Uudised

22. jaanuaril tähistasid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva konverentsi, virtuaalnäituse ja luulekavaga.

Veebipõhise konverentsi „Luuletused on elanud maakeral juba eotseenist saadik. Jaan Kaplinski 80“ ettekannete salvestused on nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehe kaudu järelvaadatavad. Konverentsil osales pikemalt kuulajatena rohkem kui 200 inimest Eestist, USAst, Kanadast, Soomest, Venemaalt, Hiinast ja mujaltki. 

Eesti kirjanduse professor Arne Merilai sõnutsi aitavad praegusel ulmelisel ajal väärt üritusi korraldada järjest paremaks muutuvad e-lahendused. "Liitreaalsuse eeliseid kasutatakse kindlasti ka tulevikus, mis võimaldab mitmekordistada osalejate hulka ja kaotada vahemaad." 

Tiia Toomet ja Jaan Kaplinski tervitasid kõiki osalejaid Eesti Kirjandusmuuseumist otseülekande vahendusel.

Konverentsi avasid ametist lahkuva kultuuriministri Tõnis Lukase, Tartu abilinnapeade Gea Kangilaski ja Asko Tamme, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja Martin Eessalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi pidulikud pöördumised. Marin Laak tutvustas virtuaalnäitust „Jaan Kaplinski teekond“. Seda aitasid tal koostada ja kujundada Maarja Hollo, Marju Mikkel ja Ilona Kolossova.

Konverentsi esimeses jaos olid ettekanded Kanada kirjandusteadlaselt Thomas Salumetsalt Vancouverist (inglise keeles), ajaloolaselt Marek Tammelt ja tõlkijalt ning kirjandusuurijalt Ene-Reet Soovikult. Juttu oli Kaplinski hingesugulusest Tomas Tranströmeriga, Kaplinski ökoloogilisest maailmavaatest ning tuule motiividest Kaplinski luules.

Teise osasse olid koondunud ettekanded eesti kirjanduse doktorantidelt Sirel Heinloolt ja Joosep Susilt ning konverentsi hingelt Arne Merilailt. Heinloo ettekanne keskendus Kaplinski retseptsioonile Rootsis, Susi ja Merilai suunasid oma pilgud Kaplinski mõjudele eesti uuemas luules ja luuletuste poeetilise struktuuri analüüsimisele. 

Kolmanda plokis said kuulajad nautida Marju Lauristini mälestuskilde 1950. ja 1960. aastastest, kus luulel oli ühendav jõud. Omaeluloolisuse uurija Leena Kurvet-Käosaar avas Kaplinski „Isale“ mälupoeetikat. Mõtteloo uurija Tiina Kirsi ettekanne Kaplinski mälukirjutusest jäi konverentsi päeval pooleli, kuid on nüüd täispikkuses kodulehelt leitav.

Viimasena kõnelesid keeleteadlane Karl Pajusalu ja tema kolleeg Pekingist Jingyi Gao kajasõnadest eesti ja hiina keeles, „Vikerkaare“ peatoimetaja Märt Väljataga Kaplinskist ja keelekorraldusest ning kirjandusloolane Mart Velsker Kaplinskist kui lõunaeesti kirjanikust. 

Konverentsi vaheaegade muusikalise osa kujundas Märt-Matis Lill.

Pikale muuseumi-päevale järgnes kirjandusõhtu Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna õues, kus tervituskõne pidas Berk Vaher, meenutustega keerulistest ja rasketest aegadest esines kirjandusteadlane Sirje Kiin. Lemmit Kaplinski jagas mälestusi oma isast, emast ja vendadest-õdedest. Tartu Luuleteater ja üliõpilaste kirjandusringi „Ellips“ esitasid lõpust alguse poole liikuva luulekava „Kaplinski tagasiminek“. Luulet lugesid Aare Pilv, Arne Merilai, Helo Kaplinski, Kersti Unt, Kerstin Vestel, Lisanna Lajal, Marja Unt, Saara Lotta Linno, Siim Lill, Sirel Heinloo, Toomas Leppik. Filmisid Janno Simm, Kris Moor ja Einar Lints.

Konverents ei oleks õnnestunud ilma Krista Ojasaare, Jüri Rui ja Maris Kuperjanovi tehnilise toeta.

Konverentsi ettekannete lindistused on lingitud plokkide kaupa konverentsi kava juurde: https://www.kirmus.ee/et/luuletused-elanud-maakeral-juba-eotseenist-saadik-jaan-kaplinski-80
Vaata ka virtuaalnäitust „Jaan Kaplinski teekond“.