Marin Laak 60. Palju õnne!
13.09.2024
13. septembril täitub 60. eluaasta meie vanemteaduril, kirjandusteadlasel ja -kriitikul, digihumanitaaria pioneeril Marin Laagil. Palju õnne!
1982. aastal lõpetas Marin Tallinna 1. keskkooli matemaatika-füüsika eriklassi ja 1990. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. 1999. aastal kaitses ta sealsamas magistritöö cum laude teemal „Kriitika kirjandusloo konstrueerijana. Eesti kirjanduskriitika teksti ja konteksti probleeme aastatel 1924–1928“ ning 2006. aastal doktoritöö teemal „Kirjandusajaloo mittelineaarsed mudelid: teksti ja konteksti probleeme digitaalses keskkonnas“. Täiendanud on ta end Helsingi, Lundi ja Southamptoni ülikoolis.
Kirjandusmuuseumiga seovad Marinit kauaaegsed tihedad sidemed. Üliõpilasena sooritas ta siin arhiivipraktika, armastusest arhiivitöö vastu asus ta siin ametlikult tööle 1989. aasta sügisel, esialgu nooremteadurina, seejärel teadurina, osaledes aastatel 2001–2003 põhitäitjana ka Euroopa Liidu projektis „Cultos: Cultural Units of Learning – Tools and Services“.
Aastast 2006 töötab Marin kirjandusmuuseumis vanemteadurina, aastatel 2008–2019 täitis ta ühtlasi kultuuriloo allikate ja kirjanduse uurimise töörühma juhi keerulisi ja vastutusrikkaid ülesandeid ning aastast 2010 on ta olnud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi koostöös 2007. aasta sügisel asutatud teadusajakirja Methis. Studia humaniora Estonica peatoimetaja.
Teadlasena on Marin keskendunud eesti 20. sajandi kirjanduse, eriti diasporaakirjanduse ja digitaalhumanitaariaga seotud teemade uurimisele ning kriitikuna on ta silma paistnud luule tundliku lugejana. Marin taipas varakult digitaalsete vahendite võimalusi õppevahendite loomisel ja teaduse populariseerimisel. Nii viidi tema juhtimisel Tiigrihüppe programmi raames ellu Eesti esimene digitaalhumanitaaria projekt kirjanduse ja kultuuriloo alal „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–1925“ (1997–2001), 2004. a järgnes sellele veebikeskkond „Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg“, millest kümne aasta pärast kasvas välja eesti kultuurilooline veeb. See on juba 20 aastat üks kasutatavamaid kirjandusmuuseumi andmebaase. Marini juhtiv käsi on olnud mängus ka kirjandusmuuseumi esimeste suuremate kirjanduslike virtuaalnäituste (Jaan Kaplinski, Arno Vihalemm, Rutt Hinrikus) koostamisel.
Tema tõhusat tööd on tunnustatud mitmete preemiatega: 2006. a sai ta Tartu Linnavalitsuse preemia „Eesti kirjandusklassika uurimise ja selle uuendusliku tõlgendamise eest“, 2007. a F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tänumedali F. R. Kreutzwaldi loomingu uurimise ja tutvustamise eest, 2012. a valiti ta Tartu Kultuurikandjaks „Kalevipoja“ uue ingliskeelse tõlke väljaandmise eest.
Paljude teadus- ja kultuuriühenduste liikmena on Marin väsimatu tegutseja ja ideede generaator.
Jätkugu sul tervist, tegutsemisiha ja häid kolleege kõigi ideede elluviimiseks! Õnnitleme südamest!