Uudised

15. ja 16. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis 66. Kreutzwaldi päevade konverents „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“. Konverentsi „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“ fookuses on küsimus, milline on kahe maailmasõja jätkuv mõju ja tähendus eesti kultuuris, kirjanduses ja ajalookirjutuses. Lisaks küsime, millised jäljed on jätnud käimasolev Vene-Ukraina sõda meie ühiskonnale ja kuidas kajastub see sõda praeguse aja eesti kultuuris. Neile küsimustele pakuvad konverentsil vastuseid kirjandusteadlased, ajaloolased, folkloristid, etnoloogid, kultuuriuurijad ja mitme teise valdkonna esindajad, kelle vaatepunktid sõdade eri aspektidele võiksid üksteist täiendada ja rikastada. 

 

KAVA

Neljapäev, 15. detsember

 

10.00–11.15 Avamine
Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi aasta
Merike Kiipus, Kristi Metste, Risto Järv, Mare Kõiva, Osakondade aasta 2022

 

11.15–12.00 Peaettekanne
Kalev Stoicescu, Sõda Ukrainas ja Euroopa julgeolek

 

12.00–13.00 Lõuna

 

13.00–14.30 I paneel. Juhatab Maarja Hollo 
Anu Raudsepp, Arved Viirlaiu romaanikangelane Eerik Horm versus Eerik Heine – müüt või reaalsus?
Janika Kronberg, Harri Asi „Pärast plahvatust“. Romaan ja selle lugu 
Marin Laak, Humanismist sõjakirjanduses: Juhan Peegli „Ma langesin esimesel sõjasuvel“

 

14.30–14.45 Kohvipaus

 

14.45–16.15 II paneel. Juhatab Anu Raudsepp
Peeter Kaasik, Uue sõja ootuses – valge laeva motiiv Jaan Roosi päevikutes 1944–1954
Triinu Ojamaa, Sõjatsensuurist soomepoiste kirjade näitel
Toivo Kikkas, Eesti sõjakirjasaatjad Vabadussõjas

 

16.15–16.30 Kohvipaus

 

16.30–18.00 III paneel. Juhatab Triinu Ojamaa
Liina-Ly Roos, Laps sõjas ja laps filmis. Soome sõjalaste kujutamine kinoekraanil
Brigitta Davidjants, Nõukogude võimu muusikalisest kriitikast J.M.K.E. albumi “Külmale maale” näitel
Ave Pill, Väljapaneku „Sõjast sõnani“  tutvustus

Arved Viirlaiu nimelise kirjandusauhinna üleandmine

 

Reede, 16. detsember 

 

10.00–11.00 I paneel. Juhatab Marin Laak 
Aigi Rahi-Tamm, Üleminekud: omast võõraks
Õnne Kepp, Sõjalaulust sõjaluuleni. Ajaloolisi punktiire ja kaasaja märkmeid
Leena Kurvet-Käosaar, „3 марта отключили и воду.“ Sõda Ukrainas igapäevaelu (kõver)peeglis 

 

 

11.00-11.15 Kohvipaus

 

11.15–12.45 II paneel. Juhatab Astrid Tuisk
Eda Kalmre, Sõda ja sõjavägi linnalegendides ja kuulujuttudes 
Aivar Jürgenson, Legend balti naissnaipritest Gruusia-Abhaasia sõjas
Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, Sergey Troitskiy, Guillem Castañar, Meemid sotsiaalmeedias Vene-Ukraina sõja esimestel kuudel

 

12.45–14.00 Lõuna

 

14.00–15.30 III paneel. Juhatab Eda Kalmre
Astrid Tuisk, Poiste sõda mängult ja päriselt: mälestused Teise maailmasõja ajast
Anu Korb, Sõda argielu mälestustes
Eduard Parhomenko, Materialistliku dialektika kategooriate sünd Suurest Isamaasõjast ja Eesti sovetiseerimisest Mihhail Makarovi mälestustes 

 

15.30–15.45 Kohvipaus

 

15.45–16.45 IV paneel. Juhatab Kristi Metste
Janet Laidla, Teine maailmasõda, naised ja Tartu Ülikool
Anu Kannike, Eesti naisliikumine Saksa okupatsiooni ajal: Kodumajandusamet võitluses kultuurse argielu eest 1941–1944

 

16.45–17.15 Väljaannete tutvustused:

 

Kadri Tüür, ”Sõnumeid ja pilte”
Reet Hiiemäe, „Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis“
Mare Kõiva, „Folkloristika perspektiivid“
Marin Laak, E-Litterariate keskkond 

 

Konverentsi korraldab Eesti Kultuurilooline Arhiiv, toetavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

 

Teesiraamat. 

Konverentsi on võimalik jälgida ka Kirmus TV vahendusel.