ARHIIVRAAMATUKOGU
Merike Kiipus
Arhiivraamatukogu koosseisu kuulusid juhataja Merike Kiipus, toimetaja Ülvi Kalpus, vanemraamatukoguhoidjad Dea Kruuse, Helle Maaslieb, Kristin Liba, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Heino Räim, Olga Sudajeva, Hanna Väli, restauraator Sigrid Vooremäe ning köitja Jaanus Tordik. Mittekoosseisulise abijõuna töötas Peeter Piiri ja CIMO fondi stipendiaadina Iris Virtasalo.
TEADUSTÖÖ
Arhiivraamatukogu teadustööd finantseeriti riiklikust programmist "Eesti keel ja rahvuskultuur" ning Haridusministeeriumi projektist "Eesti trükise ajalugu". Raamatukogu oli seotud Eesti Teadusfondi grandiga 4594 "Rein Kruusi teaduslik tegevus ja rahvusvahelised kontaktid". Arhiivraamatukogu põhilised uurimissuunad olid: vanem eesti raamat ja perioodika, väliseesti raamat ja perioodika, vanem baltica raamat, maakaardid, memoriaalkogud. Aasta jooksul korraldati kaks seminari ning üks teaduskonverents. Osaleti rahvusvahelistel konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal. Valmis viis ülevaadet ja artiklit. Koostati ulatuslik vanema trükise näitus.
12. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi kui riigi teadus- ja arendusasutuse evalveerimine rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt. Arhiivraamatukogu tegevus pälvis komisjoni kõrge hinnangu. Ka Haridusministeerium ja Vabariigi Valitsus tunnustas raamatukogu tööd. Haridusministri käskkirjaga nr. 593 28. maist 2002 nimetati Arhiivraamatukogu viieks aastaks arhiivraamatukoguks. Kõik raamatukogud, kellele omistati Vabariigi Valitsuse poolt teadus- või arhiivraamatukogu staatus, saavad järgmisel viiel aastal taotleda komplekteerimissummasid. Seega peaks 2003. aastal paranema ka meie raamatukogu finantsolukord. 2002. aastal laienesid Arhiivraamatukogu rahvusvahelised kontaktid. 9. mail tutvus raamatukoguga IFLA (International Federation of Library Associations) president Christine Deschamps. Samal päeval külastasid raamatukogu Tuglase Seltsi esindajad Tuula Lyytikäinen ja Heikki Rausmaa. Tuglase Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahel sõlmiti koostööleping, millele kirjutasid alla Heikki Rausmaa ja Krista Aru.
KONVERENTSID, SEMINARID, ETTEKANDED
10. mail korraldati koos Tartu Ülikooliga Eesti Teadusfondi toetusel seminar Rein Kruusi mälestuseks. Kavas olid järgmised ettekanded: Rein Veidemann, "Rein Kruus - eesti kriitika akvalangist"; Galina Ponomarjova, Olga Sudajeva, "Rein Kruus ja Tartu"; Toomas Haug, "Isiklikke mälestusi"; Kajar Pruul, "Grafomaaniast. Esialgseid märkmeid"; Juku-Kalle Raid, "Vene subkultuur: romantikast käegalöömiseni, Moskvast Tallinnani"; Aarne Ruben, "Marinetti ja feministid".
25. oktoobril korraldas Arhiivraamatukogu Oskar Kallase päeva - XIX eesti raamatuteaduse konverentsi. Hommikupoolsel istungil käsitleti Oskar Kallase rahvusraamatukogu ideed ja selle teostust (Anne Ainz), rahvaraamatukogu rolli iseseisvuseelses Eestis (Piret Lotman), Palmse mõisa Pahlenite ajaloolist raamatukogu, mis on Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna põhivara (Mare Luuk), ning Aino Kallase teoste tõlkeid tema memoriaalkogus, mida säilitatakse Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus (Heino Räim). Konverentsi teisel istungil räägiti ajaloo pisiasjust 20. sajandi alguse Tallinnas Aleksander Voldemar Ehrmanni pilgu läbi (Tiiu Reimo), eestlaste kultuurielust ja kirjasõnast Rohelisel Mandril (Anne Valmas), Heinrich Laakmannist ja tema trükikojast (Linda Jahilo) ning Laakmanni arveraamatust (Õie ja Leo Utter). Heino Räim pidas ettekande ka August Palmi mälestuspäeval (20. veebr.), rääkides teemal "Lisandusi August Palmi eluloole".
Lisaks Kirjandusmuuseumis toimunud konverentsidele osaleti ka rahvusvahelistel. 26.-27. sept. toimus Vilniuses konverents "Book Museum: State of Art and Trends of Development", kus Olga Sudajeva esines ettekandega "The World of Books: Archival Library of Estonian Literary Museum". M. Kiipus võttis osa Rahvusraamatukogus toimunud rahvusvahelisest teaduskonverentsist "Omanikumärgid vanaraamatus: ajalugu, kirjeldamine, atribueerimine" (12.-13. sept.). I. Pelkonen täiendas end Jena ÜR direktori Sabine Wefersi loengutel "Aimanuks Goethe seda" ja "Multimeediaraamatukogu Jena Ülikooli ja Tüüringi Liidumaa Raamatukogu näitel" Tartu Ülikooli Raamatukogus (1.-2. okt.). K. Liba käis teadusraamatukogude talveseminaril Käärikul.
AR-i töötajad osalesid ka Tartu Ülikooli Raamatukogus, Eesti Akadeemilises Raamatukogus, O. Lutsu nim. Tartu Keskraamatukogus ning Kirjandusmuuseumis toimunud konverentsidel ja seminaridel.
NÄITUSED
Aasta alguses sai muuseumi koridoris tutvuda veel detsembris avatud näitusega "Kes otsib, see leiab - haruldusi Arhiivraamatukogu reservfondist". 20. veebruarist kuni aprilli lõpuni oli samas avatud näitus "August Palm 100". Edasi eksponeeriti raamatukokku saabunud võõrkeelset kirjandust. Aasta jooksul korraldati ka mitmeid lühiajalisi väljapanekuid Kirjandusmuuseumi saalis (emakeelepäeval 14. märtsil, Rein Kruusi seminaril 10. mail, Perno Postimehe seminaril 16. mail).
25. oktoobril avati näitus "Laakmanni trükimaailm" (koostajad: H. Räim, M. Kiipus, I. Pelkonen), mis oli pühendatud Eestis tegutsenud XIX sajandi silmapaistva trükkali, kirjastaja ja raamatukaupmehe Heinrich Laakmanni 200. sünniaastapäevale. Näitus keskendus peamiselt H. Laakmanni trükitoodangule, kuid ekspositsiooni kuulus ka haruldasi arhiiviürikuid, kirjastuslepinguid, tsensorilubasid, jooniseid, köite- ja trükiproove ning esemeid. Näitust ilmestasid R. J. von zur Mühleni ja G. Fr. Schlateri Tartu-teemalised litod ning E. M. Jakobsoni puulõiked. Eksponeeriti Tartus trükitud eesti- ja saksakeelseid raamatuid, mis ilmusid esialgu Lindforsi pärijate nime all, Laakmanni kulu ja kirjadega ilmunud ilukirjandust, aabitsaid ja kooliraamatuid, teabekirjandust, mille hulgas olid tähelepanuväärsemad Maarahva kasuline kalender ning Maarahva kalender, ajakirjandust, raamatute nimestikke, noote, maakaarte, Tartu linna plaane, väiketrükiseid jne.
KOMPLEKTEERIMINE
Arhiivraamatukogu peamiseks komplekteerimisallikaks on sundeksemplar. Täname kõiki väljaandeid saatnud trükikodasid ja kirjastusi. Kahjuks ei täida kõik trükikojad siiski sundeksemplariseadust. Arhiivraamatukogul puuduvad komplekteerimissummad ning muuseumi oma vahenditest ei piisa, et osta juurde kõiki laekumata jäänud raamatuid. Õnneks oli ka sel aastal palju tänuväärt annetajaid, olgu need siinkohal loetletud: Adamson-Ericu Muuseum, Baltic Defence College, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, Eesti Piibliselts, Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Herderi Instituut, Hoiuraamatukogu, Läänemaa Muuseum, Narva Muuseum, Rahvusarhiiv, Rootsi Instituut, SKS, Tallinna Bibliofiilide Klubi, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tampere Eesti Klubi, Tartu Emajõe Kool, Tartu Instituut, Tartu Linna Keskraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tuglase Selts, Uppsala Ülikool, Viru-Nigula Muuseum, Võrumaa Keskraamatukogu, Äidinkielen opettajain liitto, Åbo Akademi, Eesti Elu, Eesti Hääl, Eesti Päevaleht, Meie Kodu, Rahvuslik Kontakt, Teataja, Usurändur, Virgats, Virve ja Johannes Adamson, Guido Arro, Krista Aru, Endel Aruja, Daniel Föiskola Berzsenyi, Lazar Gorodnitski, Ants Haljamaa, Vaike Hang, Leo ja Monika Hannibal, Gustav Ilves, Sergei Issakov, Tiia-Mari Juhkam, Raivo Kaik, Eda Kalmre, Aleksei Katmaa, Peter Kyhn, Kari Laukkanen, Linda Lehtla, Ellen Lilienblatt, Rein Lillak, Maie Lõvi-Kalnin, Anti Lääts, Matti Milius, Heinrich Oja, Sirje Olesk, Peep Pillak, Karl Pilvistu, Raimo Pullat, Eerik Purje, Raimo Raag, August Raja, Martti Rauhala, Liina Rootalu, Vello Salo, Kristi Salve, Rein Saukas, Eda Sepp, Ülle Sillasoo, Alo Sirp, Reet Soll, Rannar Susi, Ülis Sõukand, Ants Talioja, Jüri Talvet, Szil?rd Tóth, Lydia Trett, Lembit Valter, Mihkel Veiderma, Johannes ja Frieda Vihma, Rein Vill, Eduard Vääri.
Täname oma vahetuspartnereid, eriti Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskust, Tuglase Seltsi ja Abel Nagelmaad. Fondide täiendamise kõrval tehti ka ise annetusi. Hoiuraamatukogule saadeti reservfondist 208 kasti sõjajärgset perioodikat ja raamatuid, reservfondist eraldati mittevajalikku võõrkeelset kirjandust Tartu Ülikooli Raamatukogule.
ELEKTRONKATALOOG
Arhiivraamatukokku saabuv kirjandus inventeeritakse ja töödeldakse raamatukogude vahelises elektronkataloogis. 5. novembriks jõuti inventeerida raamatutest 6500 eksemplari (Kristin Liba), ajakirjandusest 2030 aastakäiku (Ave Pill) ja töödelda 6150 eestikeelset (Helle Maaslieb), 2000 võõrkeelset raamatut (Olga Sudajeva, Dea Kruuse, Imbi Pelkonen) ning kataloogida 1060 võõrkeelset raamatut (Olga Sudajeva). ELNET Konsortsiumi retroprojektide (1918-1991) raames sisestati andmebaasi ca 41300 raamatu eksemplarikirjet (Ülvi Kalpus, Dea Kruuse, Helje Laas, Kristin Liba, Helle Maaslieb, Olga Sudajeva) ja 6700 aastakäiku perioodikat (Ave Pill). Osaliselt sisestati elektronkataloogi Karl Menningu, Oskar Looritsa ja Johannes Aaviku memoriaalkogudesse kuuluvaid raamatuid (Olga Sudajeva, Iris Virtasalo). Enamik raamatukogus säilitatavatest eestikeelsetest raamatutest ja perioodikast (1918-2001) on leitav elektronkataloogi kaudu. Mõningaid lünki esineb veel perioodis 1945-1993. Ka Eestis ilmunud võõrkeelset kirjandust (1945-1998) ei saadud sel aastal vajalikul määral sisestada, sest Tartu andmebaasi ei ole Tallinna serverist laaditud vastavaid bibliokirjeid.
KORRALDAMINE
Aasta esimesel poolel viidi lõpuni kaardikogu ümberpaigutamine ja korraldamine (Heino Räim), perioodikakogu reservfondist eraldati vajalikke üksiknumbreid põhikogusse (Ave Pill), korrastati vanemat ja uuemat väiketrükiste fondi (Hanna Väli). Seoses fondiruumide restaureerimistöödeks ettevalmistusega paigutati ümber kataloogisaali kartoteeke ning vähendati nende arvu.
Korrastati reservfondi perioodikakogu, kus abiks olid ka Viljandi Maagümnaasiumi õpilased. CIMO fondi stipendiaadi (Iris Virtasalo) kaasabil täiendati Johannes Aaviku ja Oskar Looritsa memoriaalkogusid, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi baasil alustati Kaarel Irdi personaalkogu korraldamist (Peeter Piiri).
SÄILITAMINE
2002. aastal pöörati erilist tähelepanu trükiste säilitamisele. Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel restaureeriti (teostaja FIE, Silli Peedosk) kümme köidet vanema eesti raamatu fondist: Otto Wilhelm Masing, "Täieline ABD-Ramat" (1823), "Tarto maa-keele Abits" (1845), E. Brehm, "Oppetus Kuida pärris mullast maia seinad ehhitakse" (1847), konvoluut: 1) "Lühhikenne Oppus" (1792), 2) "Ütte Wanna Jesusse Teenre Usklik Tunnistus. Tarto" (1792); "Nelli Kristusse Kannatusse-Juttussid" (1788), konvoluut: 1) "Ütte Wanna Jesusse Teenre Usklik Tunnistus" (1792), 2) "Lühhikenne Oppus" (1792); "Wastse Laulu-Ramato Töise Trükki Laulo" (1816), "Katekismus kristlikkust oppussest" (1816), "Katekismusse Öppetusse Selletus" (1830), Fr. Wilh. von Willmann, "Ellamisse-Juhhataja" (1804). Jooksva töö käigus restaureeriti (Sigrid Vooremäe) 52 köidet vanemasse perioodikakogusse kuuluvate ajalehtede aastakäike (Eesti Postimees, Postimees, Rahvaleht, Rahva Päevaleht, Saarlane, Sakala, Valgus, Virulane) ning puhastati ja restaureeriti üksiknumbrite 730 lehte. Jooksvast perioodikast köideti (Jaanus Tordik) 360 ajalehtede ja ajakirjade aastakäiku ning valmistati mappe vanemale perioodikale. Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel osteti restaureerimis- ja köitetöödeks vajalikke materjale.
Restaureerimise käigus skaneeriti Otto Wilhelm Masingu "Täieline ABD-Ramat" (1823), mis on säilinud ainult meie raamatukogus ja Vallo Rauna kogus.
Peeter Toominga ja OÜ Tarkvarabüroo Sirvi kaasabil on nüüd see rariteet kõigile kättesaadav aadressil: http://www.sirvi.ee/grafo/index.php?type=3. Samal aadressil saab vaadata ka "Eesti-Ma Rahwa Kalendrit" (1732), mis on ainueksemplar maailmas.
FONDIDE KASUTAMINE
Kuigi Arhiivraamatukogu oli seoses fondiruumide restaureerimisega lugejatele suletud 15. juulist kuni 15. oktoobrini, kasutati fonde üsna aktiivselt. Aasta-aastalt on laienenud raamatukogu lugejate ring. Põhiline lugejaskond pärineb siiski Tartu Ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude seast. Kõik töötajad jagasid uurijatele konsultatsioone kohapeal, kirjalikult ning telefoni teel. Raamatuid deponeeriti ka teiste muuseumide ja raamatukogude näitustele. Hulgaliselt võeti vastu õppeekskursioone koolidest, ülikoolidest, asutustest ja organisatsioonidest nii Eestist kui ka välismaalt. Arhiivraamatukogu külastas kunagise maja omaniku Nikolai von Grothe järglane Saksamaalt. Raamatukogusse astus sisse palju ka neid huvilisi, kes soovisid näha ainult uuenenud interjööri.
ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIA OSAKOND
Põhikoosseisulistena töötasid vanembibliograafid Helje Laas, Viivika Reimand, Annemaria Onoper (alates septembrist) ning bibliograaf Ülle Tamm. Bibliograafiatöid aitas jõudumööda edendada ka Virve Adamson.
TEADUSTÖÖ
Arhiivraamatukogu bibliograafia osakonnas jätkus eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamine. Bibliografeeriti ajalehte Postimees (1932, 1933, 1934). Osakonnas koostati ka mitmeid Kirjandusmuuseumi väljaannete ja töötajate artiklite bibliograafianimestikke.
SEMINARID
20. veebruaril täitus 100 aastat teeneka bibliograafi ja kirjandusteadlase August Palmi sünnist. August Palm töötas Kirjandusmuuseumi bibliograafia osakonna juhatajana alates 1940. a. 1. novembrist. Aastatel 1945-1951 oli A. Palm poliitiliste süüdistuste tõttu vangis Vasalemmas ja Kemerovo oblastis ning 1951-1957 tegi juhutöid Eestis. 1957-1965 töötas ta taas bibliograafia osakonna juhatajana. Tema mälestuseks korraldatud seminaril said sõna Heino Räim, Ille Palm, Leenu Siimisker ja Abel Nagelmaa. Hilisemas vestlusringis meenutasid A. Palmi elu ja tegevust Heino Kään, Kaja Noodla, Virve Adamson, Leo Metsar jt. Bibliograafid on aktiivsed Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmed. Osaleti nii ERÜ aastakoosolekul kui ka ühingu Tartumaa kogu üritustel. Juulis käidi koos Tartumaa koguga tutvumas Lõuna-Eesti kirjanduslike paikadega.
TEATMEFONDI TÄIENDAMINE JA KASUTAMINE
Bibliograafia osakonna teatmefondi kartoteekidesse liideti ca 22 000 uut bibliokaarti. 2002. aasta oli bibliograafidele üsna edukas. Koostöös tarkvarabüroo Sirvi OÜ-ga valmis andmebaas aastail 1997-2002 bibliografeeritud Postimehe (1926, 1930, 1932, 1933) WordPerfecti andmefailidest (ca32 000 bibliokirjet). Sirvi OÜ programmeeris ka lokaalse sisestusprogrammi ajakirjanduse artiklite bibliografeerimiseks. 16. oktoobril mindi sujuvalt üle uuele sisestusprogrammile ning mingeid tõrkeid ei tekkinud. Andmebaas on saanud nime BIBIS ning ilmselt see nimi talle jääbki. Varasemate andmefailide laadimisel uude andmebaasi ilmnesid ka mitmed sisestusvead, mida on võimalik uues programmis hõlpsamini parandada. Aasta lõpus muutub andmebaas osaliselt kättesaadavaks Kirjandusmuuseumi koduleheküljel. Esialgu toimub otsing autori, isiku, koha, pealkirja või selle osa järgi. Võimalik on nii liht- kui liitotsing. Teades UDK indekseid, saab otsida ka numbrite järgi. Kuna bibliografeerimisel kasutatakse liigitamisel UDK-d, siis lisandub hiljem selle põhjal moodustatud märksõnaregister ning otsingut saab teostada ka märksõnade baasil. Aasta jooksul võeti vastu 550 üksikuurijat ja 16 õppeekskursiooni.
