Viitamise juhend

Viitamine Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalile

Igal folklooripalal on oma fondiviide, st. kood, mis näitab selle täpset asukohta folkloorikogus. Viited on kasutusel andmesüsteemides, koopiatel, uurimustes ja publikatsioonides.

  • Viide käsikirjale: 

kogu lühend (Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu); seerianumber (teine seeria); köitenumber (276. köide); leheküljed köites (pala asub lehekülgedel 208–209); pala number (selle saadetise 17. pala – enamus kogujaid on oma materjali palade kaupa nummerdanud)
ERA II 276, 208/9 (17)

  • Viide helisalvestusele:
kogu ja seeria nimi (Riikliku Kirjandusmuuseumi magnetofonilindistuste teine seeria); lindi number; sulgudes pala number (varasematel salvestusel on palad tähistatud väiketähtedega)
RKM, Mgn. II 3533 (14)

 

  • Viide filmi- ja videosalvestusele
filmi- ja videomaterjali puhul filmiseeriale, ühiku numbrile ja viidatava materjalilõigu (algus)ajale

 

  • Viide fotole
Fotode puhul viidatakse fotoseeriale ja foto numbrile
 

Fondiviitele lisatud päritoluandmete märkimisel kasutatakse arhiivis ja sageli ka teadusväljaannetes ühtset märkide süsteemi ja andmete järjekorda (võidakse muidugi piirduda vähesemate andmetega, nt ainult päritolukihelkond ja kogumisaasta). Sellise süsteemi kasutamine materjali avaldamisel pole kohustuslik, vajalikud andmed peaksid olema lihtsalt arusaadavalt esitatud.

Näide arhiivi viidetes kasutatavast andmete järjestusest: 

< Mustjala khk., Võhma k. – K. Lepp < Liisu Lepik, s. 1890. a. (1940). 

päritolu tähistav märk < ; esitaja elukoht (esitaja on pärit Mustjala kihelkonnast Võhma külast); – koguja nimi (kriipsu järel); < esitaja nimi ja sünniaasta (või vanus); lõpus sulgudes kogumisaasta.

Viitamine Eesti Kultuuriloolise Arhiivi materjalidele

Eesti Kultuurilooline Arhiiv on üldjoontes jäänud truuks oma ajaloolisele viitamissüsteemile. Üksnes fondiviitena algselt kasutatud tähtlühendid on asendatud numbritega (nt Õpetatud Eesti Seltsi kogu tähistas varem lühend ÕES, praegu kannab fond numbrit 192). Andmebaasis Ellen on tehnilistel põhjustel fondi, mapi ja säiliku number üksteisest eraldatud kooloniga.

  • Viide käsikirjale

Arhiivi nimi (selle lühend), fondi number, mapi number : säiliku number 
EKM EKLA, f 1, m 1:1

  • Viide koopiale EKLA koopiakogus: 

EKM EKLA, koopia 10:7
(Andmebaasis Ellen on koopiakogu tähistatud numbriga null, nt 0: 10: 7.)

  • Viide fotole

Suurtähed A, B, C jne tähistavad foto formaati, esimene number fotokogu numbrit ja teine säiliku numbrit
EKM EKLA, A-1:1
EKM EKLA, B-1:1 jne

  • Viide kunstiteosele:

Graafika: EKM EKLA, Kg 1 (tähed ab, vahel ka c jne numbri järel tähistavad ühe töö mitut lehte, nt EKLA, KG 112ab)
Maal: EKM EKLA, Km 1
Skulptuur: EKM EKLA, Ks 1

  • Viide helisäilikule: 

Magnetlint: EKM EKLA, HL 1:1
Optiline ketas (compact disc): EKM EKLA, CD 1:1
Digitaalvideoketas (Digital Video Disc): EKM EKLA, DVD 1:1
MiniDisc: EKM EKLA, MD 1:1
Videolint: EKM EKLA, VHS 1:1
Digiheli: EKM EKLA, DH 1:1

  • Viide korraldamata arhiivimaterjalile: 

Korraldamata arhiivimaterjalile palume viidata registrinumbriga 
EKM EKLA, reg 2021/1

Teadustöödes lisage leidandmete ette Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (või lühend EKM EKLA): 
Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 1, m 1:1 või EKM EKLA, f 1, m 1:1

Kasutatud allikate loendis viidake asutusena Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja esitage seejärel arhiivide loetelu:
Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv
EKM EKLA, f 1. Hendrik Adamson
EKM EKLA, f 169. Varia
EKM EKLA, fk 181. Johannes ja Peeter Parikas 

Viitamine Arhiivraamatukogu materjalidele

  • Viide trükistele: 

Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, kohaviit. 

Kas leidsid, mida otsisid? *