Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1998
Paar sammukest XV
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond 1998
Merike Kiipus
Eesti ajakirjanduse analüütiline retrospektiivne üldine bibliograafia
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond on ainus eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafiaga tegelev asutus Eestis (teatavasti ei peetud Eesti Rahvusraamatukogus 1997. aastal enam vajalikuks sellelaadset tööd jätkata). Seega võime ennast nimetada analüütilise retrospektiivse bibliograafia keskuseks. Kuid selline staatus seab meile erilisi kohustusi ja vastutust eelkõige uurijate teenindamise alal. ükskõik milline on töötaja ametinimetus, kas näiteks vanembibliograaf või tänapäevasemalt öelduna infotark/infonaut - ta peab oma eriala ja fonde väga hästi tundma, et jagada informatsiooni kõigiti kaasaegsel tasemel. Eesti ajakirjanduse sisu retrospektiivsete (kuni 1944) kartoteekide andmestiku üleviimist INNOPAC-i ei ole lähiaastatel ette näha. See tähendab, et põhiline uurijate teenindamine toimub siiski kohapeal Tartus (Vanemuise 42) meie bibliograafide juhendamisel. Bibliograafiaosakonna koosseis on olnud alati väike, kuid veelgi väiksem on see alates 1. oktoobrist - 4,5 töökohta (osakonnajuhataja, 2,5 vanembibliograafi, 1 bibliograaf).
1998. aastal töötati osakonnas enam-vähem samas mahus kui eelmiselgi. Ülle Tamm jätkas ajalehe Postimees (1926) bibliografeerimist ning teenindas uurijaid vastavalt nende teemapäringutele. Viivika Reimand lõpetas 1928. aasta Postimehe läbitöötamise ning alustas 1931 aastakäigu bibliografeerimist. Helje Laas jätkas Postimehe (1930) bibliografeerimist, tegeles bibliograafiliste kaartide liitmisega isikukartoteeki, juhatas ekskursioone ning teenindas ka uurijaid. Virve Adamson jätkas 1943. aasta Postimehe sisu avamist, tegi kohandamistöid ning teenindas vajaduse korral uurijaid. Novembrist alates jätkab V. Adamson bibliografeerimist mittekoosseisulise töötajana. Paljundustöid, kohandamistöid ning järjestustöid teostas Siiri Reinola. Redigeerimise, kartoteekide juurdekasvu, bibliograafianimestike koostamise ning ekskursioonide vastuvõtuga tegeles Merike Kiipus.
V. Reimand võttis osa peaaegu kõigist Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Tartu piirkonna poolt korraldatud üritustest. M. Kiipus osales ERÜ bibliograafiatoimkonna nõupidamisel (30. sept. Eesti Rahvusraamatukogus) ja Eesti raamatukoguhoidjate VII kongressil "Raamatukogud avatud ühiskonnas" (22. - 23. okt. Tartu Ülikooli Raamatukogus). Kõik bibliograafid täiendasid end uute teadmistega Eesti XVII raamatuteaduse konverentsil - Oskar Kallase päeval (24. okt. Eesti Kirjandusmuuseumis).
Sel aastal esitasime Eesti Kultuurkapitalile kaks taotlust retrospektiivse bibliograafia toetuseks. Esimene projekt leidis heakskiitu ning saadud stipendium võimaldas Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidjal Ave Pillil bibliografeerida järgmisi väljaandeid: Ajalooline Ajakiri (1938-1940), Elu (1924-1925), Kunstileht (1932), Külaline - Viljandi Uudiste kirjanduslik lisa (1928). Nimetatud väljaannete bibliograafia ning osaliselt ka 1926. aasta Postimehe bibliograafia on lisaks kartoteekidele kättesaadav elektroonilisel kujul meie osakonna kahes arvutis.
Eesti Rahvusraamatukogu saatis meie fondide täienduseks järgmiste perioodiliste väljaannete bibliograafilisi kaarte: Kultuuri ja teaduse teilt (1932), Teater "Vanemuine" (1935-1940), Mõtteid valmivast intelligentsist (1923), Võim ja vaim (1940), Eesti Tuletõrje (1934-1941), Samariitlane (1935), Sõdur (1937-1940), kokku ca 3000 kaarti. Saadud materjal paljundati ja järjestati, kuid vajab veel kartoteekidesse paigutamist.
1998. aastal liideti kartoteekidesse 32.202 bibliograafilise kirjega kaarti. 1. detsembri seisuga on teatmefondi üldsuuruseks 2.178.535 ühikut. Aasta jooksul anti teavet ligi 700-le osakonna külastajale. Lugejapäringutele vastati nii telefonitsi, kirja teel kui ka e-maili kaudu.
Ekskursioone võeti vastu 13 korral ( 232 osavõtjat).
Üllitised
Osakonna töötajad H. Laas ja M. Kiipus kirjutasid ülevaateid "Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatusse 1997". 20. veebruaril täitus V. Adamsonil 50 aastat tööstaazhi Kirjandusmuuseumis. Sel puhul ilmus juubilariga intervjuu (küsitles M. Kiipus) ajakirjas Raamatukogu nr. 3. 1998. a. nägi trükivalgust Eesti Ajalooarhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaanne "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Valikbibliograafia esimese eestikeelse ajalehe ja selle väljaandjate kohta koostas M. Kiipus. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt välja antud kogumikus "Oskar Kallas" ilmus Oskar Kallase tööde bibliograafia (koostaja M. Kiipus).
