Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003
Paar sammukest XX
ARHIIVRAAMATUKOGU
Merike Kiipus
Arhiivraamatukogu koosseisu kuulusid juhataja Merike Kiipus, toimetaja Ülvi Kalpus, vanemraamatukoguhoidjad Dea Kruuse, Helle Maaslieb, Kristin Liba, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Heino Räim, Olga Sudajeva, Hanna Väli, restauraator Sigrid Vooremäe ning köitja Jaanus Tordik.
TEADUSTÖÖ
Arhiivraamatukogu (AR) tegevust finantseeriti riiklikust programmist "Eesti keel ja rahvuskultuur" ning Haridusministeeriumi projektist "Eesti trükise ajalugu". Kuna eelmisel aastal omistati raamatukogule Vabariigi Valitsuse poolt arhiivraamatukogu staatus, siis eraldati Haridusministeeriumi kaudu esmakordselt sihtfinantseeringuga teavikute osturaha.
Raamatukogu põhilised uurimissuunad olid: vanem eesti trükis, väliseesti trükis, vanem baltica trükis ja erikogud. Valmis neli ülevaadet ja artiklit. Aktiivselt tegeldi eesti rahvustrükise Punasesse Raamatusse arvatud nimetuste erinevate eksemplaride seisundi uurimisega. Arhiiveksemplaride ja ÕES-i kogust valiti välja kõige paremad köited, mille kaaned ja tiitellehed pildistati digitaalkaameraga ning salvestati DVD-le. Restaureerimisprojekti ning kaartkataloogi retrokonventeerimise projekti raames uuriti vanema eesti raamatu ja ajakirjanduse ning baltica trükise seisundit ja leidumust. Tehti valik konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Selgitati välja baltica kogusse inventeeritud trükiste provenientsi. K. Menningule ja O. Kallasele kuulunud eksemplarid eraldati nende memoriaalkogudesse. Võrreldi ka reservfondi kuuluvate nimetuste leidumust raamatukogu põhifondiga ning vajalikud trükised valiti AR põhikollektsiooni täienduseks. Seoses mitmesuguste erinevate päringutega võrreldi maakaartide, kroonikate, nootide, kooliraamatute, lauluraamatute, kalendrite jne eri trükke. Uuringutega olid seotud Heino Räim, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Ülvi Kalpus, Merike Kiipus. Septembri lõpus kuulutati välja avalik konkurss Arhiivraamatukogu juhataja kohale. 28. oktoobril valis muuseumi teadusnõukogu taas Merike Kiipuse Arhiivraamatukogu juhatajaks 2004-2009.
KONVERENTSID, SEMINARID, ETTEKANDED
14. märtsil toimunud emakeelepäeval meenutati kirjandusteadlast Liis Rauda tema 100. sünniaastapäeval. Vastavasisulise ettekande pidas Heino Räim. 20. märtsil aidati läbi viia Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste köitekunsti-alast seminari (Imbi Pelkonen). 31. märtsil viidi läbi seminar "Heino Räim 70", kus sõna said juubilar ise ning tema kolleegid. 9.-10. juunil toimus Viljandis Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongress, kus osalesid Imbi Pelkonen ja Kristin Liba. 23. ja 24. septembril kuulati Tartu Ülikooli Raamatukogus VII Eesti-Saksa akadeemilise nädala ACADEMICA loenguid (Olga Sudajeva, Merike Kiipus), kus esinejateks olid Klaus Kempf ja Markus Brantl Baieri Riigiraamatukogust. Hr Kempf külastas ka Arhiivraamatukogu.
AR töötajad osalesid Tartu Ülikooli Raamatukogus, Eesti Akadeemilises Raamatukogus, Eesti Rahvusraamatukogus, O. Lutsu nim Tartu Keskraamatukogus ning Kirjandusmuuseumis toimunud konverentsidel ja seminaridel.
NÄITUSED
25. jaanuarini oli muusemi saalis avatud näitus "Laakmanni trükimaailm". 14. märtsist kuni juunikuu alguseni võis tutvuda mälestusnäitusega "Liis Raud 100" (koostaja Heino Räim). 9.-10. mail löödi kaasa Vanemuise kultuuritänava välinäituse koostamisel. Muuseumi koridoris korraldati mitu väljapanekut raamatukokku saabunud uuemast võõrkeelsest kirjandusest. 14. novembriks koostati Eesti Piibliseltsi tellimusel näitus vaimulikust kirjandusest. Arhiivraamatukogu töötajad osalesid ka rändnäituse "Kreutzwaldi sajand" trükiste valikul ning A. H. Tammsaare, K. J. Petersoni, A. Mägi, M. Underi, A. Kallase, F. R. Kreutzwaldi näituste koostamisel.
KOMPLEKTEERIMINE
Arhiivraamatukogu põhiliseks komplekteerimisallikaks on sundeksemplar. Täname kõiki trükikodasid ja kirjastusi, kes on meile regulaarselt saatnud sundeksemplare. Kahjuks on ikkagi trükikodade hulgas veel firmasid, kes ei täida sundeksemplariseadust, mistõttu ei jõua kõik trükised alati raamatukogusse. Tänu Haridusministeeriumi poolt eraldatud ostusummadele saadi 2003. aastal panna erilist rõhku teavikute järelkomplekteerimisele. Kuna varasematel aastatel on raamatukogul komplekteerimisrahad puudunud, siis on paraku tekkinud fondides lüngad, sest kõiki nimetusi pole enam võimalik tagantjärele hankida. Samuti pole AR palgafond võimaldanud võtta ametisse eraldi inimest, kes täidaks üksnes komplekteerimisülesandeid. Järelkomplekteerimisega tegeldi ka sel aastal põhitöö kõrval ning Ave Pill, Kristin Liba ja Helle Maaslieb täitsid mitmeid lünki. AR hankis trükiseid kauplustest, antikvariaatidest, kirjastustest, toimetustest, üksikisikutelt ning osales ka Tallinna Bibliofiilide Klubi ja Tartu Ülikooli raamatukaupluse oksjonitel. Trükiseid hangiti ka vahetuse korras. Kenasti sujus koostöö Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskusega ja Tuglase Seltsiga.
Nagu igal aastal, täienesid ka nüüd meie fondid annetuste kaudu. Belgia estofiili Jaques Baruch'i pärand saabus Eesti Kirjanike Liidu vahendusel. Baltica fondi valiti sellest vajalikud raamatud ning ülejäänud võõrkeelne kirjandus anti Tartu Ülikooli Raamatukogule. Tartu Kunstimuuseumisse saabunud Karin Lutsu pärandist valiti välja AR profiilile vastavat kirjandust. Irja Pärnapuult saadi Rudolf Sirgele kuulunud soome autorite pühendustega raamatuid. Eva Niglas tõi kopeerimiseks Eesti Genealoogia Seltsi väljaandeid. Arhiivraamatukogu tänab kõiki annetajaid: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teadusfond, Eesti Teaduste Akadeemia, Geograafia Instituut, Kadrina Maanaiste Selts, Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Muuseum, Soome Kirjanduse Selts, Sotsiaalministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tartu Maavalitsus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tuglase Selts, Uppsala Ülikool, Äidinkielen opettajain liitto, Åbo Akademi, Eesti Elu, Eesti Hääl, Eesti Päevaleht, Meie Kodu, Rahvuslik Kontakt, Teataja, Usurändur, Virgats, Guido Arro, Krista Aru, Endel Aruja, Lazar Gorodnitski, Cornelius Hasselblatt, Hoiuraamatukogu, Sergei Issakov, Mall Jõgi-Kaevats, Ado Jõks, Ülvi Kalpus, Aldo Kals, Mika Keränen, Jüri Kuum, Madis Kõiv, Siim Kärner, Endel Laas, Eduard Leppik, Age-Li Liivak, Ingi Loosme, Maia Luide, Helle Maaslieb, Nadezda Macurova, Piret Noorhani, Sirje Olesk, Mihhail Petrov, Tiiu Põllumaa, Aime Pärnakivi, Raimo Raag, Salme Raatma, Kulle Raig, August Raja, Heiki Raudla, Harri-Johannes Rein, Jüri Remmelgas, Ago Ruus, Arthur Ruusmaa, Heino Räim, Juhani Salokannel, Max Schweizer, Rannar Susi, Erik Teder, Ülo Tedre, Jana Tesarova, Andres Toht, Jaan Toomla, Szilárd Tóth, Mats Traat, Eve Vahtra, Selma Vasar, Rein Veidemann, Vello Viirsalu, Ivar Vilde, Valdemar Vilder, Ülo Alo Võsar.
ANDMEBAASID
Elektronkataloog ESTER
Arhiivraamatukokku saabuv kirjandus inventeeritakse ja töödeldakse elektrooniliselt juba alates 1999. a. Kuna raamatukogu peab aasta lõpus ja uue algul esitama mitmeid aruandeid, kus on vaja tuua kokkuvõtteid terve aasta juurdekasvu kohta, siis aastaraamatu ülevaates arvandmeid ei tooda. Raamatute, jätkväljaannete, nootide ja maakaartide inventeerimisega tegeles Kristin Liba, ajakirjandust inventeeris ja töötles Ave Pill, eestikeelseid raamatuid töötles Helle Maaslieb ning võõrkeelseid raamatuid Olga Sudajeva ja Dea Kruuse. Võõrkeelseid raamatuid kataloogis Olga Sudajeva. Ave Pill jätkas ELNET Konsortsiumi varasemate retroprojektide raames eksemplarikirjete sisestamist andmebaasi ning sisestas täielikult Eestis ilmunud muukeelse perioodika (1675-1940, v. a venekeelne, mille bibliokirjed puuduvad Tartu kataloogis). Ülvi Kalpus jätkas tööd Tallinna ja Tartu andmebaaside bibliokirjete (eesti raamat 1918-1944) võrdlusega, Tartu baasi kirjete täiendamisega ja eksemplarikirjete lisamisega ning Tallinnasse paranduste edastamisega. Olga Sudajeva võrdles Tallinna ja Tartu andmebaasis eesti raamatu 1992-1994 leidumust ning Tartu serveris seni puudunud bibliokirjed on nüüd ka laaditud, mis lihtsustab tunduvalt Tartu kõigi raamatukogude kataloogijate tööd. Olga Sudajeva alustas Eesti Kultuurkapitali toetusel ka Igor Severjanini memoriaalkogu töötlemist. Enamik raamatukogus säilitatavatest eestikeelsetest raamatutest (1918-2003) ja perioodikast (1766-2003) on leitav juba elektronkataloogi kaudu.
Teatrialane elektronkataloog
Kataloog sisaldab AR memoriaalkogudes (Kaarel Ird, Karl Menning, Juhan Sütiste) leiduvat teatrialast kirjandust. Iga kogu andmebaasi on võimalik lehitseda autorite, märksõnade, ilmumisaastate ja kohaviitade kaudu. Eraldi on kuvatud otsinguvõimalus ladina ja slaavi alfabeedi järgi. Kataloog koostati Eesti Kultuurkapitali toetusel (teostajad Peeter Piiri ja Hanna Väli).
KORRALDAMINE
Jooksva töö käigus süstematiseeriti ning mapistati uuemat perioodikat (Ave Pill) ja väiketrükist (Hanna Väli). Korrastati ja täiendati vanema baltica kartoteeki (Imbi Pelkonen) ning liideti tagasi eesti raamatu alfabeetilisest kartoteegist retroprojektide raames andmebaasi sisestamisel välja võetud kartoteegikaarte (Ave Pill, Ülvi Kalpus, Dea Kruuse).
Aasta jooksul tehti Heino Räime juhtimisel üsna palju korraldustöid. A- ja B-suuruse väliseesti raamatute arhiiveksemplarid paigutati keldrikorruselt vana maja teisele korrusele vastavate suuruste numeratsiooni õigele kohale. Seoses C-suuruse kiireneva juurdekasvuga leiti, et otstarbekam on vahetada ka omavahel ÕES-i eestikeelse raamatu ja C-suuruse arhiivi hoidlad ning nii toimitigi. Kuna vanemale perioodikakogule telliti uus mööbel, tuli vabastada ka ajakirjanduse hoidla nr 001 ning pärast jälle uuesti köited tagasi paigutada. Korrastati A-, B-, C-, D-, E-suuruste ning ÕES-i võõrkeelse kogu ja vanemate ajalehtede köidete paiknemist riiulitel ning mapistati D-, E- ja C-suuruse arhiiveksemplare (Heino Räim). Kolimiste käigus puhastati ühtlasi kõiki raamatuid ja ajalehtede ning ajakirjade köiteid. Korraldustöid tehti ka reservfondis (vanem eesti raamat ja perioodika) ning uuema perioodika hoidlas.
SÄILITAMINE
2003. aastal paranesid vanema perioodikakogu säilitamistingimused. Arhiiveksemplaride ja dublettide jaoks saadi uus mööbel (riiulid ja kapid). Vanema ajakirjanduse ja raamatu C-suuruse arhiiveksemplaride jaoks telliti arhiivipüsivast kartongist mappe. Kohapeal valmistati (Sigrid Vooremäe, Jaanus Tordik) arhiivipüsivast materjalist eri suurustes mappe vanema raamatu D- ja E-suuruse ning perioodika paremaks säilitamiseks. Ka jooksva perioodika ja väiketrükise hoidmiseks hangiti juurde uusi mappe. Jätkati vanema ajakirjanduse restaureerimist ja ümberköitmist. Jooksva töö käigus restaureeriti (Sigrid Vooremäe) 60 aastakäiku vanemasse perioodikakogusse kuuluvaid ajalehti (Eesti Postimees, Eesti Põllumees, Eesti Sõna, Võru Teataja, Dörptsche Zeitung jt) ning puhastati ja restaureeriti 1360 üksiklehte. Köideti ajalehti ja ajakirju ning raamatuid (Jaanus Tordik) - kokku 300 köidet.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel restaureeriti (teostaja FIE Silli Peedosk): konvoluut 1) "Der kleine Catechismus, D. M. Luth"(1673), 2) "Di gewöhnliche Evangelia und Episteln" (1673), 3) "Die HISTORIA Vom Leiden und Sterben unsers HERREN JESU Christi" (1673), 4) "Neu Eestnisches Gesangbuch" (1673), 5) "Christliches Gebet-Buch" (1673), "Rituale" (1674); konvoluut 1) "D. Mart. Lutherusse Wehhemb Catechismus" (1693), 2) "Neh/d pöhat EvangeliumGit nink Epistlit" (1693), 3) "Se Sündinut Assi meije Issanda JEsusse Christusse Kannatamissest nink Surmast" (1693), 4) "Eh/sti-Mah/ Laulo-Rahmat" (1693), 5) "Lühikenne Palwe-Ramat" (1693); konvoluut 1) "D. Mart. Lutherusse Wehhemb Catechismus" (1693), 2) "Kurtze Catechismus-Fragen" (1697) 3) "Neh/d pöhat EvangeliumGit nink Epistlit" (1693), 4) "Se Sündinut Assi meije Issanda JEsusse Christusse Kannatamissest nink Surmast" (1693), 5) "Eh/sti-Mah/ Laulo-Rahmat" (1693), 6) "Lühikenne Palwe-Ramat" (1693); konvoluut 1) "D. Mart. Lutterusse Katechismus" (1700), 2) "Lühhikesset Katekismusse- Küssimesse- ja Kostmisse-Sannat" (1703), 3) "Ewangeliummit Nink Epistlit" (1700), 4) "Meie Issanda JEsusse CHristusse Kannataminne nink Surm" (1701), 5) "Jerusalemma Linna hirmsast Hukkasamissest" (1701), 6) "Ehsti-Ma Laulo-Rahmat" (1693), 7) "Ma Kele Palwe-Ramat" [1702?]; konvoluut 1) "Keik Ewangeliummid ning Epistlid" (1753), 2) "Monned Kaunid Waimolikkud Laulud" (1753), 3) "Eest-Ma Rahwa Lühhikenne Palwe-Ramat" (1753); Marahwa Näddala-Leht (1821); "Psalteri- ehk Kunninga ja Prohweti Tawida Laulo-Ramat" (1836); "Fr. R. Kreutzwald. Kodutohter" (1879); konvoluut 1) "Ceumern, Casparis. Theatridium Livonicum oder Kleine Lieffländische Schau-bühne" (1690), 2) "Menius, Fridericus. Friderici Menii Historischer Prodromus des Lieffländischen Rechtens und Regiments" (1633); "Regnorum Sueciae, Gothiae, Magnique Ductus Finlandiae, ut & Livoniae" (1656); "Description de la Livonie" (1705); "Kalevipoeg, eine Estnische Sage" (1861); Pauli, Simon "Auslegung der Episteln an Sontagen und fürnemesten Festen ordentlich und richting nach der RHETORICA gestattet…" (1599); Heylyn, Peter "Cosmographie in foure bookes contayning the chorographie & historie of the whole word… " (1670); Lenz, Friedrich David "Vaterländische Predigten über alle Sonn-und Festtags-Evangelien durchs ganze Jahr" (1786). Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel osteti ka restaureerimis- ja köitetöödeks vajalikke materjale. Seoses eesti rahvustrükise Punase Raamatu koostamisega pildistati AR eksemplaride esikaaned ja tiitellehed ning tif-failid kirjutati DVD-le. Helsingi Ülikooli Raamatukogu mikrofilmimise ja digiteerimise keskusest osteti Tallinna Teataja ja Sakala mikrofilmide digitaalkoopiad, mis salvestati DVD-le. Turaida Muuseumi tellimusel skaneeriti ja salvestati CD-le 4 Liivimaa maakaarti (teostaja OÜ Tarkvarabüroo Sirvi). Ajalooarhiivis lasti Saaremaa Muuseumi tellimusel valmistada Saarlase mikrofilmide positiivkoopiaid, mille üks eksemplar jäi ka AR-le. Sel aastal osteti mikrofilmide luger ning mikrofilmide toorikuid, mis võimaldavad lugejate käsutusse anda halvas seisundis olevate ajalehtede ja ÕES-i kogu positiivfilme.
FONDIDE KASUTAMINE
Arhiivraamatukogu fonde kasutati üsna aktiivselt. Enamus lugejaist on Tartu Ülikooli üliõpilased või töötajad. Ka teiste ülikoolide üliõpilased ja õppejõud vajasid oma uurimistöö tarbeks AR trükiseid. Arhiivraamatukogu teenuseid on kasutanud kodu-uurijad, õpetajad ja õpilased, muuseumide ja raamatukogude töötajad, kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt elualade esindajad. Raamatukogu külastasid ka mitmed välismaa uurijad. AR töötajad jagasid konsultatsioone kohapeal, vastasid päringutele kirjalikult ning andsid nõu ka telefoni teel. Raamatukogus viibisid erialasel praktikal kolm Viljandi Kultuurikolledþi infoteaduste üliõpilast. AR trükiseid deponeeriti mikrofilmimiseks ja eksponeerimiseks mitmetele muuseumidele ja raamatukogudele. Novembri alguseks on vastu võetud 22 õppeekskursiooni 340 osavõtjaga koolidest, ülikoolidest, seltsidest, raamatukogudest, muuseumidest jm.
ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIA OSAKOND
Põhikoosseisulistena töötasid vanembibliograafid Helje Laas, Annemaria Onoper ning bibliograaf Ülle Tamm. Bibliograafiatöödele aitas jõudumööda kaasa Virve Adamson.
BIBLIOGRAAFIATÖÖ
Arhiivraamatukogu bibliograafia osakonnas jätkati eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamist. Bibliografeeriti ajalehte Postimees (1932, 1933, 1934, 1935). Lõpuni viidi 1933 aastakäigu sisu avamine. Koostati ka mitmeid Kirjandusmuuseumi väljaannete ja töötajate artiklite bibliograafianimestikke.
ANDMEBAASID
Eelpool mainitud Postimehe aastakäikude bibliograafia on esialgu kättesaadav ainult osakonna kohtvõrgus töötava andmebaasi BIBIS kaudu. Lokaalses võrgus saab artikleid otsida autori, koha, pealkirja või selle osa ning UDK järgi. Otsida tuleb igast aastakäigust eraldi, üle andmebaasi otsingut sooritada ei saa. Kirjandusmuuseumi kodulehelt aadressil http://www.sirvi.ee/kirmus/ võib leida Eesti ajakirjanduse analüütilise bibliograafia alt kahe Postimehe aastakäigu (1926, 1930) sisu, mis on konverteeritud sinna kohtvõrgus töötavast baasist BIBIS. Interneti keskkonnas toimib otsing kõikidest aastakäikudest korraga või ka ainult ühest, nii nagu kasutajal parasjagu vaja on. Päringut saab esitada isikunime, kohanime, märksõna, pealkirja või selle osa ning vabasõna järgi või ka registrite kaudu. Võimalik on nii liht- kui liitotsing. Teades UDK indekseid, saab otsida ka numbrite järgi. Märksõnaregister on esialgu veel poolik ning vajab täiendamist Exceli märksõnade andmebaasi põhjal, mis koostati Eesti Kultuurkapitali toetusel (teostaja Annemaria Onoper). Märksõnaregister täieneb hiljem ka asutuste ja organisatsioonide andmebaasi abil, mis koostati samuti Excelis Eesti Kultuurkapitali toetusel (teostaja Helje Laas). Nii märksõnade kui ka asutuste andmebaas on osakonna igapäevase töö abivahendid.
TEATMEFONDI TÄIENDAMINE JA KASUTAMINE
Bibliograafia osakonna teatmefondi kartoteekidesse (isiku-, koha- ja süstemaatiline kartoteek) liideti viimased kataloogikaardid (ca 31 000 uut bibliokaarti). Liitmise käigus hõrendati süstemaatilist kartoteeki (1918-1944) ning alustati 19. sajandi ajakirjanduse süstemaatilise kartoteegi korrastamist ning täiendamist vajalike vahekaartidega. Kuna bibliografeerimine toimub sellest aastast alates ainult kohtvõrgus töötavasse andmebaasi BIBIS, siis kartoteegikaarte enam põhikartoteekidesse tulevikus juurde ei lisandu.
Ülevaate kirjutamise ajaks (7. nov) oli osakonda külastanud 420 uurijat ja 10 õppeekskursiooni.
