Uudised

Arvo Valton oli meie jaoks eesti ja soome-ugri kultuuride ja keelte jäägitu toetaja, avatud ja kõikjalolev inimene, tunnustatud kirjanik, tõlkija. Ta oli paljudele meie seast Õpetaja. Mitte formaalse hariduse osana – kuigi ka seda –, vaid pigem ideede kandja ja uuendajana. 

Tõlkija ja soome-ugri kirjanduse asjatundjana osales ta kirjandusmuuseumi soome-ugri kirjanduskohvikus SUKK eksperdina. Tema sulest ilmus sel aastal ülevaade Ivan Kuratovist, komi kirjakeele ja kirjanduse rajajast. Ta arutles kohvikus uute tõlkevariantide üle, mis oli loogiline, sest mõtte- ja tõlketöö oli pooleli ja mitmed ideed vormumas. 

Legendaarse kirjandusliku põlvkonna uuendusliku esindajana oli ta pärjatud paljude auhindadega, kuid palju avastamist seisab veel ees. Missugune osa „Viimsest reliikviast“ rahvasuhu pudenenud vaimukustest oli pärit Valtoni sulest, väärib vaatlemist, ent see on näide tema kohalolust meie keele- ja meeleruumis.   

Arvo Valton on kirjutanud: „Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas.“ (“Meenutused eikuhugi”, 1987) – Ja nii jäägugi!

Eesti Kirjandusmuuseum