Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2001
Paar sammukest XVIII
ARHIIVRAAMATUKOGU
Merike Kiipus
KOOSSEIS
Aasta lõpus oli Arhiivraamatukogu koosseis järgmine: juhataja Merike Kiipus, toimetaja Ülvi Kalpus, vanemraamatukoguhoidjad Dea Kruuse, Helle Maaslieb, Kristin Liba, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Heino Räim, Olga Sudajeva ja Hanna Väli, restauraatorid Signe Tobi ja Sigrid Vooremäe, köitja Virve Laas ning mittekoosseisulised abijõud Peeter Piiri ja Jaanus Tordik.
TEADUSLIK TÖÖ, PUBLIKATSIOONID, ETTEKANDED
Arhiivraamatukogu 2001. aasta tegevus oli suunatud nii minevikku, olevikku kui tulevikku. Aasta esimene pool algas raamatukogu ajaloo uurimisega ning seetõttu võiks lõppevat aastat nimetada Richard Antiku aastaks. Aasta neli esimest kuud võis muuseumi seinte vahel kuulda aina lausutavat Richard Antiku nime, kuni lõpuks valmis raamat teeneka raamatuloolase, Arhiivraamatukogu kauaaegse juhataja (1927-1942) ning aktiivse kunstikriitiku elust ja tegevusest Eestis ning paguluses. See aasta kulges ka Eesti Raamatu Aasta tähe all, mis tõi meie raamatukogule mitmeid meeldivaid lisakohustusi. Endiselt oli raamatukogunduses aktuaalseim arutlusteema teadusraamatukogude arengukava, mis valmis EV Kultuuriministeeriumi tellimusena juunikuuks firmadelt PWP Partners ja Rimess. Maikuus võeti muuseumi teadusnõukogus vastu Arhiivraamatukogu enda arengukava. Kahjuks on erinevate arengukavade ja seaduste taustal ikkagi lahendamata Arhiivraamatukogu kui terviku püsiv finantseerimine. Ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine käesoleva aasta märtsis ei lahenda meie raamatukogu finantsprobleeme.
Aasta märksõnadeks olid: elektronkataloog, vanem trükis, reservfond, erikogud. Raamatute aastase juurdekasvu inventeeris Kristin Liba, perioodika juurdekasvu inventeeris ja töötles Ave Pill, uuemaid raamatuid töötlesid Helle Maaslieb, Dea Kruuse ja Olga Sudajeva ning vanemaid raamatuid Ülvi Kalpus ja Imbi Pelkonen. Vanema eesti raamatu uurimise ja säilitusküsimustega tegelesid Heino Räim ja Ülvi Kalpus, baltica kogu seisundit uuris Imbi Pelkonen ning perioodikakogu Ave Pill. Memoriaalkogude töötlusega tegeles Peeter Piiri ning eesti raamatute järelkomplekteerimisega Hanna Väli. Esmakordselt viidi läbi ka raamatukogu lugejate koosseisu uuring (Katariina Käkönen, Turu Ülikool).
11. aprillil tähistati raamatuteadlase ja bibliograafi ning Arhiivraamatukogu kauaaegse juhataja Richard Antiku 100. sünniaastapäeva raamatuaasta pärastlõunaga "Raamatu valgusel", kus kõnelesid Krista Aru, Mare Lott ja Heino Räim. Vaadati ka Karl Auna videointervjuud R. Antikuga, mis on filmitud Eesti Kultuuripärandi Klubi poolt 15. mail 1986. a. Torontos. Esitleti koostöös Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga (Piret Noorhani, Tiina Saluvere, Merike Kiipus) valminud kogumikku "Raamatu valgusel: Richard Antik 100: Artikleid ja bibliograafia". Raamat koosneb R. Antiku enda artiklitest ning erinevatest käsitlustest tema kohta. Päev varem tähistati R. Antiku sünniaastapäeva Kõrveküla raamatukogus, kus päevakohase ettekande pidas Heino Räim. Arhiivraamatukogu töötajad võtsid osa ka R. Antiku mälestustahvli avamisest Orge koolimaja tähistaval mälestuskivil. Üritustel osales R. Antiku pojapoeg Sven Antik Kopenhaagenist koos abikaasaga. Puksoo päeval (23. jaan.) rääkis Heino Räim kolmest haruldasest trükisest, mida säilitatakse Arhiivraamatukogus. AR-i töötajad osalesid teadusraamatukogude talveseminaril Käärikul, Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu poolt korraldatud konverentsidel.
FONDIDE TÄIENDAMINE, KORRALDAMINE JA KASUTAMINE
Arhiivraamatukogu põhiliseks komplekteerimisallikaks on sundeksemplar, mis endiselt ei saabu kõigist trükikodadest korrektselt. Ikkagi tekib nimetuste puudujääke, mida pole hiljem enam võimalik likvideerida. Ometi oli meie raamatukogul ka palju häid sõpru, kes kinkisid raamatuid, ajakirju ja ajalehti. Arhiivraamatukogu tänab kõiki annetajaid: Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Akadeemiline Teoloogia Selts, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Kultuuri Ühing Kanadas, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, EPMÜ ZBI, EV Peakonsulaat Peterburis, Flaami-Hollandi Fond, Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Herder-Institut Marburg, Hoiuraamatukogu, Ilmamaa, Nordic Network of Folklore, Norra-Eesti Ühing, Ostsee-Akademie, Patküla kool, Pärnu Muuseum, Mart Reiniku Gümnaasium, Rootsi Eestlaste Liit, Soome Emakeeleõpetajate Liit, Soome Kirjanduse Selts, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, Taani-Eesti Selts, Tartu Instituut, Tartu Linna Keskraamatukogu, Tartu Linnamuuseum, Tartu Vallavalitsus, Toronto Eesti Baptisti Kirik, Osnabrücki Ülikool (Klaus Garber), Uppsala Ülikooli soome-ugri instituut (Raimo Raag), Åbo Akadeemia, Viru-Nigula Muuseum, Leelo Andrén, Viljar Ansko, Kai Benno, Evi (Jõgi) Eichhorn, Turid Farbregd, Cornelius Hasselblatt, Ants Hein, Alexander Hildebrand, Rutt Hinrikus, Ella Ilves, Sergei Issakov, Astrid Ivask, Jaanus Jaama, Peeter Järvelaid, Ain Kaalep, Agu Kaljo, Aleksandra Kallas, Aldo Kals, Jaan Kaplinski, Mari-Ann Karupää, H. Kaude, Tiiu Keskpaik, Kai Kinnunen, Jüri Kivimäe, Urmas Kokassaar, Olli Kompus, Mare Kõiva, Anu Laansalu, Heikki Lahi, Riho Leipalu, D. A. Loeber, Jaan Malin, Ann Marksoo, Aare Mikkelsaar, Susan Molder, Addold Mossin, Abel Nagelmaa, Rein Neggo, Enn Nõu, Hannes Oja, Elmar Ojaste, Sirje Olesk, Leida Onni, Juhan Peegel, Helend Peep, Veera Pino, Karl Pilvistu, Marja-Liisa Pohjanvirta, Sigrid Põdrus, Arvo Pärenson, Ants Pärna, August Raja, Martti Rauhala, Aarand Roos, Liina Rootalu, Liivi Rosenvald, Arthur Ruusmaa, Elhonen Saks ja Touri Saks, Hannes Salm, Vello Salo, Thomas Salumets, Uno Schultz, Eda Sepp, E. G. Soini, Erki Tammiksaar, Elle Tarik, Jana Tesa"ovi, Urve Toots, Szilird Tóth, Hanno Valdmann, Maimu Valk, Lembit Valter, Helgi Vihma, Johannes Vihma, Ulrika Wolf-Knuts, Marta Õun. Täname ka oma vahetuspartnereid ning ajalehtede ja ajakirjade toimetusi nii Eestist kui välismaalt. Sel aastal püüdsime kirjandust hankida ka järelkomplekteerimise teel, kuid see on osutunud üsna raskeks, sest kauplustes pole enam kõiki vajalikke trükiseid müügil ning ostusid on piiranud ka minimaalsed rahalised võimalused.
Aasta esimesel poolel alustati ulatuslikke fonditöid, kuna oli teada, et oktoobris saadakse juurde uusi riiuleid ning maakaardikappe. Ümber tuli paigutada mõned memoriaalkogud, baltica reservfond, vahetusfond, ajalehtede ja ajakirjade reservfond. Alustati reservfondi kuuluva perioodikakogu sorteerimist. Ajakirjade osast eraldati põhikogu täienduseks vajalikke üksiknumbreid, vaadati läbi ka nõukogude raamatu reservfond. Mõlematest eraldati dubletid Hoiuraamatukogule. Pärast uute riiulite saabumist paigutati ümber osa memoriaalkogusid, vahetusfond ja baltica reservfond. Alustati ka kaardikogu korraldamist ja paigutamist uutesse kappidesse. Memoriaalkogudest süstematiseeriti Ilmar Laabani raamatukogu (Eesti Kultuurkapitali stipendiumi abil) ja Aino ning Oskar Kallasele kuulunud raamatud (CIMO stipendiaadi kaasabil). Erikogude korrastamisel abistasid mittekoosseisulised töötajad ja praktikandid.
Erilist tähelepanu pöörati säilitustingimuste parandamisele. Tänu investeeringutele ja õnnestunud riigihangetele ehitati uue maja fondihoidlate jaoks välja seni puudunud jahutussüsteem, muretseti juurde uusi riiuleid ja kaardikappe. Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali stipendiumide kaasabil hangiti trükiste säilitamiseks mitmesuguseid ja mappe Eesti Kultuurkapitali stipendiumi toetusel restaureeriti (teostaja AS AGU EMS) kaheksa köidet vanema eesti raamatu ja baltica fondist: "Hanso ja Mardi jut" (1739), Peter Ernst Wilde "Arsti ramat" (1771), "Katekismusse Öppetusse Selletus" (1786), konvoluut: 1) "Tarto-Ma Kele Kässi Ramat…" (1743), 2) "Tarto-Ma kele Laulu-Ramat" (1747), 3) "Lühhikenne Tarto-Ma Kele Palwusse Ramat" (1743), 4) "Önsa Lutri Katekismus, Ehk Laste Oppus" (1743); "Nelli Juttussid, Palwe-Päiwi päle säetu" (1779), "Vocabularium latino-sveco-germanico-finnonicum" (1695), "Moscouiter wunderbare Historien" (1567), Adam Oleariuse "Reise beschreibungen Musskau und Persien" (1696). Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali stipendiumide kaasabil restaureeriti (Sigrid Vooremäe) vanemasse perioodikakogusse (-1940) kuuluvaid ajalehti, osteti restaureerimis- ja köitetöödeks vajalikke materjale ja vahendeid.
Jätkati 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse ajakirjanduse mikrofilmimist (Signe Tobi). Ristirahva Pühhapäeva Lehest (1881-1884, 1887-1909, 1912-1913) valmis 16 negatiivfilmi.
Restaureerimise käigus skaneeriti kaks haruldast väljaannet: "Hanso ja Mardi jut" (1739) ning P. E. Wilde "Arsti ramat" (1771), mille leidumus on teada ainult Arhiivraamatukogus. Peeter Toominga ja OÜ Tarkvarabüroo Sirvi kaasabil on nüüd need rariteedid kõigile kättesaadavad aadressil: http://www.sirvi.ee/naidised.asp# Jooksva tööna pildistati ja skaneeriti vanimaid Liivimaa maakaarte.
Arhiivraamatukogu fonde kasutati üsna aktiivselt ning lugejateeninduse ja konsultatsioonide jagamisega oli hõivatud kogu kollektiiv. Aasta jooksul võeti vastu ka õpilasekskursioone, üliõpilaste gruppe ning koduuurijaid. Juunikuu algusest augusti lõpuni töötas
Arhiivraamatukogus Turu Ülikooli sotsioloogia teaduskonna üliõpilane Katariina Käkönen (CIMO stipendiaat), kes korrastas Aino ja Oskar Kallase memoriaalkogu ning viis läbi raamatukogu lugejaskonna uuringu (vt. lk. 284). Septembris juhendati kahte Viljandi Kultuurikolledzhi infoteaduste eriala praktikanti. Raamatukogu-päevade raames tutvustati Tartu valla raamatuhuvilistele õpilastele vanemat eesti raamatut. Arhiivraamatukogu tutvustas oma tegevust ja kogusid ajakirjas Raamatukogu.
Kuni 23. aprillini võis Eesti Kirjandusmuuseumi koridorides tutvuda näitusega "Eesti Raamatu Aastad 1935 ja 1975", mis koostati juba 2000. aastal. Richard Antiku sünniaastapäevaks valminud väike väljapanek jäi avatuks septembri lõpuni. Edasi hakati eksponeerima Arhiivraamatukokku saabunud võõrkeelset kirjandust. Arhiivraamatukogu raamatuid deponeeriti ka teiste muuseumide ja raamatukogude näitustele.
ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIAOSAKOND KOOSSEIS
Põhikoosseisulistena töötasid vanembibliograafid Helje Laas ja Viivika Reimand ning bibliograaf Ülle Tamm. Mittekoosseisuliste bibliograafidena olid jõudumööda ametis Virve Adamson ja Siiri Reinola.
TEADUSLIK TÖÖ, PUBLIKATSIOONID
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas jätkus eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamine. Bibliografeeriti 1930. aastate Postimeest. Lõpetati 1931. ja 1944. aastakäigu sisu avamine ning alustati 1934. aasta bibliografeerimist. Osakonna koostada on ka Kirjandusmuuseumi väljaannete ja töötajate artiklite bibliograafianimestikud. Valmis R. Antiku tööde bibliograafia.
FONDIDE TÄIENDAMINE JA KASUTAMINE
Bibliograafiaosakonna kartoteekidesse lisandus ca 25 000 uut kirjet. 21. novembril möödus 80 aastat Eesti Bibliograafia Asutise rajamisest, mille õigusjärglaseks on praegune osakond. Üha enam on suurenenud vajadus temaatilise andmepanga kättesaamiseks interneti vahendusel, kuid seni, kuni pole meie projekte arvestatud, jätkub ikkagi veel töö kartoteekidega ning teabe vajajad peavad tulema Tartusse, et vajalikku informatsiooni leida. Aasta jooksul võeti vastu ligi 600 üksikuurijat ja 15 õppeekskursiooni.
Bibliograafid on olnud aktiivsed Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmed. Osaletud on nii ERÜ aastakoosolekul kui ühingu Tartumaa kogu üritustel. Juulis käidi Tartumaa koguga Hiiumaal.
EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI ARHIIVRAAMATUKOGU LUGEJAD
Katariina Käkönen, Turu Ülikool
(CIMO stipendiaat)
Käesolev uurimus põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu viimaste aastate (1998-2001 juuni) lugejakaartidel. Käsitletud kaarte oli kokku 1700.
Kaartide põhjal on võimalik saada ülevaadet Arhiivraamatukogu lugejate struktuurist. Siiski tuleks silmas pidada seda, et antud ülevaade ei peegelda raamatukogu kasutamist päris täielikult. Ei ole võimalik saada selgust selles, kui tihti üks või teine lugeja on raamatukogu kasutanud. Võib oletada, et mõned lugejad on raamatukogu külastanud ainult ühe korra (näiteks kooliõpilased), teised seevastu aga väga sageli. Ka raamatukogu külastajate isikuandmed on nende endi poolt üsna sageli esitatud puudulikult või on need aja jooksul muutunud.
Kõige suurem osa lugejatest on olnud üliõpilased (50%), kes kasutasid raamatukogu oma õpingute tõttu. Paistab, et sagedasemaks muutuvad üliõpilaste külastused eriti just 4. kursuse kevadel, kui on lähenemas lõputööde esitamise tähtaeg.
Muude külastajate gruppi tuli liigitada 16% lugejaist. Nende hulgas on olnud palju kodu-uurijaid. Viimaseid on rohkesti ka pensionäride (4% kogu lugejaskonnast) hulgas.
87% AR-i külastanud üliõpilastest õpib Tartu Ülikoolis, 4% Eesti Põllumajandusülikoolis, 2% Tartu Õpetajate Seminaris ja samuti 2% Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Teistest kõrgkoolidest on raamatukogu kasutajaid olnud 5%.
Enamik üliõpilastest on filosoofiateaduskonna (53%) ja sotsiaalteaduskonna (18%) õppurid. Erialade järgi tõuseb esile kolm suuremat gruppi: eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule (18%), ajaloo (16%) ja ajakirjanduse (6%) õppijad.
Arhiivraamatukogus on käinud lugejaid kogu Eestimaalt, enim loomulikult Tartust. Välismaalasi on olnud 42, see on 2,5% lugejaskonnast. Lugejate nimede järgi võib oletada, et tegelikult on välismaalasi olnud veelgi enam, kuid Tartus õppivad või siin ajutiselt elavad isikud kirjutavad tavaliselt oma aadressiks Tartu.
Kõige enam välismaalasi on käinud Soomest (13) ja Saksamaalt (12). Lisaks Euroopa riikidele on lugejaid olnud ka USA-st (7). Üksikud on käinud isegi Austraaliast, Jaapanist ja Kanadast.
