Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Piret Noorhani
1997. a. jätkati EKLA-s tööd kõigis aegade jooksul välja kujunenud suundades, millest esmased on kogude täiendamine ja materjalide korraldamine. Materjalide juurdekasvu osas oli aasta eelnevatega võrreldes pisut mõõdukam, kuid selle üle pole põhjust kurvastada. Väike hingetõmbehetk oli isegi vajalik, arvestades viimaste aastate ülisuuri laekumisi - peamiselt tänu suurtele väliseesti kogudele. Materjalid on vaja ka võimalikult operatiivselt töödelda ja muuta uurijatele kättesaadavaks. Aasta jooksul valmisid lõplikult A. Orase, G. ja A. Suitsu, H. ja B. Mäelo, P. Lindsaare käsikirjalised kogud (korraldajad vastavalt M. Laak, K. Pisuke, T. Saluvere, J. Adamson). Töö jätkus Eesti Kirjanike Kooperatiivi (J. Kronberg, M. Laak), J. Mägiste (P. Noorhani), B. Kangro (E. Annuk) kogudega. Alustati H. Salu (K. Metste), I. Rebase (K. Pisuke) ja M. Underi/A. Adsoni (T. Saluvere, R. Hinrikus) kogude töötlemist, kusjuures Underi/Adsoni fotokogu on lõplikult korraldatud (V. Asmer). Juurde on korraldatud K. Risitikivi materjale (K. Pisuke), mitmesugust uuemat ja vanemat kultuurifotot (V. Asmer).Töötlemisel on Kirjandusmuuseumi deponeeritud Eesti Muinsuskaitse Seltsi kogu, millega tegeleb TÜ eesti filoloogia üliõpilane I. Vallandi. Tänavu rakendatigi arhiivitöös sihipäraselt taas ka TÜ üliõpilasi, peamiselt eesti kirjanduse ja eesti keele erialalt. Praktikandid proovisid teadurite juhendamisel kätt käsikirjaliste kogude süstematiseerimisel ja vormistamisel, sisestasid arvutisse andmeid ja aitasid ette valmistada väljaandeid. Kümnekonna praktikandi tegevus on olnud väga tulemusrikas ja loodame, et taoline koostöö jätkub ka edaspidi.
Kuigi suuri väliseesti tervikkogusid tänavu Kirjandusmuuseumisse ei jõudnud, on käimas läbirääkimised mitmete kogude osas. Pidevalt on tulnud lisa B. Kangro, E. ja H. Nõu, V. Uibopuu, I. Talve, F. de Sivers'i, A. Ranniti materjalidele. Arhiivi on jõudnud A. Reinla kirjavahetusi, käsikirju, fotosid. K. M. Sinijärv andis üle oma vanaisa E. Hiire materjale. Laekusid ka O. Kuninga, E. Maaseri ja J. Ollinowski käsikirjad. Pidevalt on materjale saatnud O. Kruus. Materjale on üle andnud erinevad kirjastused: Eesti Raamat, Valgus, Peroodika, Ilmamaa. Oluliselt kasvas mälestuste ja elulugude kogu, millele tuli lisa nii võistluse Mina ja minu lähedaste saatus ajaloo keerdkäikudes raames, kui ka jooksvate laekumistena. Fotokogusse on lisandunud nii vanemat kui kaasaegset kultuurifotot, kunstikogusse A. Berndti, J. Uiga, S. Williamsi, E. Maaseri ja I. Kruusamäe teoseid.
1997. a. oli mitme olulise ja mahuka väljaande lõpliku valmimise aasta. Kevadel esitleti publikatsiooni O. W. Masingu kirjad J. H. Rosenplänterile III köidet, augustis IV köidet (koostanud E. Aaver, H. Laanekask, korrektuuri lugenud K. Metste). Aasta lõpuks valmis kirjavahetuse sisuregister. Valminud on S. H. Vestringi leksikoni Das Lexicon Estonico- Germanicum Concinnatum trükikäsikiri (trükiks ettevalmistanud ja eessõna kirjutanud E. Kaldjärv). Tänavu nägi ilmavalgust esimene EKLA-s säilitatavate väliseesti materjalide publikatsioon Akadeemia kirjades. Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus 1957-1981 (koostanud S. Olesk, toimetanud K. Pruul). Kevadel ilmus Kirjandusmuuseumi väljaandena kogumik Eesti elulood I. Naised kõnelevad (koostanud ja eessõna kirjutanud E. Annuk). Trükkimist ootab väga mahukas G. Suitsu personaalbibliograafia käsikiri (koostanud K. Tamkivi) koos EKLA-s säilitatava G. Suitsu käsikirjalise kogu nimestikuga (koostanud K. Pisuke). Eesti kirjandusloo allikmaterjalide sarjas Litteraria ilmusid tänavu numbrid 11-13: Fr. Tuglas. Eluloolised märkmed I ja II (teksti ette valmistanud E. Lillemets, toimetanud ja eessõna kirjutanud K. Metste) ja Fr. R. Faehlmanni käsikirjad Eesti Kirjandusmuuseumis (toimetanud E. Aaver ja H. Laanekask). Aasta lõpuks sai trükivalmis ka Litteraria 14 - E. Pareki Tartu - minu ülikooli linn 1922-1926 (toimetanud T. Saluvere). Ettevalmistamisel on kogumik Traditsioon ja pluralism (toimetaja M. Laak), mis sisaldab 1996. aastal sama pealkirja all toimunud konverentside sarjas peetud ettekandeid.
6. märtsil peeti Kirjandusmuuseumis ühenduse Eesti elulood aastakoosolekut. Esinesid R. Hinrikus, M. Laar, M. Karusoo, professorid J. P. Roos ja E. Haavio-Mannila Helsingi Ülikoolist. Nii nagu selle, nõnda ka teiste ühenduse Eesti Elulood ürituste initsiaatoriks ja põhiorganisaatoriks on olnud R. Hinrikus.
14. märtsil tähistati eesti keele ja rahvuskultuuri päeva traditsioonilise ettekandekoosolekuga. Samal ajal eksponeeriti K. J. Petersoni käsikirjalist pärandit. Üritusel esinesid A. Kaalep, E. Lillemets ja P. Noorhani. Asutati K. J. Petersoni nimeline Noore gümnasisti esseepreemia, mis antakse esmakordselt välja 1998. a. kevadel parima rahvuskultuuriteemalise essee autorile. Teemad tehakse teatavaks iga aasta jaanuaris.
24. märtsil peeti Kirjandusmuuseumis M. Kampmaa päeva ja avati näitus, mis oli pühendatud koolimehe ja kirjandusloolase 130. sünniaastapäevale (organiseerijad K. Metste ja P. Noorhani). Üritusel rääkis M. Kampmaa kogust EKLA-s K. Metste. Teised kõnelejad olid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest (A. Vinkel), Tallinna Pedagoogikaülikoolist (J. Vaiksoo, S. Peedu), Ühiskondlikust Pedagoogika Uurimise Instituudist (V. Birk), Pirita Keskkoolist (G. Laanela).
9. aprillil toimus koostöös TÜ sotsioloogia osakonnaga seminar Naised kõnelevad ja esitleti sama pealkirja kandvat raamatut sarjast Eesti elulood I. Ettekannetega esinesid R. Hinrikus, A. Laas ja R. Mäkinen.
10. juunil toimunud eluloopäeval Ükskord elas üks mees... tehti kokkuvõtteid Kirjandusmuuseumi ja ühenduse Eesti Elulood poolt korraldatud võistlusest Minu ja minu lähedaste saatus ajaloo keerdkäikudes. Võistlusele laekus 264 tööd (ca 20 000 lk.) mälestusi ja elulugusid. Üritusel esines A. Tarand. Samas esitleti ka raamatut Fr. R. Faehlmanni käsikirjad Eesti Kirjandusmuuseumis.
13.-14. juunil toimus Nüpli kevadkool ja avati G.Wulff-Õisi muuseumi uus ekspositsioon (organiseerijad M. Laak, P. Noorhani Kirjandusmuuseumist ja T. Muru K. Ristikivi muuseumist). Konverentsil kõneldi sedakorda teemal Kirjanduse kehtestamine: proosa ja esinejateks olid I. Särg, K. Pruul, J. Adamson, M. Laak, K. Tüür, V.-S. Maiste, Kauksi Ülle ja S. Kivisildnik, R. Hinrikus, E. Mihkelson, A. Neljas, A. Org, J. Kalda, R. Undusk, L. Kurvet-Käosaar, V. Sarapik. P. Viires ja T. Muru küsitlesid J. Ehlvesti, kelle loomingule keskenduti konverentsi esimesel päeval.
29. augustil tähistati Eesti Kirjanduse Seltsi 90. aastapäeva näituse avamisega (koostajad R. Hinrikus ja H. Räim). Ettekannetega esinesid R. Hinrikus, P. Olesk, M. Evert. Esitleti ka väljaande O. W. Masingu kirjad J. H. Rosenplänterile IV köidet.
21. oktoobril avati I. Ivaski 70. sünniaastapäevale pühendatud näitus (koostajad S. Olesk ja I. Pelkonen) ja esitleti raamatut Akadeemia kirjades. Üritusel osalesid president L. Meri ja kirjaniku lesk A. Ivask. Lisaks neile võtsid üritusel sõna S. Olesk ja A. Kaalep. 22.-23. oktoobril jätkus tähtpäevaüritus Kirjanduse Majas konverentsiga Eesti luule 3. aastatuhande lävel. Ürituse organiseeris Kirjandusmuuseum koos A. Ivaski ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooniga. Ettekannetega esinesid J. Kaplinski, P. Binham, M. Tarvas, T. Grünthal, K. Laitinen, K. Muru, H. Krull, T. Hennoste, S. Kiin, U. Tõnisson, K. Unt, M. Velsker, P. Noorhani, A. Merilai ja P.-E. Rummo.
22.-23. detsembril toimusid 41. Kreutzwaldi päevad. Plenaaristungil kõnelesid rahvusliku ärkamise ajast J. Undusk ja M. Laar. Kirjandusele pühendatud istungil olid esinejaiks R. Veidemann, P. Olesk, R. Hinrikus ja P. Kruuspere. Näitusel Uusi materjale Kirjandusmuuseumis eksponeeriti kõrvuti teiste arhiividega huvitavamat ja väärtuslikumat osa 1997. aasta jooksul EKLA-sse laekunud materjalidest.
EKLA töötajad on esinenud mitmetel teadusüritustel väljaspool Kirjandusmuuseumi. S. Olesk võttis veebruaris osa Tallinnas toimunud konverentsist Soome ja Eesti: koos ja eraldi. Aprillis käis rahvusvahelisel naiskirjanike konverentsil Riias E. Annuk, M. Laak aga esines Vana-Otepääl peetud seminaril Vaade sillalt. Novembris käisid Balti kirjandusuurijate konverentsil Vilniuses R. Hinrikus ja S. Olesk. Samuti on EKLA teadurid esinenud Eesti Raadios, koolides, maakondlikel üritustel jne. Pidevalt on vastu võetud külalisi nii kaugelt kui lähedalt, tutvustatud EKLA fonde. Üha sagedamini külastavad arhiivi ekskursioonid.
EKLA teadurite sulest on ilmunud mitmeid artikleid, ülevaateid, retsensioone. Artiklitega kogumikes ja ajakirjades on esinenud R. Hinrikus, M. Laak, K. Metste, V. Asmer, E. Annuk, T. Saluvere, P. Noorhani. Ülevaateid ja retsensioone ajakirjadele ja ajalehtedele on kirjutanud R. Hinrikus, S. Olesk, M. Laak, E. Annuk, P. Noorhani.
EKLA teadurid on pidevalt tegelnud erialase enesetäiendamisega. 20. veebruaril kuulati ja arutleti Kirjandusmuuseumi seminaride sarjas teemal Isikuandmete kaitse seadusest, ettekandega esines A. Must. On osaletud raamatukogude programmi INNOPAC-i jm. arvutiõppeüritustel ja täiendatud end inglise keele kursustel Kirjandusmuuseumis. Rootsi kuninga stipendiumi saanud S. Olesk uuris väliseesti kirjandust Lundis aprillist kuni juunini. 14.-21. juunini viibisid Münchenis muuseumide messil MUTEC 97 V. Asmer ja P. Noorhani. R. Hinrikus külastas juulis Herderi Instituuti Marburgis.
30. septembril Kirjandusmuuseumis o/ü Maksing eestvõttel toimunud koosolekul otsustati asutada töögrupp Eesti foto, mille moodustamiseks kutsuti kokku initsiatiivgrupp, kuhu Kirjandusmuuseumi esindajana kuulub V. Asmer. Töögrupi eesmärgiks on saada ülevaade olulisematest fotokogudest Eestis, nende seisukorrast, hoolitseda vastava väljaõppe ning täinduse eest jne. Koostöös o/ü Maksinguga on käivitatud ka projekt Parikaste hinnalise fotokogu ekspert-hindamiseks ja hoiutingimuste parandamiseks.
1997. a. jätkus töö arhiivi komputeriseerimisel. Valmis andmebaas arhiivis leiduvate elulooliste materjalide, päevikute ja mälestuste kohta (E. Annuk). Peeti nõu ja tehti ettevalmistusi EKLA käsikirjade kogu arvutiandmebaasi loomiseks, pidevalt on täiendatud Kirjandusmuuseumi EKLA osa kodulehekülgedel (M. Väli, A. Reinmets, P. Noorhani). Tiigrihüppe programmi raames on väljatöötamisel õppematerjal koolidele - Eesti kirjandus tekstides 1917-1928 (projekti juht M. Laak). Hüperteksti vormis kirjandusloo õppeprogramm muudetakse kättesaadavaks internetis. Nimetatud projektiga saab alguse ka EKLA materjalide digitaliseerimine.
