Uudised

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium on kolmeks aastaks eraldanud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammist 110 000 eurot Eesti Kirjandusmuuseumi projektile "Eesti regilaul: koguteos" koostamiseks ja väljaandmiseks.

Tegu on koostööprojektiga, kus Eesti Kirjandusmuuseumi partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Palju õnne selle projekti vastutavale täitjale, meie juhtivteadur Mari Sarvele!

Soovime jõudu tööle kogu meeskonnale: Janika Oras, Taive Särg, Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Madis Arukask, Tiiu Jaago, Kristin Kuutma, Elo-Hanna Seljamaa, Zanna Pärtlas, Kristiina Ross, Helle Metslang ja Kanni Labi ja teised, kes järgmised kolm aastat saavad pühenduda koguteose koostamisele.

Regilaul on enamiku läänemeresoome rahvaste ühine laulutraditsioon, meie kultuuri üks tunnuslikumaid ja omapärasemaid nähtusi. Regilaulu-uurimine on olnud ka eesti folkloristika fookuses läbi aegade: avaldatud on rohkesti teksti- ja viisipublikatsioone, internetti on jõudnud regilaulude andmebaas ning kirjutatud on palju suuremaid ja väiksemaid uurimusi. Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatav mahukas regilaulude kogu inspireerib jätkuvalt erinevate distsipliinidega seotud teadlasi Eestist ja mujalt ning on oluline allikas minevikus elanud inimeste ja nende poeetika, usundi ja maailmavaate uurimiseks.

Seni puudub selle valdkonna monograafiline koguteos, mis annaks tervikliku teadusliku ülevaate regilaulu olemusest ja selle erinevatest tahkudest. Projekti eesmärgiks on sellise koguteose koostamine ja avaldamine nii eesti kui inglise keeles. Teos on kavandatud kollektiivse monograafiana, mille koostamisse on kaasatud pea kõik eesti regilaulu-uurijad erinevatest asutustest-institutsioonidest.

Heade uudiste pärituules kogunes krõbedaid külmakraade  ja idatuult trotsides meie regilaulu-uurimise töörühm 4.-5. jaanuaril Peipsi äärde Nina külla nääriseminari pidama.

Tehti kokkuvõtteid möödunud aastast ja sätiti uue aasta plaane. Lisaks juba käimasolevatele töödele, milleks on 2022. aastal alanud teadusprojekt (“Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus”, projektijuht Mari Sarv), loovuurimusprojekt (“Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil”, juht Janika Oras) ja Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 programmi projekt (“Metsavaimud masinas”), ootavad kooskonda ees ka uued väljakutsed.

Regilaulu-uurimise töörühm osaleb ka Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhitavas uues transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuses “Eesti juured” (tippkeskuse juht Kristiina Tambets) ning Žanna Pärtlase (EMTA) projektis “Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine”.

Fotol vasakult: Liina Saarlo, Andreas Kalkun ja taks Vassili, Mari Sarv, Kanni Labi, Getter Lauk, Natali Ponetajev, Olha Petrovych, Inna Lisniak, Taive Särg.