Uudised

Eile, 25. juulil,  jaagupi -ehk jakobipäeval kuulutati Põlvamaal Põlva Rahvahariduse Seltsi poolt välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadid. 

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda: üks ülevabariigiliselt ja teine Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Üks tänavuse preemia saajatest on Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, folklorist ning  akadeemik Mare Kõiva ning teine pärjatu on Põlvamaa rahvakultuuri eestvedaja Merike Tigas. 

Palju õnne värsketele laureaatidele!

Mare Kõiva on tuntud folklorist ja kultuuriteadlane, kelle teadlaskarjäär on kestnud juba 45 aastat. Tema peamised uurimisalad on eesti rahvausund ja mütoloogia, samuti rahvajutud nii minevikus kui tänapäeval.

Oma uurijateekonnal on ta kogunud Eesti eri paigus sadu lehekülgi rahvaluulet ning salvestanud mitukümmend tundi laule ja jutte. Rahvaluulealased teadmised ja uurimistulemused on ta sõnastanud sisukateks artikliteks nii Eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes. Sama tähtsad on Mare Kõiva koostatud rahvaluuletekstide kogumikud ja andmebaasid, kuid ka mitmesugustele auditooriumidele suunatud esinemised ettekannete ja loengutega.

Rahvaluule uurimistulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on Kõiva algatusel pandud käima mitu folklooriajakirja ja kogumikku, näiteks Mäetagused, ingliskeelne Folklore: Electronic Journal of Folklore ning Sator  ja rahvusvaheline loitsu- ja usundiuurimise ajakiri Incantatio: An International Journal of Charms, Charmers and Charming. 

2019. aastal valmis Kõiva koostatud ja kommentaaridega varustatud 800-leheküljeline suurväljaanne „Eesti loitsud I“ sarjas, mille ilmumise algatas omal ajal Jakob Hurt – „Monumenta Estoniae Antiquae“. 

2015–2023 juhtis Mare Kõiva Eesti-uuringute Tippkeskust. See oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud humanitaaria tippkeskus Eesti Kirjandusmuuseumi juures ja ühendas mitme Eesti humanitaarteadustega tegeleva asutuse teadlasi.

Mare Kõiva esitles 2024. aasta veebruaris Taevaskojas toimunud folkloristikakonverentsil „Folkloor ja popkultuur“ ettekandega „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse“  Jakob Hurda ellu kutsutud teadussarjas Monumenta Estoniae Antiquae Eesti muistendite 2. väljaannet „Vetehaldjad: vaaraorahvas, merekari, veehobused, kalaisa, kotermann“ (Tartu, EKM Teaduskirjastus).

Mare Kõiva intellektuaalset panust Euroopa teadusesse tunnustati 2021. aasta suvel valimisega Academia Europaea liikmeks, 2023. aasta detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks etnoloogia ja folkloristika valdkonnas. 

Mare Kõiva on Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik (2017). 2015. aastal tunnustas Akadeemiline Rahvaluule Selts Mare erialast tegevust Eesti folkloristika aastapreemiaga.

Palju õnne tunnustuse puhul ja jätkuvalt teravat sulge ja meelt teaduse radadel toimetamiseks!