Uudised

Ilmunud on kolme Eesti Kirjandusmuuseumis väljaantava teadusajakirja aastalõpunumbrid: Folkore nr 80 erinumber „Sünnitamispärimus ja lapsepõlv arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides“, Mäetagused nr 78, mis käsitleb meditsiiniantropoloogiat, ja Methis nr 26, digitaalhumanitaaria erinumber.

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühiselt välja antava ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica nr 26 on peatoimetaja Marin Laagi sõnul pühendatud Eesti digikultuuri aastale 2020. Ajakirjanumber on jätkuks Eesti Kirjandusmuuseumist 7 aastat tagasi välja kasvanud Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarja ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tegevusele ning tugineb Eesti digitaalhumanitaaria 7. konverentsi „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses“ ettekannetele detsembris 2019 nii eesti kui rahvusvahelistelt uurijatelt.

Koostajate Marin Laagi ja Piret Viirese sõnul on digikultuur ja digihumanitaaria muutumas andmeanalüüsi tehnoloogilisest vahendist inimteadvuse ja -kultuuri kompleksseks uurimisväljaks. „Uurimisvaldkonnana on digihumanitaaria olnud uurijate fookuses viimasel viieteistkümnel aastal, kuigi esimesed katsetused humanitaaria ja arvutitehnoloogia vahelisi seoseid leida ja rakendada ning mõtestada ulatuvad juba 1950. aastatesse.“
Pikemat ajakirjanumbri sisututvustust loe all.

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore nr 80 on pühendatud sünnitamispärimusele ja lapsepõlvele arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides. Ingliskeelse ajakirjanumbri on külalistoimetanud Irina Sedakova Vene Teaduste Akadeemia slaavi uuringute tüpoloogia ja võrdleva keeleteaduse instituudist ning Nina Vlaskina Vene Teaduste Akadeemia Lõuna teaduskeskusest ja see võiks ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul pakkuda huvi nii humanitaar- ja sotsiaalteadlastele kui ka arstiteadlastele. 

Ajakirjanumbri keskmes on sündmus, mis on nii füüsiline (loomulik, ontoloogiline) kui ka sümboolne – sünnituse ime. „Arhailised vaated rasedusele, sünnitusele ja beebi esialgsele sotsialiseerumisele, mis esmapilgul ei tundu olevat rakendatavad moodsates linnades, kus on kaasaegsed meditsiinilised ja teaduslikud võimalused, osutuvad hämmastavalt stabiilseteks.“

Ingliskeelse ajakirjanumbri autorite näol on tegemist Leedu, Soome, Venemaa ja teiste riikide uurijatega. Pikemat sisututvustust loe all.

Ajakirja Mäetagused nr 78 jätkab meditsiiniantropoloogia teemade läbivalgustamist. Meditsiiniantropoloogia konverentsid Medica on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel toimunud juba 13. korda. Viimane samast seeriast konverents „MEDICA XIII. Dialoogid, adapteerumine ja innovatsioonid“ toimus veebi vahendusel 8. detsembril 2020. Sellised ettevõtmised on Mare Kõiva sõnul hea võimalus arutleda tervise ja meditsiiniga seotud uurimisteemade üle avaramas vaates. 

Lisaks meditsiiniga seonduvatele teemadele on numbrisse mahtunud ka Vladimir Sazonovi artikkel „Mõningad märkused nelja ilmakaare kuninga ja jumal-kuninga kontseptsiooni kohta Sumeris ja Akkadis 3. at eKr“.
Ajakiri Mäetagused annab ülevaate ka toimunud folkloristika-alastest konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Pikemat sisututvustust loe all.

Ajakirjade Folklore, Mäetagused ja Methis värskeid numbreid esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil „Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming“ 22. detsembril algusega kell 16:15.
Konverentsi kava ja konverentsiga liitumine: https://www.kirmus.ee/et/eesti-kirjandusmuuseumi-64-kreutzwaldi-paevad 

Ajakirjade pikemad sisututvustused

Ilmunud on ajakirja Folklore 80 number! 

Irina Sedakova ja Nina Vlaskina külalistoimetamisel ilmavalgust näinud erinumber on pühendatud alati huvikeskmes olnud teemaringile, mis pakub huvi paljudele humanitaar- ja sotsiaalteadlastele ja ka arstiteadlastele. Selle teema keskmes on sündmus, mis on nii füüsiline (loomulik, ontoloogiline) kui ka sümboolne - sünnituse ime. See tähistab ja vihjab elu tekkele ja algusele, uue staatuse algamisele ja omandamisele. Sellisena on seda põhjalikult uurinud erinevate riikide etnograafid, etnoloogid, kultuuri- ja meditsiiniantropoloogid, ajaloolased, sotsioloogid ja teoloogid, keeleteadlased ja folkloristid, psühholoogid ja pedagoogid. 21. sajandil, on koos uue tehnoloogia ja uurimismeetodite tulekuga tehtud tohutuid edusamme naiste meditsiinilise abi alal ja on muutunud multidistsiplinaarseks akadeemilised uuringud sünnituse ja varase lapseea kohta. Arhailised vaated rasedusele, sünnitusele ja beebi esialgsele sotsialiseerumisele, mis esmapilgul ei tundu olevat rakendatavad moodsates linnades, kus on kaasaegsed meditsiinilised ja teaduslikud võimalused, osutuvad hämmastavalt stabiilseteks.

Paralleelselt selle traditsiooni jätkumisega on uus suhtumine isiklikku ellu ja emotsioonidesse - “uus siirus”. Autorite seas on Rasa Paukštytė-Šaknienė, Tatiana Agapkina ja Andrei Toporkov, Irina Sedakova, Oksana Labashchuk, Halyna Derkach, Tetiana Reshetukha, Lena Marander-Eklund, Natalia Gramatchikova, Alexander Novik, Natalia Dushakova, Adina Hulubaş, Anamaria Iuga jt. 

Irina Sedakova ja Nina Vlaskina ingliskeelne ülevaade: „Birthlore and Childhood in Archaic and Modern European Cultures: An Introduction“. 

Ajakiri Folklore ilmub järjepidevalt alates 1996. aasta juunikuust trükise ja veebiväljaandena, käesolev number on loetav aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol80

*

Mäetagused 78 keskendub meditsiiniantropoloogiale

Jõulude eel trükikojast saabunud ajakirja Mäetagused 78. number jätkab meditsiiniantropoloogia teemadel.
Koroonaajale kohaselt esitatakse Nikolai Anisimovi ja Galina Gluhova uurimistulemused teemal „COVID-19 ja udmurdi pärimuskultuur“. Artikkel vaatleb udmurtide kombestiku muutusi karantiini ajal, samuti karantiinist ja eneseisolatsioonist ajendatud folkloori. See on katse kirjeldada ja iseloomustada udmurdi pärimuskultuuri näitel ülemaailmse pandeemia mõjusid.

Mare Kõiva artikkel „Heategevus- ja solidaarsusmeditsiini problemaatikast Eesti näitel“ käsitleb tervist ja nt raske tervisekahjustusega isikute hakkamasaamist toetavaid tegevusi, heategevusmeditsiini osa lahenduste leidmisel ja nt abistatud suitsiidiproblemaatika tõstatamist ühiskonnas.

Andra Reinomägi „Lapse kuvandist täiskasvanute ja laste endi pilgu läbi“ osutab, kuidas erinevad lapse kuvand laste ja täiskasvanute vaates.

Anu Korbi artiklis „Ravitsejad Siberi eesti kogukondades“ analüüsib aasteil 1991–2013 välitööde käigus erinevatest Siberi eesti kogukondadest talletatud rahvameditsiini ainest.

Kurmo Konsa keskendub artiklis „Meditsiiniline alkeemia 19. sajandil: elektrohomöopaatia teoreetilised ja praktilised lähtekohad“ 19. sajandi teise poole alkeemiatraditsioonile, kasutades näitena Cesare Mattei loodud elektrohomöopaatiat, mis on iatrokeemia edasiarendus. Elektrohomöopaatia iseloomustab väga hästi tõsiasja, et alkeemia praktikad ja teooriad muutusid aja jooksul ja kohandusid muutunud kontekstidega.

Ave Goršiči artiklis „Mary Kaasiku ja Gustav Kallasto rahvaluulekogu ning kirjavahetus“ vaadeldakse tervisliku seisundi kajastamist kaastööliste kirjades üldiselt ning lähemalt Virumaa kaastööliste andmete kogumisse ja isiklikku tervist puudutava info jagamist nii pärimuspalade kommentaaridena kui ka kirjades rahvaluuleosakonnale.

Kaarina Rein vaatleb artiklis „Loomad Rootsi-aegse Tartu ülikooli meditsiinitöödes“ kolme Academia Gustaviana ning ühte Academia Gustavo-Carolina aegset arstiteaduslikku tööd.

Lisaks meditsiiniga nii või teisiti seonduvatele teemadele on numbrisse mahtunud ka Vladimir Sazonovi artikkel „Mõningad märkused nelja ilmakaare kuninga ja jumal-kuninga kontseptsiooni kohta Sumeris ja Akkadis 3. at eKr“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr78

*

Ajakiri Methis on pühendatud digitaalhumanitaariale

Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica nr 26 on digitaalhumanitaaria erinumber – pühendusega Eesti digikultuuri aastale 2020. Number on jätkuks Eesti Kirjandusmuuseumist 7 aastat tagasi välja kasvanud Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarja ja Eesti DH Seltsi tegevusele. Erinumbri aluseks on Eesti DH 7. konverentsi „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses“ ettekanded Rahvusraamatukogus detsembris 2019. Erinumbris on kokku 13 artiklit, neist neli rahvusvahelistelt autoritelt.

Numbri avab Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku artikkel „Digipõlvkonnast sotsiaalmeedia põlvkonnaks“, mis uurib põlvkondlikku enesemääratlust kujundavaid trende Eesti noorte internetikasutuses. Helsingi ülikooli teadlased Mikko Tolonen, Eetu Mäkelä, Jani Marjanen ja Tuuli Tahko argumenteerivad artiklis „Arvutiteaduse kaasamine humanitaarharidusse“ Helsingi ülikoolis rakendatud projektipõhiste interdistsiplinaarsete uuringute tulemuslikkust digitaalhumanitaaria meetodite õpetamisel. Maarja Ojamaa ja Peeter Torop rõhutavad artiklis „Kultuuripärand ja digitaalne lugemine: raamatu ja platvormi vahel“ transmeediatekstide ja digitaalse lugemise olulisust kultuurimälu ja -identiteedi säilitamisel. Artikli aluseks on Tartu Ülikooli transmeedia uurimisrühma kogemus uute hariduslike platvormide loomisel projektis „Kirjandus ekraanil“. Saksa uurija Larissa Leimingeri ja Aija Sakova ühisartikkel „Arhiivimaterjalide juurdepääsu ja konteksti küsimused“ toob esile arhiiviandmete kättesaadavuse probleemi Õpetatud Eesti Seltsi kogude näitel. Digitaalsete andmebaaside teemat jätkab Eesti Kirjandusmuuseumi uurijate Piret Voolaidi ja Eve Annuki ühisartikkel „Soolisuse esitamine eesti grafitis ja tänavakunstis“. Käsitluse aluseks on Piret Voolaiu loodud „Grafiti andmebaas“, milles on kümne aasta vältel talletatud efemeerse grafitikunsti teoseid. 

Hollandi teadlase Theo Mederi esmauurimus „Eluraamatute arvutianalüüs“ kaardistab digihumanitaaria erinevate tööriistade sobivust elulugude ja eluloointervjuude analüüsil. Marin Laagi artikkel „Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina“ uurib 20 sajandi alguse eesti kriitika näitel korpuslingvistika töövahendi KORP võimalusi.

Artiklis „Uued loomevõimalused Internetis“ käsitleb Piret Viires sotsiaalmeedia kirjandust kui digitaalse kirjanduse uut alaliiki. Digihumanitaaria arvutuslike töövahendite kasutamisest folklooripärandi uurimisel kirjutavad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi teadlased: Mari Sarv esitab artiklis „Regilauluteemade modelleerimine“ laulude 20 teemamudelit. Risto Järve uurimuse „Tegelasvõrgustikud kahes Reinuvader Rebase raamatus“ keskmes on eesti rebasemuinasjuttude tegelaste võrgustikuanalüüs. 

Rubriigis VABAARTIKKEL ilmus Leo Luksi „Üleinimese võimalikkusest digitaliseeritud elu kontekstis“, milles autor uurib tänapäevast digikeskkondadest küllastunud reaalsust Nietzsche filosoofia perspektiivist. TEOORIAVAHENDUSE rubriigis on prantsuse teoreetiku Philippe Bootzi teedrajav käsitlus „Digitaalne kirjandus: kas tõesti püsivalt efemeerne?“ Artiklis arutatakse digitaalsete teoste olemusliku labiilisuse ja efemeersuse teemadel. Artikli ja autorit tutvustava saatesõna tõlkis prantsuse keelest Marri Amon.

Rubriigis ARHIIVILEID on ilmunud Maria-Kristiina Lotmani ja Rebekka Lotmani artikkel „Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida“: tekst, kontekst ja intertekst“, mis põhineb TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas säilitatava Jaan Bergmanni salmikust leitud käsikirjalisel pilaeeposel.

Methis on kõrgetasemeline rahvusvahelise kolleegiumiga humanitaarteaduste ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Ajakirjanumbri ilmumist on toetanud Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kirjastuskomisjon, Tallinna Ülikooli uuringufond ja Kultuurkapital. EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus ja see on veebis loetav: http://www.methis.ee/arhiiv/methis-nr-26-sygis2020