Eesti Kirjandusmuuseumi kummitus Lilla Daam olla aadlipreili Friederike Julie Anette Marie von Grote, kelle isa Nikolaus von Grote - Kaagvere mõisnik - oli toonasele Aia tänav 42 krundile 19. sajandi lõpus perele linnaelamu ehitada lasknud. Friederike surma asjaolusid olla perekond kiivalt varjanud, nii ei olnudki kaua aega teada, mis tegelikult juhtus 19. veebruaril 1913. aastal, mil Friederike 29-aastasena suri. Kohe järgnenud segased ajad ja baltisakslaste lahkumine jätsid siia vaid ähmase mälestuse sellest loost.

Maja esinduskummitust on nähtud valdavalt noore daamina lillas. Enne Eesti Rahva Muuseumi asus majas korporatsioon Fraternitas Estica. Arvatakse, et Lilla Daami käsi oli mängus ühe korporandi õnnetus hukkumises. Noormees hukkunud tollase Aia tänav 42 (nüüd Vanemuise 42) majas joomingu käigus. Seda õnnetut surma ja mitmeid hilisemaid segastel asjaoludel hukkumisi – õnnetud hukkunud olnud just mehed – seletatud tõigaga, et Lilla Daam nõuab meeste hingi.

Lood Lillast Daamist pole kusagile kadunud ka tänapäeval. Majas leidub töötajaid, kellele on osaks saanud kummituslikud elamused...
Allikas: 2013.muuseumioo.ee/blog/article-2

Heino Räim räägib Lillast Daamist
Alates 0:09:17 Lilla Daami liikumine arhiivraamatukogu hoidlates

Eda Kalmre artikkel - www.folklore.ee/tagused/

Päevalehe artikkel - epl.delfi.ee/news/kultuur/kirjandusmuuseumis-elab-lilla-daam

Postimehe artikkel - tartu.postimees.ee/3925047/tartu-kuulsaim-kummitus-ihkab-meeste-hingi

E.R.A. blond kummitus. Omal ajal õnnetu armastuse pärast surnud parunipreili jalutuskäigud Eesti Rahvaluule Arhiivi ruumides. Tõelised tondilood muinasjuttude panipaigas? // Vaba Maa, 1936. 03.02, nr 27, lk 8 - https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1936/02/03/8