Eesti trükisepärandi digiteerimisprojekt „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“
Projekti rahastati Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.
SFOSi kood: 014-2020.12.03.18-0320
Projekti abikõlbulikkuse periood: 10.06.2019-31.12.2023
Eesti Kirjandusmuuseum vastutas Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ raames trükisepärandi digiteerimisprojekti „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“ täitmise eest. Projekti jooksul tehti huvilistele kättesaadavaks 1,5 miljonit lehekülge Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseumis säilitatavast rahvustrükise pärandist. Raamatuid digiteerisid Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Ratus OÜ ning ajalehti Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kõik tekstid tärktuvastati, ajalehed segmenteeriti ning kogu ainestu on kättesaadav arhiveerimiskeskkonnas DIGAR ning ka E-varamu portaalis. Kõik digiteeritud trükised on saanud e-kataloogi ESTER bibliokirjetes eraldi ISBNi ning eraldi tunnuse: Elektrooniline reproduktsioon. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, 2019-2021.
Projekti jooksul digiteeriti ja tärktuvastati kõik projektis digiteerida planeeritud raamatud ehk 800 000 raamatulehekülge (4342 teavikut) ja 700 000 lehekülge planeeritud ajalehti. Digitaalarhiivis DIGAR on arhiveeritud kõik teavikud. Trükised on leitavad kollektsiooni alt "Massdigiteerimine 2019-2021". Ajalehtedest on digiteeritud, tärktuvastatud ja segmenteeritud 700 000 lehekülge (1355 aastakäiku). Arhiveeritud ajalehtede kollektsioon on nähtav digitaalarhiivis DIGAR: Eesti artiklid kollektsiooni all "Massdigiteerimine 2019-2022".
Erinevaid digiteeritud trükiseid:
Eesti Kirjandusmuuseumi koostööpartnerid olid:
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahva Muuseum
Kultuuriministeerium
Eesti Kirjandusmuuseumile osutasid teenust:
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Ratus OÜ
Osaühing BPW Consulting
„Mesilastepidamise tagurpidimineku põhjused on järgmised: mesilaste karjamaa häwinemine, mesilaste kiduraks jäämine ja mesinikkude oskamatus. Mesilaste karjamaa häwineb selleläbi, et põldude wahel olewad põõsastikud, aasad ja palud, kust mesilinnud terwe suwe jooksul rikkalikku saaki leiawad, põldudeks tehtakse, kuna aga selle asemele põllumehed mesilastele meetaimi ei külwa..“ (Kasulik mesilastepidamise sisseseade, 1911).
----------------------------------------------
- "Ma tean," võtab naine kirja, "aga sina mõtle, mis teed – oled ülikooli haridusega inimene."
- "Ülikoolis ei õpetata m õ t l e m a."
- "Aga mis siis tehakse seal?"
- "See viiks pikale. Teiseks, mul puudub auditoorium. Siin ei saa keegi minust aru." (Oskar Luts. Vana kübar)
Kultuuripärandi digiteerimine
Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on trükisepärandist digiteeritud ca 28 %. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.
Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.
Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme, kunsti ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.
Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku u 33% meie kultuuripärandist.
Projekti kogumaksumus on 9,13 miljonit eurot, millest 8,25 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.
Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.
Digiteerimisprojektid, milles Eesti Kirjandusmuuseum osales
Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekti alaprojektide raames digiteeriti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest:
Dokumendipärandi projekt (M .J. Eiseni kogu Eesti Rahvaluule Arhiivist jm, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi materjalid) kokku 330 374 lk.
Eiseni kogu digiteerimiseelset ettevalmistust saab vaadata siin.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi projekti materjal digiteeriti Rahvusarhiivis. Dokumendipärandit digiteeris AS Andmevara.
Fotopärandi projekt (Parikaste kogu, jm negatiivid). Kokku digiteeriti ja tehti kättesaadavaks 11 770 klaasnegatiivi ja 3023 fotonegatiivi.
Projektide kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehelt
Trükisepärandi projektijuht: Helle Maaslieb (helle.maaslieb@kirmus.ee) tel. 7377719
