ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIAOSAKOND
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas jätkus eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamine. Vaatamata aeg-ajalt avalikkuses kostnud etteheidetele on ARBOs jäädud truuks nimetatud tööülesande täitmisele. Mis sellest, et välismaal ei tegelda vanade ajalehtede sisu avamisega, kuid meie elame Eesti Vabariigis ning siin kehtivad omad reeglid. 1918.-1944. aastate ajakirjandus valgustas väga rikkalikult Eesti kultuurielu, majandust, poliitikat jne ning patt oleks praegu pooleli jätta Postimehe bibliografeerimist. Töö on küll aeganõudev, kuid uurijate seisukohalt väga vajalik. Bibliograafiatöö innustajateks ongi eelkõige tänulikud uurijad, kes leiavad bibliograafiaosakonna kartoteekidest kätte alati mingi niidiotsa, mis võimaldab neil uurimistööga edasi minna. Teisalt ei ole ka mõeldav, et iga uurija, kes raamatukokku tuleb, hakkab ise vastavalt oma teemale lappama haruldasi perioodikaväljaannete aastakäike. Arhiivraamatukogu on praegu ainus raamatukogu Eestis, kus lugejale antakse kätte vanema ajakirjanduse originaalväljaanded, kuid mis jääks järele ajalehtedest ja ajakirjadest pärast sajakordseid lehitsemisi. Järgnevatel põlvkondadel poleks enam mingit aimu, milline nägi välja ajaleht või ajakiri 100 või rohkem aastat tagasi ning mida ta sisaldas. Meie ülesanne ongi teha ära uurijaile vajalik eeltöö, anda talle niiöelda pudi ette. Ilma selle pudita ei ole võimalik süüvida Eesti minevikku ja kultuurilukku. Bibliograafidele oli innustuseks ka tunnustus selleaastase Fr. Puksoo auhinna näol. Selle pälvis Tarto maa rahwa Näddali-Lehe ja selle väljaandjaid käsitlev valikbibliograafia. Ilma ARBO ja Rahvusraamatukogu kartoteekide abita poleks nimetatud bibliograafia saanud nii ulatuslik tulla.
ARBO bibliograafide koosseis on püsinud stabiilsena juba teist aastat järjest. Meid on küll vähe - 5 inimest ja 4,5 töökohta, kuid ometi on jõudumööda edasi rühitud. Ülle Tamm viis lõpule 1926. a. Postimehe bibliografeerimise ning alustas sama ajalehe 1932. aastakäigu sisu avamist. Lisaks lasus tema õlul lugejateenindus. Virve Adamson jõudis läbi töötada 1943. a. Postimehe ja alustada 1944. aastakäigu bibliografeerimist. V. Adamsoni töö osutuks võimalikuks tänu Eesti Kultuurkapitali stipendiumile. Helje Laas jätkas 1930. a. Postimehe bibliografeerimist, teenindas uurijaid, juhatas ekskursioone ning täiendas isikukartoteeki ca 11 000 uue bibliograafilise kirjega. Viivika Reimand bibliografeeris 1931.a. Postimeest. Siiri Reinola ülesanneteks olid paljundustööd, järjestustööd ning kohakartoteegi juurdekasv - ca 8000 kirjet. Merike Kiipus tegeles redigeerimise, süstemaatilise kartoteegi juurdekasvu, Kirjandusmuuseumi bibliograafianimestike koostamisega ning ekskursioonide vastuvõtuga. Lisaks tuli allakirjutanul täita AR juhataja kohuseid. Seetõttu jäi vähem aega osakonna töödeks ning paljud töölõigud ootavad paremaid aegu.
Tänu Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Teaduste Akadeemia vahelisele lepingule õnnestus H. Laasil ja M. Kiipusel täiendada end Helsingi raamatukogudes ja arhiivides (10. - 12. mai).
Bibliograafid on olnud aktiivsed Kirjandusmuuseumis toimunud ürituste külastajad. V. Reimand on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ürituste aktivist. Veebruaris toimunud ERÜ aastakoosolekul osalesid nii V. Reimand kui ka H. Laas. M. Kiipusel tuli Arhiivraamatukogu bibliograafiatööst aru anda TÜ Raamatukogus toimunud bibliograafiapäeval (16. nov.).
ARBO külastuste arv on püsinud võrdlemisi stabiilne - ca 700 külastust aastas. Uurimistemaatika on vägagi erinev. Niipalju kui on uurijaid, niipalju on ka erinevaid teemasid. ARBO võttis vastu 16 ekskursiooni. Bibliograafiatööd tutvustati 273 inimesele.
