Uurimissaalid

• Arhiivide kasutamise kord

1. Eesti Kirjandusmuuseumi kogud on uurimise eesmärgil kättesaadavad kõigile. Juurdepääsupiiranguga materjalidele saab taotleda ligipääsu vastavalt seatud tingimustele (infosüsteemide ESTER,  KIVIKE kaudu, e-kirja teel või kohapeal). 

2. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid ja uurimissaalid on avatud tööpäevadel kl 9.00–17.00, reedel 9.00–16.30. Materjale saab fondidest välja tellida kõige hiljem pool tundi enne sulgemist. Infosüsteemid ja temaatilised andmebaasid on kättesaadavad ööpäevaringselt.

3. Materjalide kasutamiseks tuleb pöörduda uurimissaalides arhivaari poole või anda oma soovist eelnevalt teada telefoni või e-kirja teel: 
Arhiivraamatukogu – ruum 109, tel 7377 710, e-post laenutus@kirmus.ee
Eesti Kultuurilooline Arhiiv – ruum 217, tel 7377 720, e-post ekla.info@kirmus.ee
Eesti Rahvaluule Arhiiv – ruum 202, tel 7377 730, e-post era@folklore.ee

4. Esmakordsel külastusel tuleb: 
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi materjalide tellijal täita uurijakaart;
Arhiivraamatukogu lugejatel täita registreerumisvorm ESTERis või blankett kohapeal;  
Eesti Rahvaluule Arhiivi külastusel registreerida külalisraamatusse. 

Kaarti, blanketti või vormi allkirjastades kohustub kasutaja järgima Eesti Kirjandusmuuseumi kogude kasutamise korda ning Eesti Vabariigi seadusi (isikuandmete kaitse seadust, avaliku teabe seadust, autorikaitse seadust jm). Eesti Kirjandusmuuseum tagab kasutajate isikuandmete kaitse.

5. Igakordsel külastusel on uurija kohustatud registreeruma vastava uurimissaali külalisraamatusse. 

6. Materjale saab kasutada uurimissaalides. Erikokkuleppel arhivaariga võib materjale kasutada teistes Eesti Kirjandusmuuseumi tööruumides. Tööpäeva lõpus tuleb need tagastada vastavasse uurimissaali. Eesti Kirjandusmuuseumist arhiivimaterjale välja ei laenutata. 

7. Kogusid ei tohi kahjustada. Tekitatud kahjustused tuleb korvata vastavalt Eesti Kirjandusmuuseumi hindamiskomisjoni otsusele. Kogude kasutamise korda rikkunud inimeselt võib arhiivijuhataja võtta ära kogude kasutamise õiguse. Kasutaja võib otsuse edasi kaevata Eesti Kirjandusmuuseumi direktorile.

8. Materjalidest saab tellida koopiaid, kui kopeerimine on võimalik (vt koopiate tellimine, hinnakiri). 

9. Eesti Kirjandusmuuseumi materjale võib tsiteerida ja refereerida uurimustes, kasutades korrektset viitamissüsteemi ning arvestades materjalile seatud piiranguid ja delikaatsete teemade puhul esitajate õigust privaatsusele. Täpsemat infot ja abi neis küsimustes saab töötajatelt. 

10. Materjalide publitseerimiseks tuleb kirjalikult taotleda luba arhiivijuhatajalt ning järgida Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Publitseerimisel tuleb viidata materjalide hoiukohale, kasutades korrektset viitamissüsteemi. Konkreetsed avaldamistingimused lepitakse iga väljaande puhul kokku eraldi sõlmitavas avaldamislepingus.

11. Eri juhtudel (skaneerimine, pildistamine, näitused) deponeeritakse arhiivimaterjale teistesse muuseumidesse ja raamatukogudesse arhiivijuhataja nõusolekul, sooviavaldaja garantiikirja ning Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kinnitatud ajutise väljaandeakti alusel.