Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased osalevad Venemaa Antropoloogia ja Etnoloogia kongressil
07.07.2021
Neljateistkümnendat korda toimuvale Venemaa Antropoloogia ja Etnoloogia kongressile valiti välja 2100 ettekannet ning nelja päeva jooksul toimub 70 ümarlauda ja temaatilist blokki. Eestlaste ja Eestit esindavate õpetlaste uuringud esindavad nii viimase aja kuumi teemasid kui ka globaalsete tendentside erijooni Venemaal. Eesti Kirjandusmuuseumit esindavad teadlased Andres Kuperjanov, Mare Kõiva ja Nikolai Anisimov.
Venemaa Antropoloogia ja Etnoloogia kongressiga tähistatakse ühtlasi 100 aasta täitumist visuaalse antropoloogia suuna algusest ning mitmed ettekanded on pühendatud arheoloogiliste leidude arvuti abil rekonstrueerimisele ja 3D mudelitele. On selge, et arvutianalüüsid on ka muude andmete vaatlemisel järjest olulisemad. Kongressil on esindatud antropoloogia erinevad suunad alates lingvistilisest antropoloogiast religiooniantropoloogiani, meditsiiniaantropoloogia ja bioeetika, etnobotaanika, erinevate piirkondade uuringud, folkloristika ja paljud muud.
Kongressil esineva Eesti Kirjandusmuuseumi teadlase Mare Kõiva sõnul on kongressil palju päevakajalisi olulisi teemasid ning nende seast ei puudu ka migratsioon ja koroonaviirus. „Loomulikult on tänasel päeval olulisel kohal migratsiooniga seotud uurimused, mis on viimaste kümnendite elav uurimisvaldkond. Näiteks käsitletakse megapoliste kogukondasid ja identiteeti, mina noppisin välja keelesugulaste maride kogukonna keelelise käitumise ja identiteediküsimused, aga teemaks on ka töömigratsioon Bulgaariast Komimaale ja kirjandusmuuseumi teadur Nikolai Anisimov vaatleb udmurtide Siberi diasporaa traditsioone. Andres Kuperjanovi teema juures on näiteks väga huvitav Tartu kui ühe vanima ülikooli üliõpilaskombestik, mis ulatub sajandite taha ja muudab meie linna eriliseks. Aga kümned ettekanded analüüsivad ka COVID-19 aegset tervisekäitumist, toimetulekumustreid ja loomulikult ka internetimeeme, kuulujutte ja vandenõuteooriaid, mis on Moskva humanitaaruuringute keskuse üks tegevussuundasid,“ lisas Kõiva.
Eestit esindavate teadlaste nimestikust leiame veel J. Skytte Instituudi juhtivteadur Viacheslav Morozovi (vaatleb venelaste reaktsioone liikumisele Black Lives Matter), narvakad Olga Burdakova ja Elena Nõmme (Teise maailmasõjaga seotud sõjaajaloo motiivide kujunemine Narvas), Tartu Ülikooli esindaja filmimees Liivo Niglas jätkab visuaalse antropoloogia suuna üldistamisega ning Eva Toulouze oma udmurdi-uuringutega. Lisaks räägib punkmuusikast Aimar Ventsel Tartu Ülikoolist ning Jaan ja Tiiu Käsmel kooliõpilaste füüsilisest antropoloogiast.
Neljateistkümnes Venemaa Antropoloogia ja Etnoloogia kongress toimub virtuaalses Tomskis 6.-9. juulil ning seda korraldavad Antropoloogia ja Etnoloogia Assotsioatsioon, Tomski Ülikool ja Vene TA Mikluhho-Maklai nimeline Antropoloogia ja Etnoloogia Instituut, millel on Eesti Kirjandusmuuseumiga partnerlus- ja koostöölepe.
Lisainfot kongressi kohta leiab siit (vene keeles) http://static.iea.ras.ru/news/KAER_14_SBORNIK.pdf