Tõlgendus, tõde ja tunded. Muistendid ja kuulujutud kultuuris
Eda Kalmre sünnipäevale pühendatud konverents 18. septembril 2023 algusega kell 11 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis
Rahvusvaheline konverents „Tõlgendus, tõde ja tunded. Muistendid ja kuulujutud kultuuris“ on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna konverentsisarjas „Keelest meeleni“ 10. üritus. Konverents on pühendatud Eesti kõige asjatundlikuma tänapäevafolkloori uurija Eda Kalmre 65. sünnipäevale.
Külalisesinejateks on TÜ semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel ja semiootikateadur Mari -Liis Madisson, folkloristid Mare Kõiva, Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava, Alexander Panchenko ja Astrid Tuisk.
Eda põhiline kogumis- ja uurimisvaldkond on olnud muistendid ja kuulujutud ning nende toimimine ühiskonnas. Tema 30 aasta jooksul kogutud vastav folkloorne aines on olnud peaaegu ammendavalt mitmekesine, selle põhjal sõnastatud uurimused eesti folkloristikas uudsed ja sisukad. Eda tunneb ühtviisi hästi klassikalisi muistendeid ja nüüdisaegseid folkloorseid ilminguid. Seetõttu loob tema analüüsides vanade uskumuste ja muistendite tundmine otsekui silla tänapäevainimeste pärimusmaailmaga, olgu selleks kummitusjutt Lillast Daamist moodsas kontoris, vanad kangelasmüüdid kõrvutatuna lugudega vendadest Voitkadest, võrldev vaade sarnastele jutumotiividele Titanicu ja parvlaev Estonia hukuga seoses, fakti ja fiktsiooni dünaamika populaarses ballaadis Sambla Anust või juttudes Afganistani sõdurist, samuti lugudes tänapäeva toidupettustest. Eda suurepärane monograafia sõjajärgsestest kuulujuttudest „Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus“ põhines intervjuudel ja ajalooarhiivi dokumentidel ning fotodel. Teos on kättesaadav rahvusvahelisele lugejale ning on pälvinud interdistsiplinaarset tähelepanu.
Eda metoodikat iseloomustab kolme põhimõtte järgimine: folkloorinähtuse teksti ja konteksti dünaamika, retooriline aspekt, sealhulgas usutavuse loomine, ja toetumine sotsiaalajaloo diskursusele. Ta mõistab ja käsitleb muistendit kui tänapäevalgi aktuaalset jutužanrit, mille elujõu allikas peitub muutumisvõimes ja suutlikkuses väljenduda kultuuris mitmel erineval kujul.
