Eesti Kirjandusmuuseum Tartus ja Eesti Pärimusmuusika Keskus Viljandis värskendasid koostööd
07.10.2024
Laupäeval, 5. oktoobril allkirjastasid Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid asutustevahelise koostöölepingu.
Ühiste kavatsuste lepinguga soovivad kaks Eesti olulist kultuuriasutust edendada pärimusmuusika traditsiooni elujõulisust; pärimusmuusika ja sellega seotud andmete järjepidevat kogumist ja talletamist EKM Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) ning talletatu võimalikult lihtsat kättesaadavust ja aktiivset taaskasutust, pärimusmuusika-alaste teadmiste ja oskuste vastastikust jagamist. Samuti soovitakse arendada professionaalsete oskustega teadlaste poolt pärimusmuusika teaduslikku uurimist, mis on aluseks usaldusväärsetele uurimustele, väljaannetele ja selle kaudu ka heale muusikale.
Esimest korda sõlmiti koostööd raamistav lepe 2016. aastal, ent sisulist koostööd on asutused kummagi esindajate ning omavahelise suhtluse kaudu teinud märgatavalt varem.
Kirjandusmuuseumi direktori Piret Voolaiu sõnul on teadus- ja arendusasutuse üks olulisi uurimissuundi seotud pärimusmuusika igakülgse jäädvustamise, säilitamise ja mõtestamisega tänapäeva ja tuleviku inimesele. “Koostöö head näited on Pärimusmuusika noodikogu salvestused või meenutame kasvõi aastaid 2016 ja 2020, mil pärimusmuusikud näitasid initsiatiivi ja juhtisid heategevusliku kontserdiga ühiskonnas tähelepanu laiemalt humanitaaria ja rahvusteaduste rahastusprobleemidele.”
Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv kinnitab, et kahe asutuse koostöös on juba aastaid kogutud, arhiveeritud ning uuritud tänapäevast rahvamuusikapärimust: “Ka käesoleval suvel talletasid Viljandi pärimusmuusika festivalil tähelepanuväärset heli- ja fotomaterjali pärimuspeo kontsertidelt, õpitubastest ja peomelust ERA teadurid Taive Särg ja Helen Kõmmus, jälgides regilaulude kooslaulmist ja -musitseerimist, mis seostuvad etnomusikoloogide uurimishuvidega.
Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Janika Oras esines suvisel festivalil Lummo Kati leelokooriga (olles üks selle kaasjuhendajaid) ning ka Tartu ukraina rahvalauluringiga Nadiia rohelisel laval. Taive Särg kõneles rahvamuusika loomise ja leviku protsessist autoriõiguste teemalise ööülikooli saate „Kas mul on õigus meie pärimuskultuurile“ avalikul salvestusel ning rahvaluulearhiivi juhtivteadur Mari Sarv tutvustas folgirahvale kirjandusmuuseumi infosüsteemist Kivike materjali leidmist ja kasutamist.”
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa toob esile pärimusmuusika kogukonna toetamise ja materjalide kvaliteedi tagamise. “Meie eesmärk on anda tuge kõigile, kes kannavad pärimusmuusika edasiandmise missiooni — olgu selleks pilli-, kooli- või lasteaiaõpetajad. Pärimusmuusika elujõud ja selle kandumine tulevaste põlvkondadeni on alati olnud meie südameasi. Kirjandusmuuseumi arhiivimaterjalide kasutamine ning koostöö Eesti Rahvaluule Arhiiviga aitab tagada, et loodud õppematerjalidel on kvaliteedipitser,” selgitab Noormaa.
Teabekogu juhataja Inga Ronk lisab: “Meie koostöö Kirjandusmuuseumiga on olnud pikaajaline ja viljakas. Paljud meie Noodikogu salvestised pärinevad just nende arhiividest ning raamatute, helisalvestuste ja Regilaulu podcasti toimetamises on teadurid olnud asendamatud partnerid. Samuti oleme tänulikud nende panusele Opiqu keskkonna õppematerjalide loomisel, mille eesmärk on rikastada põhikooli õpilaste haridusteed ning sütitada huvi pärimusmuusika vastu juba varases nooruses.”
Koostöölepe uuendati Viljandis toimunud Pärimusmuusika Lõikuspeol ansambli Ruhnu Saare Lugude ja Laulude kontserdi eel.
Vaata Alar Madissoni fotosid toimunud sündmuse ja kontserdi kohta siit:
