Villem Reimani raamatukogu (annetatud 1917). Villem Reiman (1861-1917) sündis 25. veebr 1861 Viljandimaal Suure- Kõpu vallas rentniku pojana. Õppis Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis ja seejärel Viljandi kreisikoolis. Hiljem õppis Pärnu gümnaasiumis ja edasi teoloogiat Tartu Ülikoolis. Prooviaja vaimulikuna sooritas J. Hurda juures Peterburis. Alates 1890. aastast kuni surmani oli pastor Kolga-Jaanis. Reiman on läinud Eesti kultuurilukku karismaatilise ja mitmekülgse isikuna. Kirikuõpetaja, kirjandusloolane, rahvusliku liikumise esindaja, kelle suureks sooviks oli eestlaste eneseteadvuse, karskuse ja hariduse edendamine. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutajate hulka. 1917. a. annetas Villem Reimani perekond tema trükiste erakogu arhiivraamatukogule - kirikuõpetaja Villem Reimani lesk Paula Reiman teatas, et V. Reimani perekond on otsustanud tema raamatukogu ERM-i keskraamatukogule kinkida, tingimusel, et see jääks eraldi "õpetaja Villem Reimani raamatukoguna". Memoriaalkogu koosneb 1198 ühikust, millest 519 on võõrkeelsed, sh saksa-, soome-, rootsi-, vene- ja ungarikeelsed. Eestikeelsed 679 trükist kuuluvad valdavalt vanaraamatu ajajärku, sisaldades ARi põhifondide profiilile vastavat kirjandust, sh ajalooalast kirjandust, täiendades nii eesti vanema kirjanduse ja baltika fondi. Vastavalt perekonnale antud lubadusele lasti kogule Kristjan Raua kavandi järgi valmistada eksliibris (1923), mis on ka raamatutesse kleebitud. Kogus leiduvate teavikute kohta on olemas nimistu, kaartkartoteek ja need on leitavad e-kataloogis ESTER (kohaviit Reiman).
Matthias Johann Eiseni raamatukogu (laekus 1934). Prof. M. J. Eiseni (1857-1934) lesk Ella Eisen andis 1934.a. üle Eiseni raamatukogu, millest osa asus juba 1927. aastast alates arhiivraamatukogus. Rahvaluuleteadlane oli soovinud, et tema kogu säilitatakse ARis ja võimalikult erikoguna nagu Reimani kogugi. Üleandmisel arvestati raamatukogu suuruseks 2826 köidet, sellest 480 köidet oli kuulunud Eiseni isale, koolmeister Jaan Eisenile. Eestikeelseid raamatuid oli 1387, soomekeelseid 469. Ülejäänud olid saksa-, rootsi-, taani- ja norrakeelsed. Kuna Eiseni kogus, eriti tema isa kogus on rohkesti konvuluute ja ka ajakirju, siis praegu arvestatakse kogu suuruseks 3328 üksust. Eiseni kogu on tulnud ARi küllalt terviklikult, välja arvatud vaimulik kirjandus, mis oli antud Tartu Ülikooli usuteaduste seminarile. Peale selle oli Eisen lubanud mõningaid raamatuid F. Ederbergile, Jaan Roosile ja Paul Aristele. Nende raamatute kohta on olemas nimestikud. P. Ariste korraldas kogu ARile üleandmiseks. 1937 lasti kogule Hando Mugasto kavandi järgi eksliibris valmistada, mida aga kahjuks kohe raamatutesse ei kleebitud. Seda tehti alles pärast sõda, kuid osa eksliibriseid oli sõja ajal kaduma läinud ja neid ei jätkunud enam kõigisse raamatutesse. Kogus on peale eestikeelsete raamatute, mille hulgas on hulk haruldasi väljaandeid, eriti palju kirjandust soome-ugri rahvaste ja Skandinaaviamaade ajaloo, etnograafia ja rahvaluule alalt. Eisen andis ise välja suure hulga raamatuid (ligi 300) ja saatis neid kodu- ja välismaa teadlastele. Vastu sai ta nende töid. Eiseni kogus on mitusada pühendusega raamatut, sealhulgas paljude tuntud teadlaste pühendusi. Peale selle oli Eisen mitme Soome teadusliku seltsi liige ja sai nende seltside väljaandeid. Olemas nii nimistu kui kaartkataloog. Kogu on osaliselt kättesaadav e-kataloogis ESTER (kohaviit Eisen).
Karl Menningu raamatukogu (laekus 1944). Teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat Karl Menning (1874-1941) õppis lavastamist Euroopas, pikemalt Berliinis. Kui 1906 alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Lahkus Vanemuisest 1914. aastal ning pärast seda loobus lavastamisest. Tegutses 1914–1918 Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides, hiljem saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias ja Lätis. 1944. aastal anti AR-i ühte evakueerimiskohta, Aru mõisa, R. Põldmäe vahendusel Menningu isiklik raamatukogu, mis jäigi hiljem ARile. Kogu (ca 2730 köidet) on põhiliselt saksakeelne, sisaldab teatri- ja kunstialast kirjandust, maailma rahvaste muinasjutte ja muistendeid, muusikakirjandust, ilukirjandust. Kogu on täielikult leitav e-kataloogis ESTER (kohaviit Menning). Enamikus Menningu raamatutes on M. Malitzi 1924. aastal valminud eksliibris.
Aino ja Oskar Kallase raamatukogu (laekus 1946). Kirjanik Aino Kallase (1878-1956) ning diplomaadi ja folkloristi Oskar Kallase (1868-1946) personaalkogu (2442 ühikut) jõudis ARi Riikliku Ajaloomuuseumi vahendusel 1945-1946.a. Kogust tehti valikuid ja liideti osa teoseid põhifondi. Kõrvale jäeti ARi profiilile mittevastav väliskirjandus. Hiljem moodustati siiski A. ja O. Kallase memoriaalkogu, mis oma olemuselt on pigem Aino Kallase raamatukogu. O. Kallas oli varem juba suure osa oma kogust ARi põhifondi üle andnud. Kogu eestikeelne osa sisaldab 19. ja 20. sajandi väärtkirjandust. Peale ilukirjanduse on rahvaluuleväljaandeid, kirjandusteaduslikke teoseid, teatmeteoseid, mälestusi, Kogu võõrkeelne osa sisaldab A. Kallase teoste tõlkeid, mitmesuguseid väljaandeid soome kirjanduse, kunsti ja rahvaluule alalt ning some- ja ingliskeelset ilukirjandust. Kogus on palju nimekate kirjanike pühendusteoseid. Kogu kajastub kaartkataloogis ja vähesel määral e-kataloogis ESTER (kohaviit Kallas).
Friedrich Kuhlbarsi raamatukogu (laekus 1953). Kirjaniku ja koolmeistri Friedrich Kuhlbarsi (1841-1924) kogu (1353 ühikut) saadi Viljandi Koduloomuuseumilt 1952-1953. Kuhlbarsi kogu sisaldab eesti-, vene- ja saksakeelseid raamatuid ja ajakirju, peamiselt vanemat koolikirjandust ja õpetajatele vajalikke väljaandeid (õpikud, lugemikud, pedagoogiline kirjandus, antoloogiad jne). Võõrkeelsetest trükistest on arvukamalt teoseid saksa keeles. Olemas kaartkataloog ja nimistu.
Jakob Hurda raamatukogu (laekus 1957). Rahvaluule- ja keeleteadlaseJakob Hurda (1839-1907) kogu (486 ühikut) toodi osaliselt 1957.a. Kirjandusmuuseumisse Harjumaalt Loksa vallast Pikakoselt. Kogu andis üle J. Hurda tütretütar Helmi Viitol. Kokku saadi 1000 raamatut ja brošüüri. Osa kogust on kuulunud Hurdale ja osa tema väimehele Aleksander Mohrfeldtile (Mäeväljale). Kogus leidub haruldasi eestikeelseid ja baltica raamatuid ning saksakeelseid rahvaluule ja kultuurajaloo väljaandeid. Kogu sisaldab ka eesti- ja võõrkeelseid vaimulikke väljaandeid. Olemas nimistu. Osa kogust on leitav e-kataloogis ESTER (kohaviit Hurt).
Lydia Koidula raamatukogu (laekus 1958). Luuletaja Lydia Koidula (1843-1886) kogu (217 ühikut) saadi 1958.a. Leningradist Koidula tütre Hedvig Michelsoni viimasest elukohast. Kogu on väike osa kunagisest perekonna raamatukogust. Ainult vähestes trükistes on Koidula nimi. Raamatutes on ääremärkusi ja kriipsutusi. Võõrkeelsetest trükistest on arvukamalt teoseid saksa keeles (saksa klassikute väljaanded, õpikud, lugemikud). Olemas nimestik.
Jaan Roosi raamatukogu (kingiti 1958). Kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja Jaan Roos (1888-1965) kinkis oma kogu (6398 ühikut) notariaalse lepinguga üle 1958.a. J. Roos kogus vanemaid eestikeelseid trükiseid täielikult. Hilisemaid valikuga ja peale selle baltica-alast kirjandust. Kogu väärtuslikuma osa moodustavad vanemad eestikeelsed raamatud. Kogu ei ole tervikuna säilinud. Vanimad teosed on H. Stahli Käsi- ja koduraamat (1632), Jutluseraamat (1641), Wastne Testament (1686) jmt. Võõrkeelseid trükiseid on üle 600. Kogu kajastub kaartkataloogis, nimistus ja osaliselt e-kataloogis ESTER (kohaviit Roos). Kogu kujunemisloost on kirjutanud Eduard Roos (Keel ja Kirjandus 1966 nr. 8-9).
Henrik Visnapuu raamatukogu (anti üle 1959). Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) kogu (394 ühikut) anti Marie Araku poolt üle 1959.a. Kogu sisaldab põhiliselt Visnapuu enda ja tema kaasaegsete eesti kirjanike 20. sajandi algupoole teoseid. Kogus on ka käsikirjaliste märkustega trükiseid, mis asuvad Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Kogu on kättesaadav kaartkataloogis ja nimistus ning osaliselt e-kataloogis ESTER (kohaviit Visnapuu).
Karl Eduard Söödi raamatukogu (1963-1975). Kirjaniku, kirjastaja ning trükikoja omaniku Karl Eduard Söödi (1862-1950) kogu (3471 ühikut) anti üle 1965.a. , osalt ka 1963-1964, 1975. Kogu andis üle kirjaniku õetütar Anna Rander, kes oli ka üks EBA esimesi bibliograafe. K. E. Sööt oli raamatukogule teoseid annetanud juba muuseumi loomise algpäevil ning suurema koguse 1921.a. (800 köidet). Algselt memoriaalkogu ei moodustatud, kuid A. Randeri üleantud raamatutest moodustati personaalkogu. Raamatuid on nii eesti-, saksa-, vene- ja soomekeelseid. Söödi kogu sisaldab eesti ja välismaist ilukirjandust, kirjandusajaloolisi teoseid, teatmeteoseid, kirjanduslikke ajakirju. Esindatud on ka kirjastajale ja trükikoja omanikule vajalikud teosed. Memoriaalkogu annab tunnistust sellest, et lisaks ilukirjandusele huvitus Sööt ka sekundaarkirjandusest. Söödi raamatutes on enamasti tagasihoidlikud pliiatsimärkused, tihti ainult linnukesed luuletuste juures, aga on ka raamatuid, mis on leht-lehelt allakriipsutusi ja ääremärkusi
täis. Väga sügavat huvi on Sööt tundnud saksa luule vastu. Tema raamatukogus on olemas hulgaliselt saksa luule antoloogiaid, 20. saj. vahetuse eel ja järel ilmunud saksa lüürika paremik. Siit ei puudu klassikute J. W. Goethe, H. Heine ja J. G. Herderi teosed, aga on ka Rainer Maria Rilke, Stefan George’i, Hugo von Hoffmanstahl’i jt. varased teosed. Söödi memoriaalkogu saksakeelsed raamatud on valdavalt kujundatud juugendstiilis. On raamatuid, kus pole ühtegi illustratsiooni, kuid väikesed detailid, kirjastiil või ornament viitavad siiski ilmumisajale ja selle aja suundumustele raamatukunstis. Kogu kohta on vastav nimistu ning kajastub e-kataloogis ESTER (kohaviit Sööt).
Paul Ariste raamatukogu (laekus 1967-1998). Tuntud keeleteadlane ja õppejõud prof. Paul Ariste (1905-1990) hakkas oma kogu (arvele võetud 12334 ühikut) üle andma juba 1967.a. Esialgu andis üle 1422 raamatut ja 2000 eksliibrist. Kogu täiendati 1975-1976. Veebruaris ja oktoobris 1998 anti Ariste tütre Marju Norviku poolt üle kõik prof. Paul Ariste memoriaalkogusse kuuluvad publikatsioonid (autoreferaadid ja separaadid vajavad veel korraldamist). Kogu täiendati M. Norviku poolt veel 2014.a. Olemas nii nimestik kui kaartkataloog, kirjandus on leitav memoriaalkogude elektronkataloogis, väike osa e-kataloogis ESTER (kohaviit Ariste). Kogusse kuulub ka 2080 eksliibrist.
Juhan Sütiste raamatukogu (laekus 1970). Kirjanik Juhan Sütiste (1899-1945) kogu (1913 ühikut) anti tema lese Hella Sütiste poolt üle 1970.a. Üle poole kogust on eesti- ja saksakeelsed ning suur osa ka venekeelsed trükised. Ligi 100 raamatut on pühendustega. Kõige rohkem on ilukirjandust, eri maade kirjandusteaduslikke teoseid, võõrkeelseid õpikuid, teatrialast kirjandust. Kogu sisaldab ka ajaloo, kultuuriloo, filosoofia, rahvaluule, kehakultuuri-alast kirjandust. Kogu kajastub kaartkataloogis, nimistus ja memoriaalkogude e-kataloogis ning osaliselt e-kataloogis ESTER (kohaviit Sütiste).
Igor Severjanini raamatukogu (laekus 1973). Igor Severjanin (kodanikunimega Igor Lotarjov) (1887-1941) – vene hõbeajastu luuletaja. Peterburis elades suvitas Eestis Toilas, kuhu jäi 1918. aastal alaliselt elama, hiljem elas mitmel pool mujal Eestis. Sukeldus aktiivselt Eesti kirjandusellu, avaldas mitu valikkogu, tegi kaastööd venekeelsetele ajalehtedele. Oskamata eesti keelt tõlkis eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti luulet vene keelde. I. Severjanini eestindatud luuletusi on avaldatud H. Visnapuu, A. Ranniti, M. Under jt tõlkes. Igor Severjanini memoriaalkogu moodustavad 1973. aastal Severjanini abikaasa õe Linda Kruudi üle antud 305 raamatut luuletaja isiklikust raamatukogust. Peamiselt sisaldab kogu Severjanini kaasaegsete eesti ja vene kirjanike, eriti välisvene autorite teoseid. Kogus on rohkesti pühendustega raamatuid. Kogu on täielikult leitav e-kataloogis ESTER (kohaviit Severjanin).
Juhan Kanguri raamatukogu (laekus 1973). Juhan Kangur (Juhhan Kangor) (1846-1919) oli üks 19. saj. II poole omapärasemaid eesti bibliofiile-raamatuharrastajaid, kes kirgliku kogujana kasvatas oma raamatukogu üldarvu u. 1000 köiteni. Kirjandusmuuseumisse jõudis osa tema raamatukogust 1973. aastal August Miku vahendusel. Kogus on praegu 214 köidet, sealhulgas palju konvoluute, nii et eri nimetusi on u. 660. Raamatukogu sisaldab peamiselt 19. saj. eestikeelseid raamatuid, milledest paljud on kokku köidetud, illustratsiooniks juurde kleebitud pilte ajakirjandusest. Peaaegu kõik köited on omaniku sissekirjutusega, kust selgub, millal ja kuidas raamat on hangitud. Annetatud teostes on ka autorite pühendusi. Kogu on täielikult leitav ESTER kataloogi vahendusel (kohaviit Kangur). J. Kangrust ja tema raamatukogust on kirjutanud Fr. Puksoo artiklis Raamatuharrastusest ja Jaan Roosist kui bibliofiilist“. Tartu, 1939, lk. 9-11.
Enn Kippeli raamatukogu (laekus 1973-1974). Enn Kippel (1901-1942) sündis Tallinnas vabrikutöölise pojana. Kuni 1935. aastani kandis ta nime Eduard Ferdinand. 1913 koliti Peterburi, kust tagasi tuli 1919.a. Vangistati kahtlustatuna kuulumises Punaarmeesse, vabanenud kahtlustusest 1920. aasta algul, võeti Kippel ajateenistusse Eesti kaitseväkke. 1935. aastal lõpetas Tartu õhtugümnaasiumi ning õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas seda lõpetamata. Kippel evakueerus koos taganevate nõukogude vägedega Leningradi, suri seal blokaadis1942. Eesti kirjandusloos on Enn Kippel leidnud koha oma ajalooliste romaanidega. Tema teostes olid sageli täpsed ja ülevaatlikud militaarsituatsioonide kirjeldused. Sõjanduse temaatika pakkus Kippelile huvi ning seda on märgata ka personaalkogus leiduvate raamatute põhjal. Enn Kippeli raamatukogu andis Eesti Kirjandusmuuseumile üle tema lesk Maret Kippel 1973. aastal. Kogu viimane osa jõudis kohale 1974. aastal. Trükiste üleandmise tingimus oli, et need säilitatakse tervikliku memoriaalkoguna. Kogu suurus on 1054 ühikut, millest märgatava osa moodustab perioodika. Kogu sisaldab nii eesti-, saksa- kui ka venekeelseid materjale. Leidub nii ilukirjandust, ajaloo- ja kunstialast materjali, palju on Kippel huvi tundnud sõjanduse ja poliitika vastu (olgu näiteks nimetaatud 17 köidet Napoleoni kohta). Kogus leiduvate teavikute kohta on olemas nimistu, kaartkartoteek ja need on trükised on kättesaadavad e-kataloogis ESTER (kohaviit Kippel).
Liidia ja Leon Toomi raamatukogu (saabus 1976). Tõlkijate Liidia Toomi (1890-1976) ja tema poja Leon Toomi (1921-1969) kogust valiti välja (298 ühikut), mis anti üle 1976.a. Valiti eelkõige autorite pühendustega teoseid, eesti kirjanike teoste tõlkeid vene keelde. Kogu kajastub kaartkataloogis ja nimistus ning e-kataloogis ESTER (kohaviit Toom).
Toivo Kuldsepa kogu (laekus 1979). Keeleteadlane Toivo Kuldsepp (1945-2000) andis üle soomekeelsete artiklite koopiate kogu (278 ühikut) 1979.a. Need on Soome ajakirjanduses ilmunud erinevate autorite käsitlused eesti kirjandusest. Olemas kaartkataloog ja nimistu.
Johannes Aaviku raamatukogu (laekus 1979-1980). Tuntud keeleteadlase Johannes Aaviku (1880-1973) kogu (1866 ühikut) saabus 1979-1980.a. Joosep Aaviku vahendusel. Paul Laan’i ja Helgi Vihma vahendusel saadi 1995.a. Rootsist memoriaalkogu täienduseks 213 raamatut. Helgi Vihma vahendusel saadi 2001.a. veel juurde Johannes Aavikule kuulunud raamatuid, mis lisati tema memoriaalkogusse. Aaviku kogus on raamatuid nii eesti kui ka muudes keeltes. Kogu sisaldab võõrkeelseid õpikuid, muusikakirjandust, nooremas eas kogutud raamatuid, ilukirjandust, kirjandusloolisi teoseid ning keeleteaduslikke väljaandeid. Palju on pühendustega ja keeleliste märkustega raamatuid. Kogu kohta on olemas nimestik ja kaartkataloog, eestikeelsed raamatud kajastuvad e-kataloogis Ester (kohaviit Aavik).
Grigori Permjakovi raamatukogu (laekus 1984). Parömioloogi-orientalisti Grigori Permjakovi (1919-1983) vene- ja muukeelne kogu (1883 ühikut) saabus Arvo Krikmanni vahendusel Eestisse 1984. Kogu sisaldab vene- ja võõrkeelset teaduskirjandust, rahvaluule-alast kirjandust. Olemas nimestik ja kaartkataloog.
Hilda Dreseni raamatukogu (laekus 1985). Esperantisti ja tõlkija Hilda Dreseni (1896-1981) kogu (3124 ühikut) saabus 1982-1985. a. tema sugulase H. Reesi kaudu. Kogu sisaldab peamiselt esperantokeelseid ning vähesel määral ka eesti- ja venekeelseid trükiseid. Tegemist on haruldaste esperantokeelsete väljaannetega (sõnastikud, teatmeteosed, antoloogiad jms.) Trükiste kohta on koostatud nii nimistu kui kaartkataloog ning raamatud on kättesaadavad memoriaalkogude kataloogis.
Kaarel Irdi ja Epp Kaidu raamatukogu (laekus 1987). Teatritegelase ja lavastaja Kaarel Irdi (1909-1986) ja lavastaja ja näitleja Epp Kaidu kogu (6219 ühikut) anti Irdi tütre Kais Adlase poolt üle 1987.a. Kogu täiendati perekonna poolt veel ka järgnevatel aastatel. Olemas nimistu ning teatrialane kirjandus on kirjeldatud memoriaalkogude e-kataloogis.
Betti Alveri ja Mart Lepiku raamatukogu (anti üle 1990). Poeet Betti Alveri (1906-1989) ja kirjandusteadlase ja EKMi direktori Mart Lepiku (1900-1971) kogu (7332 ühikut) anti üle 1990.a. Kogus on ülekaalus eestikeelsed teosed, ajakirjandus, separaadid jne. Olemas nimestik ja kogu on tehtud kättesaadavaks e-kataloogis ESTER (kohaviit Alver-Lepik).
Harald Viirsalu raamatukogu (laekus 1990). Väliseestlase Harald Viirsalu (1900-1982) kogu (804 ühikut) andis üle tema poeg Ants Viirsalu Lundist 1990.a. Kogus on peamiselt eestikeelsed raamatud. Kogu kajastub kaartkataloogis, nimistus ja e-kataloogis ESTER (kohaviit Viirsalu).
Viktor Kõressaare raamatukogu (laekus 1990-1992). Kirjandusteadlane Viktor Kõressaar (1916-2002) hakkas New Yorkist raamatuid saatma 1990.a. ja täiendas kogu(845 ühikut) ka järgneval paaril aastal. Põhiliselt ingliskeelsete trükiste ja ajakirjade kohta on koostatud kaartkataloog, nimestik ning kogu on kättesaadav e-kataloogis ESTER (kohaviit Kõressaar).
Riho Lahi kogu (kingiti 1992). Karikaturist Riho Lahi (1904-1995) kinkis 1992.a. raamatukogule enda valmistatud eksliibriste kogu (440 ühikut). Karikaturisti eksliibriste kogu kohta on koostatud nimistu.
Ott Kursi raamatukogu (annetuse algus 1993-...). Tuntud geograaf Ott Kurs (1939)hakkas soome-ugri alaseid trükiseid üle andma 1993.a. Kogus on Nõukogude Venemaal ilmunud raamatuid ja ajakirju soome-ugri rahvaste keeltes (karjala, komi, mari, mordva, udmurdi jt). Arvele võetud osa kohta (418 ühikut) on koostatud nimistu. Kurs on ka järgnevatel aastatel oma kogu täiendanud.
Peet Vallaku ja Marje Pedajase raamatukogu (annetati 1993). Kirjandusmuuseumi taotlusel andis Tartu Linnavalitsus 1993.a. pärandusena üle prosaisti ja tõlkija Peet Vallaku (1893-1959) ja tema abikaasa tõlkija ja ajakirjaniku Marje Pedajase (1895–1992) raamatukogu (2704 arvestusüksust). Enamuse kogust moodustavad eestikeelsed raamatud. Kogu kohta on koostatud nimistu.
Oskar Looritsa raamatukogu (laekus 1994). Tuntud folkloristi ja ERA juhataja Oskar Looritsa (1900-1961) tütar Leelo Andrén loovutas oma isale kuulunud raamatuid (200 nimetust) 1994.a. Pärijad on ka hiljem toonud uusi köiteid lisaks. Kogu (431 nimetust) kohta on koostatud nimestik ning kogu on sisestatud e-kataloogi ESTER (kohaviit Loorits).
Richard Antiku raamatukogu (laekus 1998). Raamatukoguhoidja ja antikvaari Richard Antiku (1901-1998) kogu (697 ühikut) jõudis Torontost Tartusse 1998.a. Vastavalt Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu omaaegse juhataja (1927–1942) Richard Antiku soovile säilitatakse tema trükiseid memoriaalkoguna. Kogu kohta on koostatud nimistu ja see on tehtud kättesaadavaks memoriaalkogude e-kataloogis.
Eduard Hubeli raamatukogu (anti üle 1999). Kirjanik Eduard Hubeli (1879-1957) kogu (508 ühikut) anti üle 1999.a. Memoriaalkoguna võeti arvele Eduard Hubeli kogu. Olemas nimistu.
Ilmar Laabani raamatukogu (laekus 2000). Luuletaja, tõlkija ja kultuurikriitiku Ilmar Laabani (1921-2000) kogu jõudis Aino Tamjärve ja Jaan Malini vahendusel arhiivraamatukokku vahetult enne kirjaniku surma 2000.a. novembris. Lisaks on Jaan Malini vahendusel saabunud kogu viimane osa 2016.a. Laaban lahkus 1943. aastal Eestist Soome kaudu Rootsi. Ta õppis Eesti ja Rootsi ülikoolides muusikat, romaani keeli ja filosoofiat. Eesti luulesse tõi Laaban sürrealismi ja kõlaluule ehk häälutuse. Ta on oluline tegelane ka Rootsi kultuurielus, tegutsedes vabakutselise tõlkija ja kirjandus-, kunsti- ja muusikakriitikuna. Kogu peateemaks on kirjandus, nii ilukirjandus kui kirjandusteadus, kunst, teater, muusika. Rõhuasetus on uuematel kirjandus- ja kunstivooludel. Peateemasid seob inimest ja tema keskkonda mõtestav kirjandus - filosoofia, psühholoogia, ühiskonnakriitika. Ajaliselt on kaetud periood 20. sajandi keskpaigast kuni lõpuni, mil Ilmar Laaban tegutses aktiivselt kirjanduses ja ühiskonnas. Võõrkeelseid raamatuid on kogus üle kolme tuhande, enamuses prantsuse, rootsi, inglise, saksa, itaalia jt keeltes. Eestikeelseid raamatuid on pisut üle tuhande, väliseesti raamatute kõrval leidub ka kodumaal välja antud raamatuid. Kogu suuruseks on 4627 arvestusüksust, mis on tehtud kättesaadavaks e-kataloogis ESTER (kohaviiit Laaban). Lisaks on kogumitena kirjeldatud pisitrükised (1319 ühikut). Kogu töötlemine viidi läbi väliseesti kultuuripärandi säilitamise valdkonna projektitoetuse kaasabil (2022-2024).
Mati Undi raamatukogu (laekus 2012). Kirjaniku ja dramaturgi Mati Undi (1944-2005) kogu (4378 trükist ) anti üle Ly Undi ja Janika Kronbergi vahendusel 2012.a. septembris. Kogu sisaldab nii eesti- kui muukeelset kirjandust ning on jaotatud eri teemade järgi: ajalugu, biograafiad, esoteerika, feminism, filosoofia, fotograafia, ilukirjandus, geograafia, kassid, keeleteadus, kino, kirjandusteadus, kokandus, kultuur, kunst, loodus, meditsiin, mütoloogia, poliitika, psühholoogia, religion, semiootika, teater, teadus, teatmekirjandus on kättesaadav e-kataloogis ESTER (kohaviit Unt).
Hanno Lepiku eksliibrisekogu (laekus 2012). Hanno Lepik andis oma eksliibrisekogu üle 22. novembril 2012. Bibliofiili kogu sisaldab 13240 eestlaste eksliibrist. H. Lepiku soov oli see kogu säilitada personaalkoguna. Kogu kohta on koostatud vastav nimistu. Kõige arvukamalt on eksliibristega esindatud kunstnikud: Heino Arrak, Jüri Arrak, Hugo Hiibus, Richard Kaljo, Ago Kivi, Lembit Lepp, Lembit Lõhmus, Ülle Meister, Gustav Mootse, Richard Mutso, Johann Naha, Hugo Nõmmeste, Evald Okas, Maret Olvet, Illimar Paul, Kristjan Raud, Aadu Tammsaar, Viive Tolli, Villu Toots, Väino Tõnisson, Heinz Valk, Edgar Valter, Asta Vender, Vello Vinn, Tõnis Vint, Silvi Väljal jmt.
Helga ja Enn Nõu valikkogu (laekus 2014). Kirjanike Helga Nõu (1934) ja Enn Nõu (1933) valikkogu (3383 ühikut) toodi Eestisse 2014.a. novembris. Valikkogu sisaldab luulekogusid, proosateoseid, lastekirjandust, ajaloo-alaseid ja arstiteaduslikke teoseid, koduloolist kirjandust, noote jms. Kogu on kättesaadav e-kataloogis ESTER (kohaviit Nõu).
Otto Paju raamatukogu (laekus 2017). Otto Paju (1926-2016) oli väliseesti arhitekt, kunstnik ja raamatukujundaja. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi, kus omandas kunstihariduse. Stockholmis töötas ta maastiku- ja planeerimisarhitektina, on tegutsenud reklaami vallas, samuti kuraatori ja disainerina. Otto Paju oli seotud ajalehe „Teataja” toimetusega, mille ümber peamiselt koondus Stockholmi eesti pagulaste kirjanduslik-kultuuriline seltskond. Teda on tunnustatud mitme väliseesti kultuurifondi autasuga ja 2005. aastal ka Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kogu saabus 2017. a. Kogusse kuuluvad raamatud, mille juures Otto Paju on olnud tegev kujundajana, illustreerijana, toimetajana ja väljaandjana, samuti Ottole ja tema abikaasa Ingridile kingitud pühendustega raamatud. Kogusse kuulub 131 trükist. O. Paju on kujundanud näiteks Kalju Lepiku luulekogusid. Kogu on kättesaadav e-kataloogis ESTER (kohaviit Paju).
