Soome-ugri kirjanduskohviku ja loengutega soovime esile tuua kultuuride iseärasusi (loengud) ja näidata keelte ja kultuuride erisusi praktikas (kirjanduskohvik). Lähtume keelte dekoloniseerimise põhimõttest, keelte võrdsusest. Projekti raames on kasutatud erinevaid metoodikaid alates klassikalistest avatud loengutest kuni Eesti Kirjandusmuuseumis väljatöötatud kirjanduskohviku metoodikani.
Erinevates keeltes loenguid
peavad kultuurieksperdid ja folkloristid Eesti Kirjandusmuuseumist ning kutsutud spetsialistid mujalt. Neis tutvustatakse erinevate kultuuride eripärasid, nt erinevusi igapäevastes (vernakulaarsetes) ettekujutustes, keelelises maailmapildis, religioonis, pühade ja tähtpäevade tähistamises, folklooris.
Soome-ugri kirjanduskohvik
Projekti raames toimuvad kohtumised kord kuus. Projekt algas 2023. aasta aprillis.
Kirjanduskohvik kaasab eksperte, kes räägivad teose tekkimisloost ja selle tõlkimise iseärasustest, teksti mõistmise raskustest ja tõlgendamisest. Samuti kutsutakse osalema professionaalseid tõlkijaid, kes esitavad teose tõlkeversioone ja räägivad tõlkimise köögipoolest.
Kirjanduskohviku idee on selles, et keeli avastatakse eri meeleelundite abil, sama kirjandusteos kõlab eri keeltes erinevalt. Osalejad saavad “maitsta” võõrast keelt seda kõneldes, iga keel ilmutab end täies kordumatuses ja unikaalsuses. Iga SUKKi üritus pühendatakse ühele soome-ugri kirjandusteosele ja selle tõlgetele teistesse keeltesse. Kohtumised toimuvad vabas õhkkonnas tee-/kohvilauas koos vastava rahva küpsetistega.
Kirjanduskohvikute eesmärgiks on teineteisemõistmise laiendamine eri kultuuri- ja keelekogukondade vahel kirjanduse abil (luule, proosa, teabekirjandus, rahvaluule, suuline ajalugu jms). Kirjanduskohvikusse kutsutakse eri kultuuride esindajaid, nii eestlasi kui Eesti rahvusvähemuste esindajaid, professionaalseid tõlkijaid ja asjaarmastajaid. Kirjandusohvikutes tutvustatakse lähilugemise meetodi abil erinevaid kirjandusteoseid, katkeid suulisest ajaloost jm, loetakse tekste erinevates keeltes (originaali ja tõlkeid), et kuulda ja tunda eri keelte ning kultuuride omapära. Sama teose kuulamine ja lugemine eri keeltes annab osalejatele võimaluse tabada nende foneetilisi iseärasusi ja tunda meloodikat. Samas võimaldab teksti tähelepanuga kuulamine ja lugemine muuta teised keeled enda jaoks nö avatuks.
Tõlgete kommenteerimine pärast tekstide lugemist aitab osalejatel näha keelelise maailmapildi omapära, mis mõjutab keele eripära. Ürituse tulemuslikkuse oluliseks tingimuseks on emotsionaalne taust, kas neutraalne või positiivne, mis saavutatakse vaba õhkkonna loomise teel „vestlused tee/kohvilauas“-stiilis. Osalemiseks projektis oodatakse ka kirjanduse tõlkijaid. Seega oleks kirjanduskohvik tõlketöö aktiveerimise motivaatoriks ja osaliselt täidaks tõlkeseminaride rolli. Kirjanduskohviku töö käigus loodetakse saada osalejate tehtud uusi kirjandustõlkeid. Kokkuvõtlikult öeldes on kirjanduskohviku eesmärgiks tõlkimisaktiivsuse stimuleerimine ning emakeelest erinevate keelte väärtuse tõstmine (keelte dekoloniseerimine).
Tegemist on pilootprojektiga, mida saaks edaspidi rakendada erinevates Eesti piirkondades.
“Soome-ugri kirjanduskohvikut” toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programm (projekt “Soome-ugri kirjanduskohvik SUKK”).
