Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2000
Paar sammukest XVII
Eesti Kultuurilooline Arhiiv
PIRET NOORHANI
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) jätkas aastal 2000 tegutsemist kõigis väljakujunenud suundades: teadustöö, arhiivide täiendamine uute materjalidega, korraldustöö, teenindus, nõustamine ja populariseeriv tegevus. Arhiivis oli ametis 5 teadurit, 2 arhivaari, 1 assistent, teadusteema juht ja arhiivi juhataja. Perioodiliselt kasutasime nii palgalist abijõudu kui ka TÜ üliõpilasi-praktikante.
KOGUMISTÖÖ
2000. aastal lisandus EKLA kogudesse ligikaudu 3000 säilitusühikut käsikirju, rohkem kui 2000 fotot ja negatiivi, 10 taiest, üle 30 heli- ja üle 50 filmilindi. Nüüdseks umbkaudu kümme aastat väldanud väliseesti kogude kojujõudmine Rootsist hakkab lõppema. Ühena suurematest saadetistest saabus tänavu novembris Ilmar Laabani arhiiv, koos sellega Aadu Lüüsi materjalid ja lisandused Ants Orase fondi. Enn Nõu andis üle kirjavahetusi ja materjale Välismaise Eesti Kirjanike Liidu kohta. Rootsi Kirjanduse Seltsi Arhiivis säilitatavaid Gustav ja Aino Suitsu arhiivmaterjale kopeeris Rutt Hinrikus, kellelt saadi ka koopiaid Karl Ristikivi kirjavahetustest Balti Arhiivis Stockholmis ja Asta Willmanni materjalidest USA-s. Valev Uibopuu kirju andis arhiivile üle Fanny de Sivers Prantsusmaalt, Pedro Krusteni käsikirju jm. materjali Edla Krusten USA-st. Oskar Looritsa mälestusi ja dokumente saadi O. Looritsa tütardelt Leelo Andrénilt ja Saida Rannaleedilt.
Laur Tamme materjalide sorteerimise ja arhiivile üleandmisega tegeleb jätkuvalt Urmas Tõnisson. Oma personaalarhiive täiendasid uute säilikutega Aarne Vinkel ja Oskar Kruus. Tamara Ojamaa andis üle Ott Ojamaa arhiivi, Helin Eelsalu deponeeris EKLA-sse Heino Eelsalu mitmekülgset tegevust kajastava arhiivi. Aldo Kals on toonud hoiule suure osa Eesti pimedate ajalugu käsitlevatest arhiivmaterjalidest. Iko Marani käsikirju ja dokumente saadi kirjaniku leselt Nelli Maranilt, materjale Jannsenite perekonna järeltulijate kohta Wolfgang Jannsenilt Saksamaalt.
Uku Masingu kirjad Aleksander Truuvertile andis üle Avo Nõu, Ants Murakini kirju saadi Peeter Hundilt. Lisa August Annisti arhiivile tuli Ellen Liivi vahendusel. Ille Palmilt saadi kultuurilooliste intervjuude litereeringuid. Mitmesuguseid käsikirjalisi materjale tõid või saatsid arhiivi Ain Kaalep, Ülo Tedre, Viktor Masing, Eino Saaremaa, Janno Holsting, Heino Toomtalu, Mare Raukas, Rannar Susi, Juhani Salokannel, Nigel W. Tasane, Veera Pino jpt.
EKLA-sse jõudis ka mitmesuguseid asutustele ja organisatsioonidele kuulunud materjale. Nelli Abashina andis üle ajakirja "Tallinn" arhiivi aastatest 1978-1981, Pekka Erelt üliõpilasseltsi "Veljesto" arhiivmaterjale. Kirjastuselt "Ilmamaa" saadi käsikirju, Vello Läänelt Raadio Tartu materjale. Arhiivi jõudsid Oskar Looritsa, Vello Sermati, Aadu Lüüsi, Mihkel Veiderma, Johannes Solli kultuuriloolised mälestused. Elulugude kogu kasvas 40 eluloo võrra. Novembris kuulutati koostöös ühendusega "Eesti Elulood" välja järjekordne kogumisvõistlus, et saada elulugusid, mis kajastaksid muudatusi inimeste elus pärast Eesti iseseisvuse taastamist.
Fotokogu sai taas tõhusat täiendust Enn Nõult. Fotosid andsid üle ka Pekka Erelt, Endel Aimre, Ines Pandre ja Elin Toona. Kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson jäädvustas üritusi Kirjandusmuuseumis ja väljaspool seda. Enn Säde usaldas EKLA filmikogusse hoiule 49 arhiivilinti mitmesuguste kultuurilooliste materjalidega. Helikogus võeti arvele aasta jooksul toimunud kirjandus- ja kultuurisündmuste jäädvustused. Intervjuusid teatritegelastega lindistas Tiina Saluvere. Ille Palmilt saadi Muinsuskaitse Seltsi liikmete korraldatud intervjuusid. Jaan Malin deponeeris EKLA kunstikogusse Ilmar Malini maale.
KORRALDUSTÖÖ
Korraldustöös on jätkuvalt prioriteediks väliseesti kogude korraldamine. Aasta jooksul on lõplikult valminud Marie Underi ja Artur Adsoni (korraldajad Tiina Saluvere ja Marju Mikkel), Helmi Elleri (Tiina Saluvere ja Kirsti Ruul), Julius Mägiste (Leili Punga), Andrus Saareste (Rutt Hinrikus), Bernard Kangro (Eve Annuk) kogud. Materjale liideti Johannes Aaviku ja Peeter Lindsaare arhiivi (Leili Punga) ja Valmar Adamsi personaalkogusse (Tiina Saluvere ja Marju Mikkel). Töö jätkub Karin Lutsu ja Peeter Arumaa (Tiina Saluvere, Kirsti Ruul), Herbert Salu (Kristi Metste), Valev Uibopuu (Eve Annuk) arhiiviga. Alustatud on Ilmar Laabani arhiivi läbitöötamist (Jaan Malin). Elulugude kogusse lisasid materjale Rutt Hinrikus ja Inge Vallandi.
Korraldustöös saadi taas tõhusat abi TÜ üliõpilastelt, kes sooritavad EKLA-s kirjanduse seminari ja proseminari raames arhiivipraktika. Üliõpilased töötlesid käsikirjalisi materjale, litereerisid heliülesvõtteid, inventeerisid arhiive. Tänavu töötas EKLA-s üle 30 üliõpilase ühtekokku 1800 töötundi. Arhiivipraktikat oleks võimalik muuta veelgi tulemuslikumaks, kui see kuuluks ametlikult ülikooli õppekavasse. Läbirääkimised eesti kirjanduse õppetooliga selles küsimuses on alanud. Loodetavasti kannavad need juba 2001. aastal head vilja, sest oleks raske vastu vaielda asjaolule, et allikaloolinegi kirjanduseuurimine vajab värskeid koolitatud jõude.
Kevadsemestril käis EKLA-s arhiivipraktikal ka üheksa Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoeriala üliõpilast, kes 180 töötunni jooksul pakkisid ümber Parikaste klaasnegatiivid, korraldasid provisoorselt fotograaf M. Odenbergi kogu ja tegid muid arhiivikorralduslikke töid.
TEADUSTÖÖ
EKLA sihtfinantseeritavaks teadusteemaks kuni aastani 2002 on "Eesti kirjanduse ja kultuuriloo allikad" (teema juht dr. phil. Sirje Olesk). Selle ühest olulisemast osast, arhiivmaterjalide teaduslikust läbitöötamisest, oli eespool juttu. Lisaks sellele publitseerisid kultuuriloolise arhiivi teadurid 6 raamatut, avaldasid 28 uurimuslikku artiklit, ülevaateid ja retsensioone ning esinesid ettekannetega konverentsidel ja seminaridel.
Ühiskondlikult kaalukaimaks väljaandeks, mis ka suurimat lugejahuvi tekitas, oli tänavu "Eesti rahva elulood" (koostanud Rutt Hinrikus). Avaldati asutuste vaheline uurimuste kogumik eesti kirjanduse arenguteedest "Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses" (koostanud Marin Laak ja Sirje Olesk). Väliseesti arhiivmaterjale tutvustavas sarjas ilmus kirjapublikatsioon "Kord Vihalemm elas Ystadis. Arvo Mägi ja Arno Vihalemma kirjavahetus 1955-1959" (koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Piret Noorhani, toimetanud Kristi Metste).
Sarjas Litteraria ilmus kolm vihikut: Karl Ristikivi "Kirjanduslik päevik" (koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Rutt Hinrikus), Elsbet Pareki "Mälestusi aastaist 1939-1944 Pärnus" (toimetanud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere) ja "Kirjad üle mere. Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga" (koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Sirje Olesk).
Teadusgrant "Väliseesti kirjanduslike arhiivide töötlemine" (grandihoidja Rutt Hinrikus) toetab teadusteema raames tehtavat väliseesti materjalide kogumise ja EKLA-sse toimetamise, nende korraldamise ja vastavate publikatsioonide ettevalmistamise osas. Nii mõnedki arhiivmaterjalide kogumiseks vajalikud reisid ning Karl Ristikivi kirjandusliku päeviku publikatsioon said teoks osalt ka tänu Eesti Teadusfondile.
Teadusgrandi "EKLA arvutiandmebaas" (grandihoidja Piret Noorhani) viimasel, kolmandal aastal töötati lõplikult välja andmebaasi osa, mis hõlmab registriraamatut ja käsikirjade kogu. Andmete sisestamine on alanud, kuid seda tööd jätkub arhiivide suurust silmas pidades mitmeteks aastateks. Tänu andmebaasile ELLEN on EKLA käsikirjaliste materjalide kataloogimisel võimalik nüüdsest rakendada ka märksõnade süsteemi, mis peaks tulevikus hõlbustama uurijatel neid huvitavate materjalide leidmist.
Arendati elektroonilist õppematerjali "ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-1925" (Marin Laak, Virve Sarapik). Erakapitali toel alustati EKLA materjalide digitaliseerimist. 2001. aastal valmib CD-ROM Johann Köleri käsikirjaliste materjalidega.
Viis EKLA teadurit (Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Marin Laak, Kristi Metste ja Sirje Olesk) esinesid ettekannetega rahvusvahelisel fennougristikakongressil Tartus. AABS-i konverentsil "Baltic Countries and Their Baltic Neighbours: Redefining relationships" 15.-17. juunil Washingtonis esines Rutt Hinrikus ettekandega "Asta Willmann's Position in Estonian Literature and Her Contribution in PEN-Club". ICLM-i 23. konverentsil Bergenis 12.-17. juulil kõneles Piret Noorhani teemal "A Digital Museum - Pain and Pleasure". Sirje Olesk esines 7.-8. aprillil Turu Ülikooli seminaril eesti kaasaegsest kirjandusest teemal "Miten konteksti muovaa runoutta" ja 15. veebruaril Soome Instituudi seminaril Tallinnas ülevaatega soome uuest kirjandusajaloost. Rutt Hinrikus pidas Soomes Kärsämäkil 21.-22. juulil assotsiatsiooni "The European Lifestory" seminaril ettekande "Destinies of Estonians in Life Stories" ja 7. märtsil loengu Tuglase Seltsi loengusarjas eesti naiste elulugudest. Marin Laak esines Tallinnas 27. novembril peetud konverentsil "Klassika uustrükkide võimalikkusest Eestis" ettekandega "Kirjandusloost mitteklassikaliselt: ERNI-ga võrgus". 21. detsembril, 44. Kreutzwaldi päevade kirjandussektsioonis kõnelesid eesti kirjandusest sõjajärgsel ajal Aksel Tamm, Rutt Hinrikus, Janika Kronberg ja Tiina Kirss.
POPULARISEERIV TEGEVUS
EKLA jätkas tähtpäevanäituste korraldamist. 17. veebruaril avati Jaan Krossi 80. sünnipäevale pühendatud näitus "Inimesed ajaloos: Jaan Kross" (koostajad Piret Noorhani, Tiina Saluvere). Sel puhul korraldati koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga ka J. Krossi loomingut käsitlev ettekandekoosolek (EKLA poolt korraldajaks Sirje Olesk). Lühemaajalisi väljapanekuid valmistati ette seoses mitmesuguste konverentside ja seminaridega. 7. augustil avati Soome Kirjanduse Seltsi Kirjandusarhiivi rändnäitus "Kui lood, loo maailm. Kirjaniku maailmapilt".
3. märtsil peeti järjekordset eluloopäeva, millele sedakorda lisas pidulikkust koguteose "Eesti rahva elulood" esitlus. Traditsiooniks on kujunenud ka eesti keele ja rahvuskultuuri päeva tähistamine 14. märtsil, Kristian Jaak Petersoni sünnipäeval. Selgi korral oli vaatamiseks väljas K. J. Petersoni hinnaline käsikirjaline pärand. Samas esitleti F. R. Faehlmanni "Teoste" tekstikriitilise väljaande I osa. Fotopäev 26. mail toimus koostööna Tartu Kunstikooliga (EKLA poolt korraldajaks Vilve Asmer). Üritusel esinesid ettekannetega nii kunstikooli fotoeriala üliõpilased (Riina Laurson, Triinu Borga) kui ka fotograafia ja arhiivinduse asjatundjad (Vilve Asmer, Tiina Tael, Peeter Linnap, Peeter Maksing). Väljapanek tutvustas fotograafia ajalugu, selle õpetamist ja fotode säilitamist.
17.-18. juunil peeti IX Nüpli kevadkool teemal "Võõras eesti kirjanduses" (Marin Laak), kus esinesid Valdur Mikita, Jaan Rapp, Kristi Jõesaar, Katrin Puusepp, Maria-Kristiina Lotman, Janika Kronberg, Anna Verschik, Ingrid Velbaum-Staub, Külliki Vulf, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Berk Vaher, Janek Kraavi. 13. oktoobril tähistati kirjandusliku pärastlõunaga "Arkaadia teel" Karl Ristikivi päeva, Kalju Lepiku 80. ja Bernard Kangro 90. sünniaastapäeva. Ettekannetega esinesid Sirje Olesk, Rutt Hinrikus, Janika Kronberg. 23. novembril tähistati Mart Lepiku 100. sünniaastapäeva seminariga, kus Mart Lepikut meenutasid Ea Jansen, Abel Nagelmaa ja Ain Kaalep. Esitleti väljaannet sarjas Litteraria "Kirjad üle mere. Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga".
Traditsiooniks on kujunenud ka kevadine kultuurireis Saaremaale. Saare Maakonna Keskraamatukogu korraldatud kirjanduspäev kandis seekord pealkirja "Jäädvustatud mälu". 12. mail toimunud üritusel esinesid ettekannetega Rutt Hinrikus, Kristi Metste, Leili Punga ja Piret Noorhani.
EKLA-t külastas tänavu 270 väga erinevate teemade ja huvidega uurijat. EKLA töötajate poolt viidi läbi ligi 40 ekskursiooni umbkaudu 800 inimesele, kellest suurema osa moodustasid taas kooliõpilased, aga käis ka eri humanitaaralade üliõpilasi, kolleege muuseumidest ja arhiividest, väliskülalisi mitmetelt maadelt jne.
Aasta 2000 oli kultuuriloolises arhiivis toimekas nagu ikka. Palju sai tehtud, mõndagi jäi tegemata. Seoses Kirjandusmuuseumi järgmise viie aasta perspektiivplaani väljatöötamisega vaagiti taas EKLA kui rahva kultuurimälu säilitaja ees seisvaid kohustusi ja vastutust. Kerkis pinnale mitmeid uusi vajadusi, meenus vanu, seni teostamata plaane. Kõigi nende elluviimine ei tarvitsegi osutuda utoopiaks, kui lisaks igapäevasele harjumuslikule pingutamisele suudame märgata ja kasutada uusi võimalusi. Siiski määrab kultuuriloolise arhiivi tulevikku olulisel määral ka see, kuhu siirdub Kirjandusmuuseum tervikuna.
