Uudised

7. mail 2021 tähistab 75. sünnipäeva Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) teadur, kirjandusteadlane ja elulugude uurija Rutt Hinrikus. Ühtlasi täitub tal 49 aastat EKLAs. Kolleegid Marin Laak, Tiina Saluvere ja Marju Mikkel koostasid nende tähtpäevade tähistamiseks virtuaalnäituse „Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75“.

Näituse tutvustuses meenutavad koostajad asjaolu, et Eesti Kultuurilooline Arhiiv asutati Tartus, Aia tn 42 (täna Vanemuise 42) majas 6. aprillil 1929 ja selle ülesandeks sai kultuurilooliste eraarhiivide „kogumine, alalhoidmine ja kättesaadavaks tegemine“. Sellisena tegutseb EKLA tänaseni. EKLA 75. sünnipäevaks koostas arhiivi selleaegne juhataja Piret Noorhani artiklikogumiku „Mnemosyne teenistuses“ (EKM, 2004). Nüüd vaatavad kolleegid tagasi Rutt Hinrikuse ajale EKLA juhataja ja kolleegina. 

„Mäletamist väärivad või tunnustamist vajavaid asju on igaühe elus. Mälestuste üleskirjutamine on mälu käsutäitmine, aga ka kultuuri sund,“ on Rutt kirjutanud „Eesti elulookirjutuse“ antoloogia tutvustuseks. Ehkki Rutt ei ole veel kirjutanud isiklikke mälestusi, tunnustust väärivat on aga küllaga.

Virtuaalnäituse „Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75“ kujuteldavates vitriinides on mõttelisel ajajoonel esitatud visuaalseid ja verbaalseid kilde Ruti ajastust EKLA-s – 49 aasta vältel. 

Rutt töötas aastatel 1977–1993 Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, endise käsikirjade osakonna juhatajana 1977–1993; järgnevatel kümnenditel tegutses ta aktiivselt väliseesti kirjanike arhiivide toomisel EKLA-sse. Väliseesti kesksete kirjandustegelaste Gustav Suitsu, Marie Underi, Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jpt arhiivid hakkasid EKLAsse jõudma 1990. aastatel. Ruti-aegset kirjandusmuusemi käsikirjade osakonda on meenutatud kui vaimsuse saarekest nõukajal, tõdevad näituse koostajad Marin Laak ja Tiina Saluvere näituse saatesõnas. 

„Rutt ise on öelnud, et vaimsust kannavad inimesed. Tema enda kirjanduslooline eruditsioon, huumorimeel, töökus osakonnajuhatajana, väärikus ja sarm inimesena on EKLA-st kujundanud ülemaailmse eesti kultuuri mälupaiga.“

Teiseks sambaks Rutt Hinrikuse elutöös on olnud eesti elulugude kogu loomine – rahvusvaheliselt tuntud unikaalne „andmekogu“. Rutt Hinrikuse väsimatu tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Nende uurimist viivad edasi Eesti parimad eluloouurijad. Loodi ka Ühendus Eesti Elulood.

Virtuaalnäitus on üles ehitatud kümnendite kaupa, alates Rutt Hinrikuse tööle asumisest kirjandusmuuseumisse 1972. aastal. Et Ruti publikatsioonidest on 2006. a ja 2016. a ilmunud Merike Kiipuse koostatud bibliograafiad, on näitusel esitatud vaid olulisemaid tekstikriitilisi väljaandeid ja elulookogude põhjal koostatud raamatud.

Vaata näitust „Mnemosyne templis. Rutt Hinrikus 75“.