Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1999
Paar sammukest XVI
ARHIIVRAAMATUKOGU
Merike Kiipus
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond
Aasta algul selgus, et Arhiivraamatukogu finantseerimine hakkab toimuma riiklikust programmist "Eesti keel ja rahvuskultuur". Selline võimalus surus ARi tõsisele kokkuhoiupoliitikale: täitmata jäeti 0,5 vanemtoimetaja ja 0,5 vanembibliograafi koht ning AR sai aasta alguses juhataja ametist lahkunud M. Voldi asemele AR juhataja kohusetäitja. Astutud samm võimaldas palkade osas eraldatud summa piires enam vähem ots-otsaga välja tulla, kuid see oli ka kõik.
Arhiivraamatukogu on ainus teadusraamatukogu Eestis, kellel puuduvad komplekteerimissummad. Selles küsimuses on Kirjandusmuuseum pöördunud EV Haridusministeeriumi ning AR omakorda EV Kultuuriministeeriumi poole, kuid viimasel oli võimalik eraldada 15 000 krooni ainult infotehnoloogia kulutusteks. Ka Eesti teadusraamatukogude ühistaotlusest teaduskirjanduse komplekteerimiseks ei ole seni korrektse projektini jõutud.
14. aprillil möödus 90. aastat ARi asutamisest. Sel päeval tutvustati soovijatele raamatukogu hoidlaid. Sündmust jääb kirjasõnas meenutama Heino Räime artikkel "Arhiivraamatukogu tähtpäevi" (Raamatukogu nr. 3).
Hoolimata igasugustest raskustest on ARi väike kollektiiv (koos bibliograafiaosakonnaga 13 inimest) töötanud väga hästi. Kristin Liba inventeeris aastase raamatute juurdekasvu; lisaks kuuluvad tema tegevusvaldkonda eesti- ja võõrkeelsete raamatute komplekteerimisprobleemid. Perioodika jooksva ja järelkomplekteerimise ning töötlemisega tegeles Ave Pill. Ta on sisestanud elektronkataloogi ka 1994.-1997. a. perioodilised väljaanded. 1997. a. ilmunud eestikeelsete raamatute juurdekasvu töötas läbi Heili Kangust. 1998. a. ilmunud eestikeelseid raamatuid töötlesid Ave Pill ja Helle Maaslieb. 1993.-1999. a. Eestis ilmunud võõrkeelse raamatu elektrooniline töötlemine kuulus Olga Sudajeva kohustuste hulka. 1994.-1996. a. ilmunud eestikeelseid raamatuid sisestas elektronkataloogi Dea Kruuse. Vanema eesti raamatu leidumuse kontrollimise, signeerimise ja kataloogimisega tegeles Ülvi Kalpus. Baltica raamatute kataloogimine, ðifreerimine, märksõnastamine ning restaureerimisküsimused kuulusid Imbi Pelkoneni tegevusvaldkonda. Heino Räim tegeles vana eesti raamatu probleemide lahendamisega, fondide ümberpaigutusega, restaureerimisprobleemidega ning näituste koostamisega. Kõik töötajad teenindasid lugejaid ning jagasid lahkesti konsultatsioone. Ekskursioone on vastu võtnud Heino Räim, Merike Kiipus, Olga Sudajeva ja Dea Kruuse.
8.- 9. aprillil toimusid Kirjandusmuuseumi väljaannete müügipäevad. ARi kollektiiv oli igati tegev reservfondi trükiste valikul ja müügil. Esmakordselt osales AR Tartu Ülikooli Raamatupoe ajalookirjanduse oksjonil, (13. novembril 1999).
Komplekteerimine
Arhiivraamatukogu põhiliseks komplekteerimisallikaks on sundeksemplar. Sundeksemplari seadus kohustab trükikodasid saatma KMARile 2 eksemplari kõigist Eestis valmistatud trükistest. Samuti peavad kirjastused saatma 2 eksemplari välisriikides tellimuse alusel valmistatud trükistest ning 2 eksemplari Eestisse levitamiseks sissetoodud eestikeelsetest või Eestit käsitlevatest trükistest. Enamik trükikodasid ning kirjastusi täitis sundeksemplari seadusest tulenevat kohustust korrektselt. Kuid mitmetele trükikodadele tuli ka meeldetuletusi läkitada. Kui kahepoolne koostöö ei suju, tekivad paratamatult lüngad ARi fondides. Trükikodadest pole hilisemate järelpärimiste peale enam võimalik varem trükitud eksemplare kätte saada. Perioodika osas paistavad mittelaekumised kiiremini silma ning seetõttu pöörduti palvetega otse ajakirjade ja ajalehtede toimetuste poole. Enamik toimetusi mõistis meie muret ning saatis lahkesti puudu olevaid numbreid, kuigi sundeksemplari seadus neid selleks ei kohusta. Arhiivraamatukogu on väga tänulik kõigile trükikodadele, kirjastustele, ajakirjade ja ajalehtede toimetustele, kes on meid varustanud tasuta sundeksemplaridega. Arhiivraamatukogu tänab ka Tartu Ülikooli Raamatupoodi, kes on sundeksemplare Tartusse transportinud (sundeksemplaride seaduse kohaselt peaksid trükikojad ise oma trükised raamatukogudele läkitama).
Arhiivraamatukogu fondid täienevad suures osas ka tänu annetustele ja vahetusele. Karin Lutsu ja Peeter Arumaa pärandist valiti ARile välja 323 eksemplari. Ülejäänud 34 kasti raamatuid anti edasi TÜ Raamatukogule. Arhiivraamatukogu tänab kõiki järgmisi isikuid ja institutsioone, kes on meile trükiseid saatnud või isiklikult kohale toimetanud: Adelaide Eesti Selts, Ago Ainelo, Peeter Allik, K. Annuk, Viljar Ansko, Krista Aru, Endel Aruja, DES-nyt, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Keskerakond, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Päevaleht (Stockholm), Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Spordimuuseum, Eesti Turniiribridþi Liit, EV Kultuuriministeerium, EV Praha Suursaatkond, Eesti Raamat, Folklore Fellows Communications, Laazar Gorodnitski, Cornelius Hasselblatt, Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Mall Hiiemäe, Rutt Hinrikus, Sergei Issakov, Jehoovatunnistajate Tartu kogudus, Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Hiidenkivi, Anto Juske, Eedo Jõesaar, Peeter Järvelaid, Ain Kaalep, Lili Kaelas, Ülvi Kalpus, Meinhard Karelson, Heino Kiik, Udo Knaps, Aino Laagus, Olaf Langsepp, Eduard Laur, Urmas Laur, T. Lehtmets, Kalju Lepik, Eduard Leppik, D. A. Loeber, Laine Loo, Kristjan Luhamets, Lundi Ülikool, Hele Lüüs, Meie Kodu, Toivo Meikar, Marika Mikkor, Arvo Mägi, Müncheni Ülikool, Narva Muuseum, Rein Neggo, Piret Noorhani, Hannes Oja, Elmar Ojaste, Sirje Olesk, Peeter Olesk, Ester Paenurm, Anu Pallas, Irina Pallas, David Papp, Imbi Pelkonen, Pro Estonia, Aarne Puu, Põlva Keskraamatukogu, Raimo Raag, Voldemar Raidaru, August Raja, Rakvere Muuseum, Ludvig Raudsepp, Kalju Roolaine, Ingrid Rüütel, Inno Salasoo, Tiiu Salasoo, Vello Salo, Juhani Salokannel, Rein Saukas, Soome Kirjanduse Selts, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, Kalju Tammaru, Tartu Descartes'i Lütseum, Tartu Instituut, Tartu Linna Keskraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Teataja, Tieteessä tapahtuu, Eevi Truumees, Turu Ülikool, Uppsala Ülikool, USA Kongressi Raamatukogu, Ustav Lidové Kultury, Bernhard Viiding, Valdemar A. Vilder, Aarne Vinkel, Virgats, Virittäja, Virkelehti, World Literature Today, Võru Instituut, Leenart Üllaste, Åbo Akademi.
Laekumiste arv kokku: ca 10 000.
Kogude arendustegevus
Käesolev aasta osutus Arhiivraamatukogule üsnagi edukaks. Paaril viimasel aastal käivitati ja katsetati Eesti teadusraamatukogudes Eesti Raamatukoguvõrgu (ELNET) Konsortsiumi ühtsest infosüsteemi INNOPAC ja alates 1999. a. toimub ka ARi saabuvate trükiste (raamatud, perioodika) registreerimine ja töötlemine elektrooniliselt ning kaartkataloogi enam ei koostata (v.a. vanem baltica). KMAR on suutnud püsida võrdsena Eesti suuremate teadusraamatukogude seas. AR on ELNET Konsortsiumi täieõiguslik liige ning liikmesraamatukogude ühistöö tulemusel valmib elektronkataloog, milles kirjeldatakse kõigi infosüsteemis osalevate raamatukogude fonde. AR võtab osa ka ELNET Konsortsiumi ühistest retrospektiivsetest projektidest. 1999. a. alustati 1980.-1991. a. ilmunud raamatute eksemplarikirjete sisestamist (lisatöö väljaspool tööaega Avatud Eesti Fondi finantseerimisel). Ettevalmistusi on tehtud 1918.-1924. a. raamatute eksemplarikirjete sisestamiseks. On-line otsing on raamatute osas osaliselt juba võimalik alates 1980. a. trükistest. ELNET Konsortsiumi kaudu täienes ka ARi infotehnoloogiline baas. Aasta lõpus saadi juurde 2 arvutit.
Koos jooksva tööga sisestati Tartu andmebaasi ca 100 000 eksemplarikirjet.
Seoses Kirjandusmuuseumi uue maja fondihoidlate kütte- ja ventilatsioonisüsteemi osalise ümberehitusega peaksid paranema kogude säilitustingimused. Osaliselt lahenesid ka fondide paigutuse probleemid. Kirjandusmuuseumil õnnestus hankida juurde uusi riiuleid ning seetõttu tuli teha mitmeid ümberpaigutusi seni kehtinud süsteemis.
Erikogud
Erikogude ümberpaigutamisel on neid korrastatud ja kontrollitud (kaardikogu, K. E. Sööt, L. Toom, H. Visnapuu jt). Hanna Väli inventeeris erakapitali baasil Richard Antiku ja Mait Metsanurga memoriaalkogud ning on alustanud Karl Menningu raamatukogu töötlemist. Kuna K. Menningu isiklik kogu erineb oma sisu poolest täiesti KMAR fondidest ning ei kuulu meie raamatukogu igapäevaste tööülesannete hulka, siis on nimetatud kogu korraldamise finantseerimiseks tehtud eriprojekte nii Eesti Kultuurkapitalile kui Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Kultuurkapital ei toetanud ARi taotlust, ERF otsus peaks selguma aasta lõpul.
Dea Kruuse korrastas Karl Eduard Söödi personaalkogu.
Restaureerimine
Tänu Eesti Kultuurifondi stipendiumile õnnestus lõpule viia Heinrich Stahli teose "Leyen Spiegel, Darinnen kürzlich gezeiget wird, wie ein ein-fältiger Christ Die Fest- und Sontägliche Evangelia in reiner Lehr und heiligem Leben ihm zu nutze machen kan" (1641) restaureerimine. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetas mitmete oluliste trükiste restaureerimist: Friedrich David Lenz "Vaterländische Predigten über alle Sonn- und Festtags-Evangelien durchs ganze Jahr" T. 1.-2. (1786); "Petri Criniti commentariorum de Honesta Disciplina" (1543). Seoses ettevalmistustega Eesti Raamatu Aasta Suurnäituseks käivitati uus restaureerimisprojekt. Tänu R. Antiku pärandile restaureeritakse 8 köidet, enamik neist on konvoluudid: Neu Ehstnisches Gesangbuch…" (1656); "Dr. Mart. Lutheri Wehhemb Cat…" (1689); "Ehsti-Mah Wehhemb Laulo-Ramat…" (1689); "Lühikenne Palwe-Ramat Ehsti Mah-Rahwa tarbix kirjotut" (1689); "Lühhikenne Tarto-Ma Kele Palwusse Ramat" (1693); "Tarto Ma-Kele Laulo Ramat" (1693); "Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat…" (1694); "Ma Kele Laulo Ramat…" (1694); "Lühhikenne Ma Kele Palwe Ramat…" (1694); "Önsa Lutri Katekismus Ehk Laste Öppetus" (1694); "Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat" (1732) .
Näitused
Arhiivraamatukogu fondidesse kuuluvaid raamatuid on eksponeeritud Kirjandusmuuseumi näitustel ("K. J. Peterson", "Kalevala" ja "L. Meri"). Lisaks on trükiseid deponeeritud Võrumaa Muuseumile, Põlva Keskraamatukogule ja Tartu Linnamuuseumile.
5. oktoobril avati Kirjandusmuuseumis väljapanek "75 aastat Arhiivraamatukogu oma majas". Näitus valmis juba 1998. a., kuid oli Kirjandusmuuseumis väljas ainult Oskar Kallase päeval, 25. oktoobril. Edasi rändas näitus paariks kuuks Rahvusraamatukokku ning seejärel pakituna tagasi ARi fondi. Kuna 1999. a. sügisel täitus 75 aastat ARle ajaloolise hoone ostmisest, siis jõudis kätte õige aeg näituse uuendamiseks ja eksponeerimiseks.
Käesoleval aastal alustati ettevalmistusi "Eesti Raamatu Suurnäituse" (avatakse 2000. 23. a. aprillil Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis) korraldamiseks. KMAR ülesandeks on vanema eesti raamatu (1525-1850) väljapaneku ettevalmistamine. Näitus on Eesti Raamatu Aasta üheks olulisemaks ürituseks. ARs on alustatud ettevalmistustöid ka oma majas toimuva varasemate raamatuaastate näituse organiseerimiseks. Ekspositsioon peab valmima 2000. a. augustiks.
Konverentsid. Seminarid
14. veebruaril rääkis Imbi Pelkonen esimesest eestikeelsest juhuluuletusest ETV saates "Narratiiv".
ARi töötajad on osalenud mitmetel seminaridel. Teadusraamatukogude talveseminarist (10.-11. veebr. Käärikul) võttis osa Heili Kangust, suveseminarist (16.-17. aug. Ojaäärsel) Merike Kiipus. Ülvi Kalpus ja Heino Räim täiendasid end Helsingi Ülikooli Raamatukogus vana raamatu seminaril (13.-15. okt.). Kristin Liba ja Olga Sudajeva viibisid rahvusvahelisel seminaril "From Traditional to Digital Library" (18.-19. okt. Rahvusraamatukogus) Ave Pill osales seminaril "Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika" (28.-29. okt. Rahvusraamatukogus). Kõik raamatukogutöötajad täiendasid endid rahvusvahelisel kirjandusmuuseumide konverentsil, mis toimus Eesti Kirjandusmuuseumi poolt korraldatuna 31. maist kuni 4. juunini. Lisaks on täiendust saadud Tartu Ülikooli Raamatukogu poolt korraldatud seminaridel.
Väljaanded
Imbi Pelkonen tegi kaastööd Osnabrücki Ülikoolis valmivale 17. - 18. sajandi juhuluule kogumikule. Ave Pill oli Juhan Liivi Muuseumi ja Eesti Akadeemilise Raamatukogu ühisväljaande "Juhan Liiv (1864-1913) : bibliograafia" Tln., 1999 üheks koostajaks. Heino Räime ja Imbi Pelkoneni ühistöö tulemusena valmis postkaardikomplekt Eesti raamatuloo vanimatest mälestistest.
