Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:
Arhiivraamatukogu (asut. 1909), kelle ülesandeks on koguda, säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha kõiki eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (asut. 1921) koostab eesti ajakirjanduse sisu üldist retrospektiivset bibliograafiat.
Eesti Rahvaluule Arhiiv (asut. 1927) on eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelev keskne asutus Eestis.
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (asut. 1929) on Eesti keskne kirjanduslikke ja kultuuriloolisi materjale (käsikirjad, kirjad, dokumendid, päevikud, fotod, kunstiteosed) koguv ja korraldav asutus.
Folkloristika osakond (asut. 1947) tegeleb eesti ja teiste rahvaste kujundkõne, usundi, juttude ja multimeedia uurimise ning elektrooniliste ajakirjade väljaandmise ja digitaalse arhiivi rajamisega.
Vaata ka meie ajalugu
