Uudised

Eesti Kirjanike Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas. 100. aastapäeva lähenedes toimus pidulik ettekandepäev Tartus Kirjandusmuuseumis ning täpselt sada aastat hiljem tähistati juubeliõhtut Estonia kontserdisaalis. 

Eesti Kirjandusmuuseumis tähistati liidu sünnipäeva 30. septembril, mil peeti pidulik ettekandepäev. Päeva avas Arhiivraamatukogu juhataja kirjandusmuuseumi direktori ülesannetes Merike Kiipus, tervitussõnad lausus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ettekannetega esinesid EKLi esimees Tiit Aleksejev, EKLi Tartu osakonna esimees Berk Vaher, kirjandusteadlased Sirje Olesk ja Janika Kronberg, ajalooteadlane Tõnu Tannberg ja kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp.

Kirjandusmuuseumi saalis avati Kirjanike Liidu ajaloole pühendatud näitus “Eesti Kirjanike Liit 100“ ja sellega kaasnev rändnäitus viiel pildipaanil, mis on Eesti Kirjandusmuuseumi kingitus liidu 100. aastapäevaks. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu materjalidel põhineva ekspositsiooni eesmärk on näidata kirjandust ja seda „haldavat” loomeliitu mitte suletud süsteemina, vaid ühiskonda loovalt uuendava jõuna. Näituse koostas kirjandusteadlane Janika Kronberg, kujundas Kaili Kalle. Näitus „Eesti Kirjanike Liit 100“ jääb Eesti Kirjandusmuusemis avatuks kuni 31. märtsini 2023. Sellega kaasnevat rändnäitust on alates detsembrist võimalik laenutada raamatukogudesse, koolidesesse üle Eesti. 

Samuti avati ja on liidu 100. aastapäevaga on seotud näitus „Tartu noor kirjarahvas“, kuus fotoakent Kirjandusmuuseumi otsaseinal (fotograaf Alar Madisson), mis valmis koostöös Kirjanike Liidu Tartu osakonna, ajakirja Värske Rõhk toimetuse ja firmaga Seri Disain.  Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal! 

Õhtu lõpetas Rahvusarhiivis valminud filmiprogramm Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu ajaloost, mille koostas Ivi Tomingas. 

Rändnäitus „Eesti Kirjanike Liit 100“ kaunistas Estonia kontserdisaali fuajeed Kirjanike Liidu juubeliõhtul 8. oktoobril kui ka kirjandusmuuseumi rahvas võttis suuna pealinna poole. Juubeliõhtu külaliste hulgas oli mitmeid Eesti Kirjandusmuuseumi töötajaid, kirjanikke ja Kirjanike Liidu liikmeid, nagu Krista Ojasaar ja Marin Laak. Eesti Kultuuriloolist Arhiivi esindasid Kristi Metste ja Leili Punga ning fotograaf Alar Madisson, kes jäädvustas ajaloo huvides ja EKLA fotokogu täienduseks peomelu ka fotodele.

Palju õnne Eesti Kirjanike Liidule! 

Vaata Tartu sündmuse galeriid SIIT 

Vaata Tallinna sündmuse galeriid SIIT