Näitused

Näitusel olev pildiseeria "Millest räägivad mari mustrid?" on valminud Tallinna Ülikooli loomingulise projekti aine raames ja pühendatud mari pärimuskultuurile. Näituse ideeliseks lähteks on mari rahvarõiva ornamendid ja tikandid. Oma rahva pärandi ornamentide ja sümbolitega töötamine on aidanud kunstnikul sügavamalt mõtestada loodust, inimese olemust ja enda identiteeti. Ornamendid ja mustrid võivad jutustada rõiva kandjast ja tema saatusest. Selleks, et tikandi salapärase keele sümboleid mõista, otsustas kunstnik neid süvitsi uurida ja teistelegi piltide abil lahti seletada. Tavandmustritest on loodud ka uusi kooslusi, et jutustada lugu veidi erinevas vormis kui sümmeetriline muster rõivastel. Tehnilises plaanis on piltidel ühendatud tikandi selge ülesehitus akvarelli voolavusega. Uus lähenemine mari ornamendi esitlusele ja uued katsetused tikandi kombineerimisel teiste materjalide ja meediumitega aitavad mari rahvakultuuri värske pilguga vaadelda.

Esitatud tähelepanekud mari usundi ja tavade kohta võivad aidata ka teistel rahvastel, eriti soome-ugrilastel, leida ja tõlgendada sümboleid oma kultuurist ning avardada oma maailmataju.

Zhanna Toht soovib, et mari rahvakultuur areneks ja leiaks uusi väljendusi, mis aitaks pidada dialoogi teiste rahvastega, kus kõneldakse sümbolite keeles ja tutvumine üksteisega toimub sügavamal tasandil.

Näitus koosneb 14 teosest akvarelli ja tikandi tehnikas, iga teose juurde kuulub sümbolite, mustrite, ornamentide kirjeldus.

Autorist:

Zhanna Toht (1985) on mari rahvusest kunstnik ja kunstiõpetaja. Alates 2007 aastast elab Eestis, Tallinnas. Zhanna on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühiskava Kunstiõpetaja erialal, MA (2022) . Alates 2023 töötab Tartu Kunstikooli Tallinna osakonna kunstiõpetajana.

Zhanna looming väljendab tema suhet reaalsusega. Teda ümbritsevad looduse motiivid on peamiseks inspiratsiooni allikaks. Zhanna lemmik maalimistehnika on akvarell, mida ta on viljelenud 2012 aastast. Oma loomingus pöörab ta tähelepanu ka inimesele, peamiselt enda tunnetele ja erinevatele läbielamistele.

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!