Uudised

Juba pikemat aega on Vikerraadio kuulajad saanud nautida saateklippe*, kus Reet Hiiemäe avab erinevate nähtuste usundilisi tähendusi ja sümboolikat. Kuulajate (ja kõigi teiste) rõõmuks on nüüd ilmunud raamat "Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis",  kus võetakse märkide ja sümbolite teema laiemalt ette. Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Eks võime kõik ju mõelda, millised sümbolid meid mõjutavad, millist sümbolkäitumist ise kasutame või millist sümbolkäitumist teiste juures märkame. "Kui olin raamatu kirjutamisse sisse elanud, hakkasin märkama sümboleid kõikjal enda ümber – inimeste lausekatketes, ajalehe kujundlikus sõnakasutuses, teadusartiklites, mida muudel põhjustel lugesin", sõnas Reet Hiiemäe. 

Uudisteoses on lähtepunktiks võetud meie oma pärimus ning vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid muust maailmast täiesti eraldiseisvana. Ent teisalt annab iga kultuurilis-pärimuslik aegruum ometi antud piirkonna ideedele oma ainulaadsed nüansid, seega on eesti pärimuslikud sümbolid ilmekad teabekandjad just siinse usundi ja kultuuri taustal. Raamatu eesmärk ongi eesti pärimuskultuuri tähenduskeele tutvustamine ja sellega seotud sisu ja funktsioonide kirjeldamine.

Näitetekstid on valdavalt kogutud 100–150 aastat tagasi, kuid kirjeldatud märksõnade tähendus ulatub ajaloos palju kaugemale. Hiiemäe teos on valitud kirjastus Varrak raamatuklubi kuu raamatuks ning järgmine nädal on "Pärimuslikud märgid ja sümbolid" Kuku Raadio saate "Nädala raamat" keskmes. "Nädala raamat" on eetris igal tööpäeval esmaspäevast reedeni kell 10.30 ja kordusena sama päeva õhtul kell 19.30.

Reet Hiiemäe on folklorist ja usunditeadlane, kelle huvikeskmes on uskumuste psühholoogiline aspekt, rahvapärimuses avalduvad kaitseviisid ning hirmude ja traumadega toimetulek. Ta töötab alates 1993. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas. Lisaks on ta tegelenud tõlkimise ja sotsiaalhoolekande edendamisega. 2017. kaitses ta doktoritöö usundilistest kaitsemehhanismidest, 2020. oli järeldoktorantuuriaastal Turu ülikoolis.

*Kõiki klippe saab kuulata SIIT.