Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2000
Paar sammukest XVII
Folkloristika osakond
Mare Kõiva
Meie esimene aasta tagasi kodus, Kirjandusmuuseumi katuse all, ametlikult samas asutuses arhiiviga, millesse enamik meist on mahutanud olulisema osa oma tööst, mõtetest ja unistustest, oli päris edukas, seda nii tööde edenemise kui uue asutusega liitumise suhtes. Tuntavalt muutus üksnes akadeemiline keskkond, sest pikkade aastate jooksul on FO lähemaks kontrollrühmaks olnud Eesti Keele Instituudi lingvistid ja ERA ning TÜ folkloristid.
Folkloristika osakonda kuulusid endiselt parömioloogia uurimisrühm, laulude uurimisrühm (sisuliselt Tallinna filiaal), rahvausundi ja -juttude uurimisrühm ning meediaprojekt. Viimane on virtuaalne uurimisrühmade vaheline ühendus. Mõningaid muutusi toimus osakonna koosseisus. Piret Paal täiendas end 1999/2000. õppeaastal Soome Vabariigis Turu ülikoolis, Maris Müürsepp 2000/2001. aastal Soomes Jyväskylä ülikoolis. Septembrist lahkus osakonna kauaaegne programmeerija ja võrguadministraator Sander Vesik Dublinisse Sun'i-korporatsiooni, tema asemele asus Juhani Tali. Aasta teisest poolest on Madis Arukask abistanud Viljandi Kultuurikolledži meeskonda ja töötanud usundirühmas poole koormusega. Vabanenud kohtadel alustasid tööd Nikolai Kuznetsov ja Jaak Albert Metsoja, aasta lõpukuudel oli taas meiega Mare Kalda, lapsepuhkuselt naasesid Piret Voolaid ja Eve Ehastu.
Aasta jooksul abistas meid hulk vabatahtlikke ja vabakutselisi: Renata Sõukand, Ave Tupits, Aveliina Helm, Eva Pruusapuu, Malle Kutti, Merje Kala, Harri Mürk, Alexander Harding, Marju ja Mikk Sarv, Heno ja Kadi Sarv, Kärt Summatavet, Marika Mikkor, Samuel Vesik, Virve Sarapik, Marko Mäetamm, Tartu Ülikooli eesti filoloogia üliõpilased-praktikandid, Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased jpt.
Eesti teadusfondi grante oli kaks: Arvo Krikmanni grant nr. 2750 (Eesti kõnekäändude semantika ja struktuur) ja Mare Kõiva grant nr. 3576 (IT kasutamine ja folkloor internetis). Lisaks osaleti riiklikes programmides "Eesti keel ja rahvuskultuur" (eesti folkloori fundamentaalväljaanded, eesti keele kasutusalade laiendamine ja eesti kultuuri tutvustamine elektroonilistel andmekandjatel) ja "Lõunaeesti keel ja kultuur" (sariväljaanne "Lõunaeesti rahvaluule", itkukogumik, lõunaeesti rahvaluule andmebaas).
Selle aasta täiesti eriliste saavutuste hulka kuuluvad
1. Aado Lintropi kaitstud Eesti esimene multimeedia vormistusega doktoritöö "Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil" (http://haldjas.folklore.ee/~aado/rahvad/udu.htm), mis on vormistatud .pdf-faili ja CD-na. Nimelt selle käsitluse kaudu on hoomatavad mitmele meelele rajatud uurimuste eelised;
2. valminud eesti mõistatuste akadeemiline väljaanne (Arvo Krikmann, Anne Hussar, Rein Saukas, Piret Voolaid) ning sellega liituvad e­käsitlused. Eesti mõistatuste väljaandele põhjalikkuselt, haardelt ja sügavuselt võrreldavat editsiooni maailmas tegelikult pole ja vaevalt lähiaastail ka lisandub. Ligi 2000 lehekülge hõlmavat eesti mõistatuste käsitlust ja tekstikorpust täiendavad läänemeresoome ja naabrite vastava ainese ammendav analüüs ning A. Krikmanni genereeritud ülimalt mahukas kartograafia, millest osa on nähtav aadressil http://haldjas.folklore.ee/~kriku/MOISTA/. Samasse tervikusse liituvad A. Krikmanni monograafilised e- ja virtuaalraamatud "Eesti lühivormide allikaloost", "Sissevaateid folkloori lühivormidesse", "Ütluste semantikast", "Mõista, mõista, mõlle-rõlle" ja mõnede ulatuslike uusväljaannete ("Lisamaterjali mõistatuste kohta", "Eesti kihelkondade murdesõnavaralise seosetiheduse mõõtmise katse") põhjad.
Mõlema töö tegelik tähendus folkloristikale ilmneb lähemate aastate jooksul ja sõltub paraku suuresti sellest, kui kiiresti neid suudetakse vahendada inglise keelde, teaduse lingua franca'sse.
PUBLITSEERIMINE JA SELLEGA SEOTUD RAKENDUSED
Aastaraamatu ülevaate kirjutamise hetkeks on FO publitseerinud 4 elektroonilise ajakirja numbrit koos paberversioonidega, trükist on ilmunud 7 raamatut (artiklikogumikke, monograafiaid jm). Valminud või ilmumas on veel 5 mahukat uurimust ning koostöös ERA-ga ette valmistatud kaks Balti Folkloori Instituudi trükist. Suuri e- ja virtuaalraamatuid valmis 12, mõned on ettevalmistamisel. Artikleid ilmus üle viiekümne, teadusartiklite tõlkeid nii trükistes kui elektrooniliselt üle paarikümne, lisaks teese, arvustusi, ajaleheartikleid jms. Selle kõige juures on hindamatult abistanud Luule Krikmann. Väljaannete näo ja taseme on määranud aga ka Kairika Kärsna, Liisa Vesiku, Maris ja Andres Kuperjanovi osak.
Eesti folkloristika kuulub IT oskusliku kasutamise, tekstide, heli- ning videolõikude digitaliseerimise poolest maailma humanitaaria esirinda. Meie poolel jätkati elektroonilist publitseerimist kõigil tasandeil: e­raamat, virtuaalne raamat, andmebaas, õppekirjandus, perioodika. Valmistati ette on-line-teenindust ja portaali (Sander Vesik), mille põhi valmis juunis. Valmis uus veebikujundus (A. Kuperjanov) ja otsija nimega Verekoer (S. Vesik). Kujunduste ja portaali rakendamine nihkus seoses programmeerija vahetumisega aastasse 2001.
Edukas on olnud internetiväljaannete valmistamine ning selle suuna tutvustamine (Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilisele Nõukogule, Leedus uue meedia arengut käsitlevale UNESCO rahvusvahelisele seminarile, Eesti-Rootsi ühisseminarist "Multikultuuriline Euroopa" osavõtjaile Tartus, üksikuurijatele ja rühmitustele).
Hüppeliselt arendati multilingvaalseid uurimusi ja vastavaid väljundeid. Siia kuuluvad Aado Lintropi udmurdi usundi käsitlus, kogumik "Mordva etnoloogia, folkloor ja mütoloogia", tööd komi veebiga ja Mihily Hoppili multilingvaalse ning interaktiivse "Šamaaniraamatuga" jmt. Sama suunda jätkatakse kindlasti lähiaastatel, sest kvaliteetseid multilingvaalseid nägusa originaalkujundusega e-väljaandeid saab kasutada mitmes funktsioonis ja neid vajavad erinevad sihtgrupid. Jätkatakse eri keelekooslustega - väikesed keeled ja nn. maailmakeeled - raamatute ettevalmistamist. Kogemuslikult oli huvitav ühistöö rahvastega, kellel puudub arenenud teaduskeel, kelle emakeel on eeskätt suuline või suhteliselt piiratud kasutusalaga.
Jätkus rahvusvaheliselt indekseeritavate ajakirjade Mäetagused ja Folklore väljaandmine. Kaastööde vastuvõtmise ja retsenseerimise kõrval laiendati nende tellimist eri maadesse, püüti senisest enam koostada temaatilisi numbreid üldist huvi pakkuvail või vähem käsitletud teemadel (jutu-uurimine, konfessioonid, filosoofia, kaljutaie). Folklore'l on nüüdseks vahetussuhted umbes 20 välismaise ajakirja ja aastaraamatuga, toimetuselt tellitakse küllaltki järjekindlalt uute raamatute tutvustusi (Utah Ülikooli kirjastus, mitmed Põhjamaade keskused).
Jätkati teoreetilise erialakirjanduse paremiku tõlkimist eesti keelde (Dan Ben-Amose artiklite valimik, skandinaavia folkloristika), alustati nende koondamist temaatilisteks valimikeks. Vahendati eesti folkloristikakäsitluste paremikku (eeskätt) inglise keelde (Kait Realo). Valmistati ette spurti inglis- ja saksakeelse eesti folkloori ja folkloristika ainese kasvatamiseks internetis (K. Realo, L. ja S. Vesik, R. Hiiemäe, M. Kuperjanov, K. Kärsna, M. Müürsepp).
UURIMISPROJEKTID
Folkloristika osakond on uurimiskeskus, mis valmistab ERA ja teiste Eesti kesksete arhiivide ning oma sihtküsitluste põhjal ette teoreetilisi fundamentaaluuringuid ja ­väljaandeid jms. Uurimistöö põhineb teemade ammendaval digitaliseerimisel (ERA, ERM-i, EKI murdekogud jt. väiksemad arhiivid) ja süstematiseerimisel, andmebaasiliideste loomisel ja ainese liitmisel üldisesse elektroonilisse andmebaasi. 2000. aastal kulus palju aega suuremate andmebaaside viimistlemisele (mõistatused, ütlused, muistendid ja usund, Lõuna-Eesti aines), paralleelselt nihkusid edasi monograafilised uurimused ning editsioonid.
Jätkuvalt oli rõhk uute uurimismeetodite otsimisel ja katsetamisel (sellest tegevusest saab osaliselt ülevaate VTK-rühmituse veebilehe vahendusel), naaberteaduste uurimistulemuste vaatlemisel, katsetel teha koostööd eri teadusvaldkondade esindajatega (Soome lühivormiuurijad, SEAC, UNESCO multimeedia projekt, Mauritiuse Instituut, suulise kõne uurimise korpus TÜ-s jmt.). Uurimisrühmades tegeldigi lõpmata paljude erinevate teemade ja allteemadega.
Rahvalaulude uurimisrühm (Karin Ribenis, Rutt Mirov, Ülo Tedre, Kristi Salve).
1. Teema "Eesti rahvalaulud" raames valmistati ette regilaulude kihelkondliku publikatsioonisarja "Vana Kannel" Lüganuse köidet (toim. R. Mirov). Töö tekstikorpuse põhiosaga on lõpetatud, aasta jooksul on litereeritud tekste, koostatud sõnastik, registrid ja kommentaarid; köide lõpetatakse 2001. a.
2. Kirjanduse ja rahvaluule suhted - R. Mirovil valmis artikkel K. J. Petersonist.
3. Rahvaluule ja etnoloogia bibliograafia (K. Ribenis): 1) koostatud 199 eesti etnoloogiakirjet R. Alsheimeri toimetatavale Euroopa etnoloogia bibliogaafiale; 2) "Eesti rahvaluule bibliograafia 1992-2000" koostamine jätkub 2001. a.; 3) tehtud kaastööd "Eesti Entsüklopeedia" lisaköitele; 4) valmis O. Looritsa ja J. Aaviku bibliograafia.
Rahvausundi ja ­juttude uurimisrühm (Madis Arukask, Eve Ehastu, Reet Hiiemäe, Mare Kalda, Andres Kuperjanov, Luule Krikmann, Mare Kõiva, Aado Lintrop, Piret Paal, Merje Susi, Liisa Vesik)
1. Eesti muistendite publikatsioonid Monumenta Estoniae Antiquae-sarjas, jutu-uurimise teooria (P. Paal, M. Susi, K. Kärsna, M. Kalda, M. Kõiva, E. Ehastu, R. Hiiemäe, L. Krikmann, A. Laagus, J. A. Metsoja). Sisestati muistendeid ja usunditeateid (1650 lk) kogudest RKM ja E; skaneeriti ja tuvastati H kogu vastavaid masinkirjatekste; sisestatud aines on süstematiseeritud kogu kaupa ja poole ainese osas liidetud eesti folkloori e­arhiiviga. Varasemast trükisest skaneeriti "Endis-Eesti elu-olu" I ja II osa. Toimus jooksev töö maa-aluste, halltõve, tõnni, vetehaldjate, puude, metshaldja köidete ettevalmistamiseks; Ello Kirsi kogutud ainese täiendav sisestamine ja kontroll. Valmistati ette juttude e-publikatsioone: R. Põldmäe "Eesti naljandid" I ja R. Viidalepa, V. Mälgu, I. Sarve "Eesti muinasjutud", P. Kippari saksakeelne muinasjutuantoloogia "Tiere, Vögel und Insekten" ja mõningaid artiklite kogumikke ("Mängult-päriselt", "Sator I", "Rahvausund tänapäeval"). Esineti noorteadlaste konverentsil (M. Müürsepp, P. Paal), teisipäeviti peeti jututeooriat puudutavaid seminare, mille materjale leidub aadressil http://haldjas.folklore.ee/seminar. Korraldati koos TÜ-ga rahvusvaheline jutu-uurijate seminar "Tõsieluteadete kujul levivast folkloorist" (R. Hiiemäe).
2. Sanditamine eestlastel ja läänemeresoomlastel (Ü. Tedre). Kirjutatud ülevaadet mardi- ja kadrikombestikust ja maskeerimisest, kopeeritud lisamaterjale. Osaleti EU projekti "Mumming and Masking in Nordic Countries" ettevalmistamisel, mis oli konkursil edukas ja käivitub aastast 2001.
3. O. Looritsa teose "Liivi rahva usund" (LRU) I-V publitseerimine (M. Kõiva, K. Salve, L. Krikmann, M. Hiiemäe). Ilmus LRU IV-V, valmistati ette LRU I-V e-versioon (P. Paal, M. Susi, E. Ehastu, M. Kuperjanov, L. Vesik) ja osa saksakeelsest e-versioonist (P. Paal, M. Kuperjanov). Viimasega jätkuvad tööd 2001. a.
4. Eesti loitsud (M. Kõiva). Loovutatud kaks artiklit (legendilistest loitsudest ja etenduse-elementidest loitsudes).
5. Udmurdi rahvausund (A. Lintrop). Kaitstud doktoritöö, valmisid eestikeelsed mahukama ingliskeelse kokkuvõttega multimeediaväljaanded (.pdf-fail ja CD).
6. Vepsa rahvaluule ja -usund (K. Salve). Ilmunud artiklid vepsa folkloorist. On osaletud vepsa rahvaluulet ja -usundit tutvustavate internetilehekülgede ettevalmistamisel ning käidud välitöödel.
7. Monograafia Setu regilaulu mütoloogiast (M. Arukask). Ilmus eeltööna käsitatav artikkel.
8. IT kasutamine ja folkloor Internetis (M. Kõiva jt. ETF grandiprojekt nr. 3576). Loengud rahvusvahelisel IT seminaril (Vilnius), ettekanded IT seminaridel Eestis (Eesti TA, Presidendi Akadeemiline nõukogu). Jätkus materjali kogumine interneti-folkloori kohta ja pilootuuring jututoas ning multilingvaalse teabekeskkonna arendamine. Ilmus kogumik "Meedia. Mütoloogia. Folkloor", valminud ja aasta lõpul ilmumas "Media. Folklore. Mythology". Korraldatud on Eesti-Rootsi ühisseminar "Multikultuuriline Euroopa. Lokaalse ja etnilise kultuuri sälitamine 21. sajandil", jätkatud mitmesuguste e-väljaannetega. Ettevalmistamisel on mitmed eesti- ja ingliskeelsed e-raamatud, eeskätt teadusartiklite kogumikud ("Journal of the Baltic Institute of Folklore II", "Folk Belief Today", "Contemporary Folklore").
9. Folkloristika teooria: tõlgiti (K. Kärsna, L. Vesik, R. Hiiemäe, M. Müürsepp) ja toimetati (A. Lintrop) Dan Ben-Amose artiklite kogumikku, mis valmib 2001. a.; töös olid valimikud skandinaavia ja ungari folkloristide uurimustega. K. Ribenise uurimus "Eesti folkloristika XX sajandil" (ca 250-300 lk.) on jõudnud viimistlusjärku.
Parömioloogia uurimisrühm
1. Eesti mõistatuste teaduslik väljaanne (Arvo Krikmann, Rein Saukas, Anne Hussar, Piret Voolaid): I-III osa korrektuuris. Aasta jooksul on loetud andmebaasi ja paberväljaande korrektuur, tehtud rida statistilisi koondeid jm. kokkuvõtteid eesti mõistatuste kohta ning kirjutatud väljaande I köite jaoks sissejuhatus (u. 100 lk.). Valmis väljaanne "LELL I: Lõunaeesti mõistatused. Antoloogia" (Koostanud Arvo Krikmann).
2. Raamatusari "Sissevaateid folkloori lühivormidesse" (A. Krikmann): III osa e-versioon valmimas; II ja III osa paberversioonid toimetamisel.
3. Lühimonograafia "Läänemeresoome vanasõnade süntaktilisest ja modaalsest struktuurist" (A. Krikmann): sügisel saadi Soome poolelt andmestik soome vanasõnade leviku kohta; monograafia valmib 2001. a. kevadtalvel.
4. Läänemeresoome ühisvanasõnade publikatsioon "Proverbia septentrionalia" (A. Krikmann, R. Saukas, A. Hussar, K. Salve; koostööprojekt Soome Kirjanduse Seltsi ja Joensuu ülikooliga): Eesti poolel on aasta jooksul leitud läänemeresoome materjalile vene paralleelid (A. Krikmann), pooleli on läti paralleelide otsing (K. Salve); Paradox-süsteemis lähteandmebaasis sisalduv teave on konverteeritud Word'i, vajalikul viisil ümber struktureeritud ja kirjutatud makro PS II-III paberväljaande vormistamiseks (A. Krikmann); peetud Soome poolega jooksvaid konsultatsioone (A. Hussar, A. Krikmann).
5. Eesti kõnekäändude ja fraaside struktuuri ja retoorika uurimine (K. Õim, A. Baran, T. Born, aasta alguses ka T. Konsand; ETF-i grandiprojekt nr. 2750): täiendatud on andmebaasi; uuritud võrdlustes kasutatavaid rõhusõnu, koostatud u. 50 tuntuima eesti võrdluse geograafilised levikupiirid ja kartogrammid. Kogu aasta jooksul toimusid konsultatsioonid eesti kõnekäändude ja fraaside täieliku andmebaasi struktuuri, kasutajaliidese jm. küsimustes. Koostatud on täisandmebaasi kõnekäändude nn. üldosast 15 kartoteegikasti ulatuses (A. Baran ) ning jätkatud võrdluste täisandmebaasi koostamist 8 kartoteegikasti ulatuses (K. Õim). Valmis "Rhetor I. Uurimusi folkloori lühivormide ja retoorika alalt" (toimetaja A. Krikmann) käsikiri.
Meediaprojekt. Arvuti-andmebaasid, Internet, CD-tooted (Maris Müürsepp, Andres ja Maris Kuperjanov, Arvo ja Luule Krikmann, Mare Kõiva, Kairika Kärsna, Aado Lintrop, Piret Paal, Liisa ja Sander Vesik)
E-ainekogude, andmebaaside ja e-kirjutistega tegelevad sisuliselt kõik uurimisüksused. S. Vesik edendas üldandmebaasi alaosi; valmis uusi otsijaid ja sorteerimisprogramme. Selle suuna üldistest suundumustest (multilingvaalsus, interaktiivsus, portaali ja on-line-teeninduse rajamine, automaatregistrite genereerimine, vabaks kasutamiseks avatud tekstikorpused ja uurimused) oli juttu juba eespool. Siinjuures olgu eraldi mainitud neid soome-ugri ainesega seotud uurimis- ja editeerimistöid, mille juures on olnud primaarne multimeedia-komponent.
Sugriland ehk ülevaateid ja uurimusi soome-ugri folkloori ja usundi kohta:
1. Ettevalmistamisel oli M. Hoppali "Šamaaniraamat", millest kujundatakse eesti-vene-ungari-saksa-ingliskeelne veebivariant ja hiljem interaktiivne CD koos videonäidetega. Sel aastal on toimetatud tõlge eesti keelde (tõlkija P. Toomet, toimetaja A. Lintrop), tekst tõlgitakse vene keelde (Nikolai Kuznetsov), aastasse 2001 jääb inglise keelde tõlkimine ja lõppversiooni vormistamine.
2. "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" (http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/mordva): arendati multilingvaalset osa ja lisati uusi uurimusi. Valmisid tõlked ersa (riietus, mütoloogia, toidud - N. Mokšin, N. Aasmäe, V. Danilov) ja mokša (mütoloogia-sõnastik - T. Devjatkina) keelde, inglise keelde (mordva riietus, perekonnatavand - K. Realo); eesti keelde (mordva mütoloogia sõnastik, koostaja T. Devjatkina, tõlked N. Kuznetsov, M. Kõiva, I. Orehhova, toimetajad M. Kõiva, A. Niinemets), jätkatud on M. Jevsevjevi pulmakombestiku alase käsitluse tõlkimist (A. Lintrop); toimetatud rahvakalendrit (H. Sarv) ja valmistatud ette venekeelseid osi. Kogumiku neti-vormistus A. Kuperjanov. Veeb valmib koostöös ERM-i, ERA ja TÜ Paul Ariste keskusega.
3. Alustati komi veebi loomist. Sõlmiti koostöölepped komi autoritega (P. Limerov, V. Šarapov, I. Iljina jt.). Alustati komi mütoloogia sõnastiku tõlkimist eesti ja komi keelde (Nikolai Kuznetsov).
4. Liivi leheküljele (http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi) lisandusid Liivi rahva usundi eesti- ja saksakeelsed väljaanded.
5. Saami veebile valiti ja koguti materjali, kaastööd laekusid I.­M. Mulkilt (Rootsi) ning Marju Sarvelt.
VÄITEKIRJAD
Üldiselt on FO võimalikule kvalifikatsioonilaele üpris lähedal, sest hetkel on osakonnas tööl 7 doktorit ja 4 magistrit ehk sisuliselt on kõigil ülikooli lõpetanuil väitekirjad kaitstud või täiendavad nad end kraadiõppes. Nagu eespool mainitud, kaitses Aado Lintrop Tartu Ülikoolis 10. mail doktoritöö teemal "Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil". Piret Paal lõpetas ülikooli esileküündiva bakalaureusetööga ja astus magistrantuuri. Ettevalmistamisel on Katre Õimu doktoritöö "Eesti võrdluste semantikast", Madis Arukase doktoritöö "Lüroeepilised regilaulud ja rahvuseeposed: struktuur, tähendus, lahendus", Piret Paali magistritöö "Halltõbi eesti muistendipärimuses", Kristel Soomre magistritöö "Maa-alused eesti rahvatraditsioonis".
KOGUMISTÖÖ
Kogumistöö toimus sel aastal Vadjas (M. Arukask, koos T. Raudalaise ja E.­H. Västrikuga), Vepsas (K. Salve, J. Laulik), Lääne-Keenias bunyore külades (M. Kõiva, A. Kuperjanov), Udmurtias Glazovi lähedastes bessermani ja udmurdi külades (M. Kõiva, A. Kuperjanov), mitmel pool Eestis (M. Arukask, R. Hiiemäe, M. Kuperjanov, M. Kõiva, A. Lintrop, M. Müürsepp, S. Vesik). Jäädvustati kombestikku, usundit ja jutte, lastefolkloori, ravijaid, pühi, festivale, mitmete rühmituste kokkusaamisi, märke ja sümboleid, osaleti sihtküsitlustel. Eriti rohkesti tehti fotosid ja digitaalsalvestusi. Keenia ja Udmurtia keskustele valmistati kogutud materjalidest koopiad.
KOOSTÖÖ
Rahvusvaheline ja sisemaine koostöö toimus paljude institutsioonide, rühmituste ja üksikisikutega. Lisaks eespool nimetatutele olid koostööpartneriteks L. Petzold, Mauritiuse Instituut, Võru Instituut, EPMÜ maasotsioloogia instituut, Tartu Tähetorn jpt. Rahvusvahelistest koostöölepetest olid töös projektid "Mythologia Uralica"(Venemaa, Soome, Ungari, Eesti), "Baltic Institute of Folklore" (Läti, Leedu, Eesti folkloori uurimisega tegelevad keskused), Soome-Eesti ühisprojekt "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus", sh. läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" jätkamine; Eesti-Rootsi ühisprojekt "Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur" (Lundi Ülikool); kaastööd tehti rahvusvahelistele bibliograafilistele väljaannetele "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" ja Demos; Eesti-Soome ühisprojekt "Epics Around the Baltic Sea". Valmistati ette kahte rahvusvahelist EU-projekti: eestirootsi etnoloogia ja usund (Eesti, Soome, Rootsi) ja Põhjamaade sanditamis- ja maskeerimisprojekti (Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Island). Samuti peeti läbirääkimisi Kenyatta ülikooliga Keenias, Euroopa Folkloori Instituudiga Ungaris, Slaavi Instituudiga Venemaal ja mitme muu Venemaa asutusega. Alustati partnerite otsimist ja lepete sõlmimist projekti "Multimedia Encyclopedia" jaoks (Soome, Ungari, Rootsi, Komi, Mari, Mordva).
KONVERENTSID, SEMINARID, ESINEMISED
Võeti osa kõigist suurematest erialakonverentsidest, seminaridest, kongressidest Eestis, aga ka väljaspool Eestit, kokku 33 ettekandega; näiteks esineti ISFNR-i maailmakonverentsil Keenias (R. Hiiemäe, M. Kõiva); IX rahvusvahelisel fennougristikakongressil Tartus (M. Arukask, A. Krikmann, M. Kõiva, A. Lintrop, P. Paal, K. Salve), mitmed loengud I soome-ugri folkloristide suvekoolis Glazovis Udmurtias (A. Kuperjanov, M. Kõiva), seminaridel Soomes (M. Arukask), Leedus (M. Arukask, P. Paal). Rahvusvahelistel ja sisemaistel konverentsidel Eestis esinesid peaaegu kõik teadurid ja mitmed assistendid, noorteadlaste konverentsidel Kirjandusmuuseumis ja ERM­is (M. Müürsepp, P. Paal). Peeti arvukalt populaarseid ettekandeid seltsidele, ühendustele, organisatsioonidele ja meediale, mida pole siinkohal lähemalt loetletud. Omalt poolt osaleti kaheksal koostöönõupidamisel Eestis ja väljaspool Eestit, käidi välisvahetuses Soomes (M. Arukask, A. Kuperjanov, M. Kõiva, K. Salve) ja Leedus (M. Arukask, M. Kõiva, P. Paal). Korraldati 3 rahvusvahelist seminari-konverentsi:
1. "Multikultuuriline Euroopa. Lokaalse ja etnilise kultuuri sälitamine 21. sajandil" (Eesti-Rootsi ühiseminar, korraldajaks rahvausundi töörühm ja meedia-projekt, 2.-6. aprill.) 3. aprillil tutvuti mitmesuguste digitaliseerimisvõimaluste ja e-projektidega, samuti simulatsioonimängude teooria ja praktikaga Eestis (A. Villems, A. Krikmann, A. Kuperjanov, M. Kõiva, S. Vesik, J. Tamm). Toimusid diskussioonid teemal, mida ja kuidas digitaliseerida; arutleti, kuidas leida uusi sihtgruppe arhiividele ja nende ainesele. 4. aprillil tutvuti Võru Instituudi töösuundadega, sh. kohanimede-projektiga; Obinitsa vallavalitsuse ja raamatukogu, Setu Seltsi ja Värska talumuuseumi tegevusega. 5. aprillil toimus Kirjandusmuuseumis teadusseminar, kus peeti 8 ettekannet arhiivindusest, vanemast ja uuemast folkloorist ja usundiloost (E. Lepp, E.-H. Västrik, E. Ernits, E. Kalmre, L. Frisk, O. Wennstedt, S. Lundmark, A. Westum). Ettekanded avaldatakse ajakirjas Folklore.
2. Rahvusvaheline jutu-uurijate konverents "Tõsieluteadete kujul levivast folkloorist" (20.-24. september, peakorraldajad R. Hiiemäe ja Jürgen Beyer TÜ-st), kus esines kahel päeval 12 uurijat. Seminaril käsitleti mitmetest ajastutest ja piirkondadest pärit tekste - juttu oli nii keskaegsetest lendlehtedest, Aafrika savannide elanike ilmutuslugudest kui kaasaja meediamüütidest, mis kõik mahuvad mõiste "tõsieluteade" alla. Peale Eesti folkloristide oli esinejaid Saksamaalt, Šveitsist ja Venemaalt. Üle pikkade aastate oli see taas üks põhiliselt saksakeelne üritus, millele järgneb saksakeelne publikatsioon aastal 2001.
3. Rahvusvaheline Oskar Looritsale pühendatud konverents "Popular Religion and Folklore at the Turn of Millennium. Contemporary Research Methods" 9.-12. novembril. Kolmel pikal konverentsipäeval kuulati 24 ettekannet 8 riigi esindajailt. Teadusharude vahelisel foorumil (peale folkloristide, ajaloolaste, usundiloolaste esinesid filosoofid, lingvistid ja semiootikud) vaeti pühapaikade spetsiifikat, mitmesuguseid konfessioone, varasemaid ja nüüdisaegseid usundifenomene ja jutuliike, mütoloogia üksikküsimusi jpm. Konverents korraldati koos ERA, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli ning Eesti Teaduste Akadeemiaga. Konverentsi puhul avati näitusi, millest Marika Mikkori fotonäituse ja Kärt Summataveti ehete ja jooniste väljapaneku aluskontseptsioonidega sai tutvuda konverentsi lehekülje vahendusel. 10. novembri õhtupoolikul esitleti uusi Oskar Looritsa paber- ja virtuaalseid raamatuid ja P. Kippari looma-muinasjuttude väljaande saksakeelset versiooni. Õhtuid muutsid lauludega õdusamaks Tõnis Mägi, Anne Maasik ja uusim "Ilmarikka" koosseis. Lähemat infot seminari kohta leiab aadressilt http://haldas.folklore.ee/loorits.
Kõike aasta jooksul juhtunut ei jõua loetleda ja mõned asjad ei mahugi paberile. Ei välitööde juurde kuuluv lõkke ääres istumine, linnulaul öös, konverentsidel ootamatult leitud mõttekaaslased, leitud ja kaotatud sõbrad ja sõnad. Aga naastes viimast korda "kõigede" juurde, siis igatahes oli ansambli "Grendel" etteaste Kirjandusmuuseumi saalis 2. juunil, elektrooniliste väljaannete 5. eluaastat tähistaval kontserdil, vähemalt eriline.
