekogujate käsutuses vastselt remonditud klassiruumid ning söökla. Osalesid M. Hiiemäe, K. Labi, T. Otsus, J. Oras, E. Vahtramäe, E.-H. Västrik, Reet Hiiemäe (FO), Toomas Uri (eraettevõtja) ja Enn Lillemets (vabakutseline näitleja). Kokku tehti ekspeditsioonil 25 tundi digitaallindistusi, 105 fotot, vormistati ca 500 lk. üleskirjutusi ning saadi kopeerimiseks neli laulukladet ja noodimaterjali. Välitööde lõppedes korraldati Holstre koolis vestlusring kohalike rahvaluulehuvilistega, kellele tutvustati rahvaluule kogumise metoodikat.
M. Sarve initsiatiivil jätkati rahvaluule kogumist ka Kullamaal (27. juuni-5. juuli). Ekspeditsioonil osalesid ERA-lased A. Kalkun, T. Otsus, L. Saarlo ja M. Sarv, Tartu Ülikooli üliõpilased ja kraadiõppurid Risto Järv, Merje Kala, Pille Niin ja Renata Sõukand ning Viljandi Kultuurikolledži üliõpilased Liina Kask, Liina Härm, Kadri Laube ja Sille Ilves. Peatuskohaks oli Risti alev. Ekspeditsiooni kestel jäädvustati rahvaluuleainest seitsmekümnelt inimeselt Risti alevis ja ümberkaudsetes külades. Tehti ligi 80 tundi helisalvestusi, lisaks ca 1 tund videosalvestusi, käsikirjalisi märkmeid ning fotosid; kopeerimiseks ja skaneerimiseks saadi laenuks kümmekond laulikut-salmikut ja fotosid. Eesti folkloristikas uudseks võib lugeda iga kogumissituatsiooni kirjeldavate andmelehtede täitmist. Jälgiti ka tänapäeva suguvõsakokkutulekute traditsiooni Piirsalus 1.-2. juulil toimunud Kruuselite suguvõsa kokkutulekul.
Siberi eesti asundustes läbi viidud välitöödel (17. august-28. september) jätkati unikaalse folkloristliku ainese jäädvustamist kahes piirkonnas: A. Korb kogus Omski oblasti Rõžkovo ja Zolotaja Niva külades ning Uljanovski oblasti Smorodino külas; A. Tuisk ja P. Niin koos filmioperaator Andres Korjusega tegid välitöid Krasnojarski krai Ülem-Suetuki ja Ülem-Bulanka külades ning Altai krai Estonia külas. Kokku laekus 140 t. helisalvestusi, 20 t. videoülesvõtteid, 300 lk. käsikirjalisi ülestähendusi ning 320 fotot. A. Korb tutvus ühtlasi Omski ülikooli etnograafia ja museoloogia kateedris olevate eesti asunduste materjalidega ning kohtus Uljanovskis etnograaf L. P. Šabalinaga, kellelt sai infot piirkonna teiste eesti külade kohta, kus on plaanis tuleval aastal ka kogumistööd jätkata.
E.-H. Västrik käis koos Madis Arukase (FO) ja Taisto Raudalaisega (Helsingi ülikool) ajavahemikus 25. juuli-4. august välitöödel Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti ingeri-soome ja vadja külades. Ekspeditsiooni käigus salvestati 16 t. videomaterjali, tehti 16 t. heliülesvõtteid ning 300 fotot. Lisaks vadja ja ingeri-soome keele ja rahvapärimuse jäädvustamisele dokumenteeriti kompleksselt Volossova rajooni Ilješi küla kirikupüha.
Mari-Ann Remmel osales grandiprojekti "Arheoloogia ja kohapärimus" raames 2.-5. juunil välitööretkel Läänemaale Karuse ja Hanila kihelkonda, mille käigus inspekteeriti ja pildistati muistenditega seotud paiku.
Aasta jooksul tegi arhiivi heliinsener Jaan Tamm DAT-tehnikaga salvestusi mordva ansambli "Toorama" lauludest, hõimupäevade folkloorikontserdist TÜ aulas, festivalist "Improviss" ja Tartus viibinud neenetsite Juri Vella ja Tatva Loganõ lauludest ja juttudest.
KORRALDAMINE. DIGITALISEERIMINE
Heliinsener J. Tamm konverteeris failiplaatidele ERA analooglindistuste seeria RKM, Mgn. II ühikud 356-900, mis on .mp3-formaadis kasutatavad ka Kirjandusmuuseumi folkloristide siseserveris. Samuti on .mp3-formaati konverteeritud enamus CD-seeria heliülesvõtetest (ühikud CD 1-400). OÜ Eesti Multifilmi tellimust täites on failidena koondatud ka plaadiantoloogia "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" (1970) materjal, mis ootab avaldamist uuesti toimetatud kordusväljaandena laserplaadil. Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele on nüüdsest helistuudios olemas arvutisüsteem, mis võimaldab helisalvestisi konserveerida 24-bitises 96kHz-s standardis.
Kõik arhiivi üle antud digitaallindistused kirjutas aasta jooksul CD-ROM failiplaatidele S. Lorvi, lindistuste nimekirjad korraldas MS Word'i ja MS Excel'i dokumentidena P. Niin. S. Lorvi kandis CD-ROM failiplaatidele ka ühikud 1-11 DAT-lindistuste seeriast. E. Sinijärv jätkas tööd 1950.-1970. aastatel tehtud kitsas- ja laifilmidega, "keerates" vaid negatiividena säilitatud ülesvõtted positiivideks ning tehes koopiaid VHS-kassettidele. Samuti jäädvustas ta videosse Kirjandusmuuseumis toimunud kultuuriüritusi.
I. Tenno viis aasta alguses lõpule ERA fotokogu inventuuri ning selle ümberpaigutamise uude hoiukappi, võttis arvele kõik arhiivi üle antud fotod ning sisestas nende kohta käiva andmestiku MS Excel'i tabelitesse, viies ühtlasi lõpule kogu värvifotoseeria elektroonilise indekseerimise. Tööd alustati ka diapositiivide seeria digitaliseerimisega.
Mitmete korralduslike töölõikude osas andsid tubli panuse ERA-s arhiivipraktikat sooritanud TÜ rahvaluuleüliõpilased, keda juhendas E. Kalmre. Üliõpilaste abiga võtsid ERA raamatukokku laekunud väljaanded arvele P. Niin, A. Korb ja E. Vahtramäe.
2000. aastal on olnud arhiiviga jätkuvalt seotud mitu projekti, mille raames sisestati arvutisse hulgaliselt käsikirjalisi tekste. J. Hurda käsikirjalise rahvaluulekogu päästekopeerimise käigus sisestas E. Vahtramäe frontaalselt jutuainese, usundilised teated ja kombestikukirjeldused köidetest H II 16-18 ning Mall Hiiemäe kollatsioneeris köidete H II 1-10 materjali. Oskar Looritsa koostatud antoloogiate "Endis-eesti elu-olu III-IV" trükiks ettevalmistamisel sisestasid I. Tenno ja E. Vahtramäe arvutisse 683 peamiselt põllunduse ja karjanduse alast pärimusteksti vanematest rahvaluulekogudest.
Grandiprojekti "Eesti regilaulude keel ja poeetika" raames sisestati arvutisse 500­värsiline valim regilaule kõigist Eesti kihelkondadest (kokku 600 tinglehekülge). Samuti sisestati Karula kihelkonna "Vana Kandle" ettevalmistustööde käigus arvutisse 586 regilauluteksti. Pärast töö lõpetamist grandiprojekti "Kohapärimus rahvajuttudes" esimeses järgus väljavalitud kihelkondadega (Hanila, Karuse, Martna, Nõo, Otepää, Rõuge, Setu ja Vastseliina kihelkondadest rahvaluulearhiivi kogutud materjalist on sisestatud arvutiandmebaasi 3700 kohapärimuse teksti), jätkus töö Kuusalu, Tõstamaa, Suure-Jaani, Kanepi, Põlva, Räpina ja Urvaste ainesega (detsembri alguseks sisestatud 2944 teksti). Mõlemal puhul on kasutatud MS Access'il põhinevaid andmebaase, mis võimaldavad teha hõlpsalt materjalis päringuid ning seda elektroonilisel kujul edasi teisaldada. Töö käigus saadud kogemustele tuginedes arutati praegu kasutusel oleva andmebaasi täiustamise vajadust ning leiti ühiselt, et andmebaas tuleks ümber kujundada arhiivitraditsioone arvestades mitmekeskmeliseks.
ETF-i grandi "Eesti imemuinasjutud" toetusel toimuva TÜ muinasjutuprojekti (juht Risto Järv) töö käigus sisestati 2000. aasta jaanuarist detsembrini ERA eri kogudest arvutisse ligi 1050 teksti (üle 3000 tinglehekülje) imemuinasjutte. Lõpule jõuti 1999. aastal alanud kõigi imemuinasjututekstide masinakirjakoopiate arvutisse skaneerimisega (J. Hurda rahvaluulekogude osas skaneeriti päästekopeerimise raames ka muid jututekste). Töö arhiiviainese digitaliseerimisega on jõudsalt jätkunud ka Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia ning folkloristika osakonnas eri rahvaluuleliike hõlmavate allikpublikatsioonide ettevalmistamisel (regiviisid, rahvaluule lühivormid, usundilised jutud).
Aastal 2000 on ERA jätkuvalt taotlenud toetust Euroopa Liidu Teadus- ja Arendustegevuse Viiendast Raamprogrammist kogude digitaliseerimise ning ühtse integreeritud andmebaasi loomise tarbeks. Koostöös Iiri Folkloori Arhiivi (University College Dublin) ja Leuveni ülikooliga (Katholieke Universiteit Leuven) valmistati 2000. aastal ette projekte "Access to Digitally Integrated Folklore Archive Materials" ning "Digitisation of Folklore Archives", mis esitati infoühiskonna tehnoloogiate (IST) allprogrammile. Kas taotlused hinnatakse ka perspektiivikaks, selgub siiski alles järgmisel aastal.
PUBLIKATSIOONID. TEADUSÜRITUSED. ESINEMISED
ERA tegeles 2000. aastal sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloor ühiskonna mentaliteedimuutuste kajastajana" (1998-2002) raames rahvalaulude, tänapäeva folkloori, Siberi eestlaste rahvaluule, kohapärimuse ning eesti ja vadja rahvausundi uurimisega. ERA oli aasta jooksul seotud viie ETF-i grandiprojektiga, osaleti kuue teaduspublikatsiooni väljaandmisel, avaldati 20 teadusartiklit, hulgaliselt teese, retsensioone, ülevaateid jms. Kaalukad olid kaitstud väitekirjad.
2000. aasta oluliseks tähtsündmuseks tuleb kindlasti lugeda Mari Sarve monograafia "Regilaul kui poeetiline süsteem" (toimetaja Janika Oras) ilmumist Kirjandusmuuseumi aastaraamatus "Paar sammukest XVII". Uurimus on täiendatud variant samateemalisest magistritööst, mida saab veendumusega pidada edasiviivaks sammuks eesti regilaulude keele ja poeetika uurimise teel. Lisaks monograafia ettevalmistamisele uuris M. Sarv aasta jooksul regilaulude parallelismi, regilaulus kasutatud värsisüsteeme ja nende piirkondlikke erisusi ning vormistas mahuka uurimuse eesti lühivormide heakõla ehituslikest eeldustest.
Igati kordaläinud oli M. Sarve juhitud grandiprojekti raames korraldatud interdistsiplinaarne teaduskonverents "Regilaulu keel ja poeetika" 29.-30. novembril. Mitmete teadusasutuste etnomusikoloogide, folkloristide, lingvistide ja usundiuurijate peetud 13 ettekannet kinnitasid veenvalt, et regilaul pakub veel 21. sajandilgi piisavalt väljakutseid, küllaldaselt on seni uurimata valdkondi ning leidub ka huvilisi, kes selle eesti folkloori "tunnusžanriga" tegeleda soovivad (teese vt. aadressil http://haldjas.folklore.ee/regilaul/konverents2000/). Kohal oli, võttes arvesse nii kõnelejaid kui kuulajaid, kogu eesti regilaulu-uurijate paremik (ERA-st esines viis uurijat), sisukad olid ettekannetele järgnenud diskussioonid, raamatuesitlused (TÜ rahvaluule õppetooli artiklikogumik "Kust tulid lood minule" ja Vaike Sarve monograafia "Setu itkukultuur") ning õhtud setu meestelaulu ja Lilian Langsepa harfimänguga.
ERA looja ning kauaaegse juhataja Dr. Oskar Looritsa 100. sünniaastapäeva 9. novembril tähistas arhiiv O. Looritsa koostatud tekstiantoloogia "Endis-eesti elu-olu III. Lugemispalu põllumehe elust" trükkitoimetamisega. Suure töö algkäsikirja toimetamisel tegi M. Hiiemäe, keda tehnilise poole pealt assisteerisid Kadri Tamm, I. Tenno, E. Vahtramäe ja E.-H. Västrik. Teos on oluline veel põhjusel, et raamat avaldati Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste 17. köitena, jätkates nii Looritsa Eestist lahkumise järel Teise maailmasõja ajal pooleli jäänud väljaandeseeriat. ERA-lased osalesid aktiivselt ka 9.-12. novembril Kirjandusmuuseumis toimunud O. Looritsa sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi "Rahvausund ja folkloor aastatuhande vahetusel. Tänapäevased uurimismeetodid" korraldamisel.
Noorte folkloristide konverents toimus tänavu 25.-26. aprillil (peakorraldaja Janika Oras). Kokku peeti 21 ettekannet, lisaks stendiettekanne ning rühmatöö Tallinna Pedagoogikaülikooli tudengitelt. Plenaarettekande taani muistenditraditsioonist pidas Tartut külastanud Los Angelese ülikooli professor Timothy Tangherlini. Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi nooruurijate, TÜ, TPÜ ja Eesti Muusikaakadeemia tudengite ja kraadiõppurite ettekanded käsitlesid mitmeid folkloorivaldkondi, alates klassikalistest folkloorižanritest (muinasjutt, regilaul, muistend) kuni tänapäevaste linnajuttude ning Interneti-folkloorini (teesid aadressil http://haldjas.folklore.ee/~janika/noored/teesid/). Konverentsil esitleti ka möödunudaastase konverentsi kogumikku "Maa-alused. Pro folkloristica VII" (toimetajad M. Hiiemäe ja J. Oras).
Võttes kokku mitme aasta uurimis- ja kogumistegevuse linnajuttude vallas, kaitses Eda Kalmre 8. juunil TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures hindele cum laude magistritöö "Tänapäevaste eesti muistendite temaatika, geneesi ja leviku tunnusjooni". Magistritöö teemal ilmusid E. Kalmrel aasta jooksul uurimused erialaväljaannetes (artikkel "Lilla Daam. Kogukonna usundiline muistend kui homogeenne tervik" ajakirjas Mäetagused (nr. 13) ja artikkel "Katastroofifolkloorist. "Estonia" ja "Titanic"" kogumikus "Meedia. Folkloor. Mütoloogia") ning sama problemaatikat käsitles ta ettekannetes ka kahel Kirjandusmuuseumis toimunud rahvusvahelisel seminaril.
Samal päeval, 8. juunil, kaitses magistriväitekirja teemal "Eesti regilaulude vormelid" L. Saarlo, kes käsitles oma töös vormeliteooria rakendamisvõimalusi eesti regilaulude uurimisel. Sama problemaatikat puudutasid dissertandi kaks artiklit kogumikus "Kust tulid lood minule" ning artikkel "Valik vastuseid vormelite vallast" kogumikus "Maa-alused".
Valmivate väitekirjadega on seotud A. Korbi ja A. Tuisu kirjutatud uurimused Siberi eesti asunduste pärimusest. A. Korbi valmiv magistritöö keskendub rahvaluule kogumise ajaloole ning metoodikale, üksikasjalisemalt käsitletakse erinevaid kogumissituatsioone. Uurimused "Ajalugu ja pärimus: Siberi eestlaste jutud oma esivanematest" ning "Eeslaulja rollist Siberi eestlaste laulutraditsioonis" on avaldamiseks üle antud ajakirjale Mäetagused ning Eesti Fennougristide Komiteele. A. Tuisu valmiv magistritöö käsitleb pärimuse kohastumise problemaatikat, millele keskendusid ka tema aasta jooksul peetud ettekanded. M.-A. Remmel on jätkanud väitekirja ettevalmistamist eesti kohapärimusest: valmimas on ulatuslikud uurimused naabrihuumorist, koha- ja objektispetsiifilistest rahvaluulemotiividest ning piirkondlikest erijoontest eesti kohapärimuses. Rahvaluulekogujate välitööpäevikuid puudutas M.-A. Remmeli artikkel Harjumaa folkloorikogumikus.
Aasta esimesel poolel kirjutas J. Oras põhjaliku ülevaate ERA rahvamuusika kogudest Bambergis ilmuvale etnomusikoloogia-alasele ajakirjale "The World of Music" (Vol. 42 (2), 2000) ning kokkuvõtva artikli ERA heliarhiivist entsüklopeedia "The New Grove Dictionary of Music and Musicians" uuele, täiendatud trükile (artiklite kirjutamisele eelnes põhjalik töö heliarhiivi statistiliste andmetega). Heliarhiivi materjalidel põhines ka J. Orase ettekanne Muhu regilaulude rütmidest konverentsil "Regilaulu keel ja poeetika". Aasta jooksul ilmusid ka rahvalaulu alased kaastööd kogumikule "Pärimus pärijaile" ja ajakirjale Mäetagused (nr. 13).
Mall Hiiemäe lõpetas 2000. aasta alguses ulatusliku käsitluse mordva rahvakalendrist (vt. http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/rk/), jätkus lühiartiklite seeria "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis" (II-III) ajakirjas Mäetagused. Aasta jooksul nägid trükivalgust ka eri teemadel (Hulja-Uude rahvajuttudes, Aliise Moora teaduslik pärand, rahvaluuleaines Siberisse küüditatute mälestustes) kirjutatud artiklid jätkväljaannetes Folklore. An Electronical Journal of Folklore (Vol. 13), Eesti Arheoloogia Ajakiri (4/1) ning Ajalooinstituudi kogumikus "Eestlane ja tema maa". Grandiprojekti "Kohapärimus rahvajuttudes" raames käsitles M. Hiiemäe oma ettekannetes ka eesti põlispuid ning veekogudega seotud rahvapärimust.
E.-H. Västrik võttis osa Eesti, Läti ja Leedu folkloristide ühisprojekti "Balti Folkloori Instituut" töökoosolekutest Vilniuses, püüdes kaasa aidata ühiste publikatsioonide (BIF Newsletter, Journal of the Baltic Institute of Folklore) väljaandmisele ning lähiaastate koostöö kavandamisele. Ta osales ka 16.-21. juunil Norras toimunud Põhjamaade, Baltimaade ja Loode-Venemaa folkloristide ühisprojekti "Folklore, Heritage Politics, and Ethnic Diversity" raames peetud sümpoosiumil ning võõrustas Põhjamaade folkloristide koostöövõrgu "The Folklorist's Fieldwork and Archiving as a Proccess" töökoosolekut 27. aprillil Kirjandusmuusemis.
Lisaks eespool mainitud arhiivi enda korraldatud konverentsidele esinesid ERA-lased ka muudel teadusüritustel. M. Hiiemäe pidas ettekande akadeemik Harri Moora ja Aliise Moora 100. sünnipäevale pühendatud konverentsil 2. märtsil Tallinnas, E. Kalmre ja E.-H. Västrik võtsid sõna 5. aprillil Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti-Rootsi ühisseminaril "Multikultuuriline Euroopa. Lokaalse ja etnilise kultuuri säilitamine 21. sajandil" ning A. Tuisk 12.-13. mail TÜ rahvaluule õppetooli korraldatud rahvusvahelisel seminaril "Pärimuslik ajalugu". 8.-13. augustil Tartus toimunud IX rahvusvahelisel fennougristikakongressil esinesid ettekannetega M. Hiiemäe, A. Korb, L. Saarlo, M. Sarv ja E.-H. Västrik, Kirjandusmuuseumis korraldatud rahvusvahelisel jutu-uurijate seminaril "Tõsieluteadete kujul levivast folkloorist" 20.-23. septembril kõneles E. Kalmre ning 27. septembrist 1. oktoobrini aset leidnud Berliner Phonogramm Archiv'i 100. juubelile pühendatud konverentsil Berliinis Jaan Tamm. Ungaris 6.-8. oktoobril peetud teisel soome-ungari-eesti usundiuurijate sümpoosiumil "Pühakohtade uurimine usundietnograafias" esines ettekandega E.-H. Västrik ning 44. Kreutzwaldi päevade konverentsil 21.-22. detsembril K. Labi, M.-A. Remmel ja E. Vahtramäe.
Jätkuvalt on ERA teadurid pidanud loenguid ning juhendanud seminare ja praktikume mitmetes Eesti kõrgkoolides ja täienduskoolitust korraldavates asutustes. Tihedamad sidemed on olnud Tartu Ülikooliga (M. Hiiemäe, E. Kalmre, E.-H. Västrik), Rahvakultuuri Arendus­ ja Koolituskeskusega Tallinnas (M. Hiiemäe, J. Oras) ning Viljandi Kultuurikolledžiga (J. Oras). Endiselt on ERA olnud TÜ rahvaluuletudengite ja Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika eriala õpilaste peamine praktikabaas.
ERA teadurid esinesid aasta jooksul kümnete ettekannete, loengute ja õpitubadega paljudel rahvaluulet tuvustavatel üritustel koolides ja seltsides, piirkondlikel rahvaluulepäevadel, kokkutulekutel, festivalidel ja muudel avalikel üritustel. Palju on olnud arhiivi külastanud õppeekskursioone, mida on ühel või teisel viisil aidanud läbi viia kõik ERA töötajad (põhikoormus langes siiski J. Orase ja E. Kalmre õlule). Sellele lisandusid sageli ka väga mahukad konsultatsioonid erihuvidega uurijaile, info vahendamine meediale, ja seda nii kirja, telefoni kui Interneti vahendusel.
ERA-lastel (E. Kalmre, L. Saarlo, M. Sarv) oli ka sellel aastal hea võimalus käia Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetuslepingute raames end täiendamas Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis ja etnoloogilises raamatukogus Helsingis. Muu toetuse abil käis samas M.­A. Remmel, kes ühtlasi külastas ka Turu ülikoole. Doktorantuuri raames külastas Amsterdami, Groningeni ja Göttingeni folkloristikakeskusi M. Sarv.
VARIA
Möödunud aasta sügisel Kirjandusmuuseumis eksponeeritud näitus "Piiri takah. Pilte Ida-Setomaalt 1996-1999" oli 4.-20. maini täiendatud kujul vaadatav Rahvusraamatukogus. Suure töö tegi taas M.-A. Remmel, keda jõudumööda abistasid I. Tenno ja Heiki Valk. Võrreldes varasema näitusega lubas vähem pretensioonikas galeriipind esile tuua uusi koosmõjusid ning anda edasi seni varjatud sõnumeid. Seekordsel näitusel oli külastajate päralt ka buklett ning ingliskeelne saatetekst, mis lubasid külastajail hõlpsamini sisse elada Tallinnast pea 300 kilomeetri kaugusel oleva piiritaguse Petserimaa paari(saja) aasta tagusesse maailma.
Ajavahemikus 16. maist 30. juunini ehtis Kirjandusmuuseumi saali tuntud loodusemehe Hendrik Relve fotonäitus Eesti põlispuudest. Fotodele oli jäädvustatud Eesti tähelepanuväärseid puuhiiglasi, mis enamuses on erilistena tuntud ka rahvapärimuses. Näituse avamisega tähistati Kirjandusmuuseumis ühtlasi Põlispuu päeva, mille raames peeti ettekandeid eesti ja vadja pühapuudest. Esitati ka teemakohaseid luuletusi ja laule, mis sidusid omavahel sujuvalt piltidel olevad põlispuud, pärimuse ja poeesia.
Väikseid fotonäitusi omainimestelt oli arhiivi vahetus läheduses veel teisigi. Aasta alguses oli Kirjandusmuuseumi vana maja teisele korrusele viivas trepigaleriis K. Labi fotoväljapanek "Mustveest Varnjani" ühe päeva piltidest Peipsi-äärsetes vanausuliste külades. Kevadest sügiseni sai näha P. Niini fotoseeriat "Aknad" ning ühenduses regilaulukonverentsiga avati 29. novembril väljapanek K. Labi uue seeriaga "Laulupildid".
Mõned nädalad enne O. Looritsa 100. sünnipäeva viisid tema lapsed ja lapselapsed täide vanemate omaaegse soovi jõuda pärast maise tee lõppu taas kodumaale. 25. septembril sai teoks Ellen ja Oskar Looritsa ümbermatmine Vana-Jaani kalmistule Tartus, Udo Kolgi, Pent Nurmekunna ja Harald Peebu viimsete puhkepaikade naabrusse. Seda kultuuriloolist sündmust, samuti O. Looritsa sajandat sünnipäeva jäävad meenutama Looritsa laste ja lastelaste poolt arhiivile kingitud Ott Kangilaski graafiline leht "Setu pulmalisi" ning Ferdi Sannamehe õlimaal ERA juhatajast Oskar Looritsast.
Suur tänu kõigile!
