Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2001
Paar sammukest XVIII
FOLKLORISTIKA OSAKOND
Mare Kõiva
Teema täitjad töötavad kolmes struktuuriüksuses (lühivormid, usundi- ja jutu-uurimine ning meediarühm). Sel aastal töötasid folkloristika osakonnas juhataja Mare Kõiva, vanemteadurid Arvo Krikmann, Aado Lintrop, Ruth Mirov (aprillini, sealt edasi Eesti Kultuurkapitali stipendiaat), Kristi Salve, Asta Õim (EKI, ES, projektijuht); teadurid Anneli Baran, Reet Hiiemäe, Anne Hussar, Andres Kuperjanov, Karin Ribenis, Katre Õim, Madis Arukask (osalise koormusega). Teemaga olid seotud veel toimetaja Luule Krikmann, tõlgid Kait Realo-Tamm (augustist lapsehoolduspuhkusel), Harri Mürk (alates augustikuust), programmeerija ja võrguadministraator Juhani Tali (septembrini), Indrek Zolk (alates septembrist), assistendid Liisi Joon, Piret Voolaid ja osalise koormusega assistendid Eve Ehastu, Tõnno Jonuks, Maris Kuperjanov, Eva-Kait Kärblane, Kairika Kärsna, Liisa Vesik. Hõimuprogrammi toel töötas Nikolai Kuznetsov ja rahvusvahelise projekti vahendusel Maris Müürsepp ja Ülo Tedre.
Aasta jooksul abistasid meid: R. Sõukand, A. Tupits, E. Pruusapuu, A. Harding, I. Part, H. & K. Sarv, K. Summatavet, M. Mikkor, S. Vesik, V. Sarapik, T. Jaago, H. & T. & Ü. Siimets, E.-K. Simmermann, S. Kajak, A. Niinemets, I. Pustõlnik, V. Villandi, V. Poikalainen ja E. Ernits, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Teaduskeskus AHHAA, Paul Ariste nimeline põlisrahvaste keskus, K. Kama ja Võru Instituudi kollektiiv. Digitaliseerimisel abistasid eesti rahvaluule üldkursuse ja eesti rahvausundi kursuse kuulajad Tartu Ülikoolist, Tartu Teoloogia Akadeemia üliõpilased jpt.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
Sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti ja sugulasrahvaste folkloor: ºanrid, struktuur, tüpoloogia, historiograafia" raames tegeldi rahvalaulude, eesti ja soome-ugri rahvaste juttude ja rahvausundi uurimise, lühivormide, multimeedia ja internetiuuringutega. Eesti Teadusfondi grante oli 4, ühes ollakse põhitäitja: A. Krikmann, grant nr. 4935 "Eesti kaasaegne rahvahuumor"; M. Kõiva, grant nr. 3576 "IT kasutamine ja folkloor internetis"; A. Lintrop, grant nr. 4936 "Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel"; Asta Õim, grant nr. 4945 "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop". M. Arukask on põhitäitja E.-H. Västriku grandis nr. 4939 "Etnilised ja mentaalsed protsessid vadja rahvausundis".
Lisaks osaleti sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuskultuur" projektidega "Eesti folkloori fundamentaalväljaanded", "Eesti keele kasutusalade laiendamine ja eesti kultuuri tutvustamine elektroonilistel infokandjatel" ning sihtprogrammis "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektidega "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" ja "Lõuna-Eesti rahvaluule". Lisatoetust digitaliseerimisprojektideks ja fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi veel Hõimuprogrammilt ja Eesti Kultuurkapitalilt.
Põhiuurimuste tarvis digitaliseeriti sel aastal suured andmekorpused, sh. vanemat trükisõna. Rajati mõned uued digitaalsed arhiivid (piltmõistatused, netihuumor, netifolkloor jm.) ja arendati andmebaaside rakendusi.
Trükist ilmus 9 raamatut ning 39 artiklit. Retsensioone ilmus 12, teese 8, populaarseid kirjutisi alla kümne. Valmis 8 e-raamatut ja 7 numbrit eelretsenseeritavat teadusajakirja. Teadusartikleid tõlgiti suurel arvul eesti keelde ja eesti keelest mitmetesse võõrkeeltesse. Aasta peamine saavutus on kahtlemata eesti mõistatuste akadeemilise väljaande esimese köite ilmumine, mille kirje kõneleb ise enda eest: "Eesti mõistatused" I. 1-1350. Koostajad A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. Toimetajad A. Krikmann, R. Saukas. Monumenta Estoniae Antiquae IV:1, 892 lk. Väljaanne rajaneb eesti mõistatuste täielikul andmebaasil, käsikiri on toodetud ja vormistatud spetsiaalselt selleks kirjutatud WordBasic programmi abil.
Valmis "Eesti rahvaluule bibliograafia III: 1992-2000" (üle 400 lk.) ja korraline ülevaade Euroopa etnoloogiabibliograafiale (K. Ribenis). Ilmus ülevaade mitte-eesti kogudest Eesti Rahvaluule Arhiivis, kus on ühtlasi iseloomustatud nende saamislugu (K. Salve). Lisaks on pooleli käsitlus folkloori mõiste muutumisest (A. Lintrop), monograafia Eesti folkloristikast XX sajandil (K. Ribenis). Folkloristika teooria alal on Dan Ben-Amose artiklite kogumikust toimetatud 11 (A. Lintrop) ja ungari folkloristika kogumikust 4 artiklit (P. ja E. Pomozi), skandinaavia folkloristika kogumikku lisandus 2 tõlget.
Rahvalaulud
Valmis regilaulude kihelkondliku publikatsioonisarja "Vana Kannel" Lüganuse köide (R. Mirov), toimetamine jääb põhiosas 2002. aastasse. Kogumik pealkirjaga "Sõnade sõlmi" (400 lk) sisaldab artikleid rahvalaulu ja poeesia suhetest (R. Mirov). M. Arukask jätkas doktoritöö kirjutamist teemal "Lüroeepiline regilaul - eepiline protsess - etniline identiteet". Sel aastal on märksa enam keskendutud feminiinse ja maskuliinse mentaliteedi avaldumisele, näiteks setu sõja ja allilmaga seotud laulumotiivides. K. Salve tegeles keelesaarte rahvalauludega, millest seni on kirjutatud ainult möödaminnes, kuigi vastav materjal ise on küllaltki mahukas ja mitmekesine. Tähelepanu on pööratud mõnedele regilaulu tekke- ja lõppfaasi ning keelevahetuse staadiumis olevate rahvaste laulutraditsiooni ühisjoontele. Trükist ilmus K. Ribenise koostatud lastelaulude valimik "Vana karu lõi trummi".
Eesti ja soome-ugri rahvajutud ja -usund
1. Rahvajutud: Aasta eest toimunud konverentsi järjena ilmus trükist saksa- ja ingliskeelsete artiklite kogumik "Folklore als Tatsachenbericht" (koostajad ja toimetajad Jürgen Beyer ja Reet Hiiemäe). Raamatu õnnestumist näitab soe vastuvõtt ja müügiedu eriti saksa keelt kõnelevates maades. Mitmed arvestatavad folklooriajakirjad ja meililistid on avaldanud (resp. lubanud avaldada) raamatu kohta retsensiooni. Seega on kogumik andnud tubli panuse eesti folkloristika teadvustamisel Euroopa avalikkusele.
Uurimused ja artiklid käsitlesid temaatikalt enam traditsioonilisi jutte, kuid ka tänapäeva narratiive, isikujutte ja perepärimust. Koostöös T. Jaagoga valmistati trükiks kogumik "Pärimuslik ajalugu" ja toimetati kogumikku "Family Traditions" (T. Jaago, M. Kõiva, K. Realo). Esineti rahvusvahelistel konverentsidel, jätkusid jututeooriat puudutavad seminarid (mille materjal leidub aadressil http://haldjas.folklore.ee/seminar, koordinaator R. Hiiemäe). Mare Kalda kaitses 15. sept. Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures magistriväitekirja "Jutud peidetud varandustest: tõsieluteade, muistend, muinasjutt aardepärimusest".
Akadeemilistest muistendiväljaannetest valmisid metshaldja- ja lendvaköidete autoritel (A. Laagus, M. Kõiva, S. Susi) sisuosad. Ülejäänud köidete osas jätkus materjali sisestamine, teoreetiliste osade ja struktuuri ettevalmistamine. Valmimas on elektroonilised kataloogid järvemuistendite, puude ja aarete kohta.
Muistendite ja usunditeadete digitaliseerimisel (koordinaator M. Kalda) sisestati ERA II seeria täiendused, tekstid köidetest RKM II 1-385 ja teemakohased masinakirjakoopiad (2850 lk.). Frontaalselt digitaliseeriti maa-alused, halltõbi, Tõnn, vetehaldjad, järved, puud, metshaldjas, libahunt, aarded, kartoteegipõhiselt sünd, kosmoloogia jm. Sisestatud aines on liidetud eesti folkloori e-arhiiviga (I. Zolk). Kollatsioneeriti köidetest ERA II 1-203 sisestatu (M. Kalda, E. Vahtramäe, K. Sarv, M. Metsvahi, L. Krikmann), tekste otsiti juurde kogudest ERA ja RKM (R. Hiiemäe, M. Kalda, M. Kõiva); sisestati (E.-K. Kärblane, E. Pruusapuu, M. Susi, E. Ehastu), sisestatule tehti korrektuuri (E. Ehastu, K. Kärsna). Veel toimetati Ello Kirsi digitaalset rahvajuttude kogumikku (M. Kalda) ja skaneeriti varasemaid trükiseid: F. J. Wiedemanni "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" ja viis M. J. Eiseni raamatut jm.
Ilmus K. Salve koostatud eessõna ja vahetekstidega väljaanne "Rahvajutte Vastseliina kihelkonnast" (91 lk.). Toimetati Kalle Gastoni koostatud mulgi tekke- ja seletusmuistendite väljaannet ja kirjutati sellele saatesõna (K. Salve).
Projekti "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" raames sisestati ja kollatsioneeriti Rõuge kihelkonna folkloori.
T. Jonuks koostas EKM, TÜ arheoloogiakabineti ja Ajaloo Instituudi arhiivi põhjal andmebaasi Virumaa hiie- ja ohvripaikade kohta. Ta viis samuti läbi enamiku kohtade inspektsiooni: kõiki ülesleituid ta kirjeldas, pildistas ja lisaks kogus nendega seotud rahvajutte. Tulemuseks on ülevaade Virumaa hiie- ja ohvripaikadest, mis on eeskujuna kasutatav ka teiste maakondade puhul.
2. Eesti kaasaegne rahvahuumor (ETF grant, A. Krikmann, L. Joon, R. Saukas, P. Tulviste): Valmis teemakohane uurimus (A. Krikmann) ja kirjutati magistritööd teemal "Etnilise stereotüübi kognitiivne mehhanism rahvusspetsiifilises ja seriaalses anekdoodis" (L. Joon). Väitekirja eesmärgiks on selgitada, millal tekib rahvusstereotüüp ja kui kindlalt seda vallatakse, ning püüda leida seoseid anekdoodiskriptide ja kognitiivsete kategooriate vahel. Korrastati Sünerkomi "Jokebook'i" viimaste aastate arhiiv, arhiveeriti Eesti tähtsamaid dünaamilisi portaale ja suuremaid online-päevalehti; koostati SQL-põhine netinaljade andmebaas (u. 30 000 teksti), kuhu liideti aasta lõpuks ka perioodikast arhiveeritud naljad. Andmebaasis on võimalik teha märksõnapäringut ja selle praegused netiväljundid asuvad aadressidel: http://haldjas.folklore.ee/~liisi/raamid.html ja http://haldjas.folklore.ee/cgi-bin/anekdoodid3.
3. Rahvausund: Trükist ilmus kogumik "Sator 2. Artikleid usundi ja kombeloost" (toim. M. Kõiva). 14 artikli temaatika puudutab usuliikumisi, prohveteid, matusetavandit ja rituaalseid toite, samuti sugulasrahvaste rahvausundi problemaatikat. Koostati ja toimetati ka "Sator 3. Artikleid usundi- ja kombeloost" ja Oskar Looritsa 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi artiklite kogumikud eesti ja inglise keeles (toimetajad M. Kõiva, V. Villandi, H. Mürk). Valmis mahukate sissejuhatavate artiklitega loitsude väljaanne (M. Kõiva). Jätkati skandinaavia ja eesti muinasusundi võrdlevat uurimist. Eeskätt vaadeldi muinasusundi peegeldumist Skandinaavia saagades ja varakeskaegsetes kroonikates ja vaeti teateid inimohvritest. Koostamisel on magistritöö "Eesti muinasusund kivikalmete ajal" (T. Jonuks, juhendaja Valter Lang). Eesti rahvaastronoomiast valmis magistritöö (A. Kuperjanov, juhendaja Jaak Jaaniste). Koostöös AHHAA-keskusega on ettevalmistamisel planisfäär ja kooliõpik (A. Kuperjanov).
Valmistati ette V. Kulemzini artiklite kogumikku šamanismist (M. Kuperjanov, A. Lintrop) ning tõlgiti vene keelde M. Hoppili "Šamaaniraamat" (N. Kuznetsov). Tõlkimisel ja eesti paralleelidega täiendamisel oli Leander Petzoldti raamat "Dämonen und Elementargeister" (R. Hiiemäe). Juhendati K. Vahteri bakalaureusetööd eestlaste ristimistavadest ja K. Kanguri bakalaureusetööd eestirootslaste usundist, oponeeriti A. Kuusiku bakalaureusetööd (M. Kõiva).
4. Rahvusvahelise projekti "Masking and Mumming" (Ü. Tedre, M. Müürsepp) raames toimusid välitööd Eestis, Norras, Taanis ja Soomes. Loodi andmebaas, kuhu nüüdseks on sisestatud 600 kombestikuteadet. Esineti kahe ettekandega, valmis seminaritöö (M. Müürsepp) ja ülevaateartikkel maskeerimisest (Ü. Tedre).
5. Soome-ugri rahvaste rahvaluule ja usund: Tegeldi kultuuriliselt ja konfessionaalselt mitmekesise vadja rahvausu ja identiteedi problemaatikaga, valmis artikleid "Mythologia Uralica" köitele (M. Arukask).
Vepsa rahvaluule ja -usundi alal toimusid välitööd ja materjali korrastamine (K. Salve).
Projekti "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" (EKM FO, ERA, EKM EO, ERM ja TÜ Paul Ariste keskus) alal lõppes mokša- ja eestikeelsete mütoloogiasõnastike toimetamine ja korrektuur. Kirjutati ülevaade mordva külast (H. Sarv), kirjutamisel on käsitlused rahvameditsiinist ja loitsudest (M. Kõiva). Inglise keelde tõlgiti H. Sarve artikkel demograafiast ja E. Niidu käsitlus toitudest (K. Realo). Kasutajatele avati ersa- ja mokšakeelne veeb (http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/mordva).
Rajati komi veeb, millele kirjutati 8 eesti- ja komikeelset artiklit etnograafiast, keelest ja rahvaluulest. Mõlemasse keelde tõlgiti vene keelest komi mütoloogia sõnastiku märksõnad A, B, V (N. Kuznetsov).
6. Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel (ETF grant, A. Lintrop): Valmis töökeskkond, artikkel ja mõned videomontaazhid.
Eesti ja läänemeresoome lühivormid
1. Mõistatused: Trükist ilmus teadusliku väljaande esimene, valmisid teine ja kolmas osa ning kirjutati u. 100 lk. ülevaadet. Aasta algupoolel ilmus möödunud aastal valminud kogumik "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi" (A. Krikmann). Toimetamisel on "Rhetor. Uurimusi folkloori lühivormide ja retoorika alalt" I, II (A. Krikmann), mis sisaldavad 20 mahukat kirjutist. Rahvusvahelistesse väljaannetesse on avaldamiseks loovutatud kümmekond artiklit. Pikemalt on neis käsitletud kaasaegse, peamiselt kognitivistliku, metafoori- ja üldse kujunditeooria rakendatavust vanasõnadele ja esitatud vanasõnade neli "metafoorireeglit". Vaeti Fauconnier' ja Turneri nn. kontseptuaalse integratsiooni ja blendi mõistega seonduvaid küsimusi.
2. Mõistatuste perifeeria (P. Voolaid): Ettevalmistamisel on magistritöö, rajati piltmõistatuste digitaalne andmebaas, kuhu joonistati-sisestati pilt (6000 ühikut).
3. Fraseologism versus kõnekäänd versus troop (ETF grant, A. Õim, K. Õim, A. Baran, P. Voolaid, A. Krikmann): Töörühma liikmetel valmis ja esitati trükikotta 4 allikapublikatsiooni (A. Baran "Sajatusi, kirumisi", A. Hussar "Tervitusi, teretamisi", P. Voolaid "Tänapäeva loomamõistatusi", A. Õim "Eesti vanasõnad abiellumisest"). Peeti 7 ettekannet, ilmus 3 artiklit, tegeldi tarkvara arendamisega. Eesti kõnekäändude andmebaasi täiendati u. 30 000 teksti ja 8000 võrdluse ulatuses (P. Voolaid, A. Baran, K. Õim). Sisestatu kontrolliti ja parandati ca 18 000 teksti ulatuses (A. Baran). Juhendati S. Savila, K. Karro fraseoloogiaalaseid töid ja oponeeriti K. Labi magistritööd (K. Õim).
Multimeediauuringud, internet, arvutiandmebaasid
Jätkuvalt ilmusid e-ajakirjad "Folklore" ja "Mäetagused". Valmis virtuaalraamat "Keenia. Kenya" ja fotonäitus Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumile välitöödest Keenias (A. Kuperjanov). Arendati digitaalsete tekstide täisandmebaasi, e-registrit, otsingumootoreid (I. Zolk, J. Tali) ja uut veebirakendust (A. Kuperjanov). Kõnekäändude ja fraaside andmebaasi jaoks lõid EKI infotehnoloogid paindliku kasutajaliidese (I. Kiissel jt.). Messi "Intellektika" jaoks valmisid 3 ulatuslikku slaidiprogrammi (A. Lintrop, A. Kuperjanov), 4 voldikut ja e-väljaannete kataloogid (A. Krikmann, A. & M. Kuperjanov, M. Kõiva, A. Lintrop, L. Vesik). Arendati interaktiivset rakendust M. Hoppili "Šamaaniraamatule" (A. Jaanimägi jt.). Märtsist septembrini võeti osa Phare CBC SPF projektist "Atraktiivne veebimuuseum" (L. Vesik, koordinaator Tartu Linnavalitsus).
1. IT kasutamine ja folkloor internetis (ETF grant, M. Kõiva jt.): Trükirahasid ootab ingliskeelne kogumik "Media, Folklore, Mythology". Uue kogumiku jaoks valmis 7 artiklit internetifolkloorist. Projekti tulemusi ja sellega tõusnud probleeme tutvustati konverentsidel Ungaris, Saksamaal, Austraalias ja Belgias (M. Kõiva, L. Vesik). Arhiveeriti neti-folkloori (E. Ehastu, K. Kärsna, M. Kuperjanov, M. Kõiva jt., ASCII-kunst, Perekooli (http:// www. perekool.ee) ja Delfi naistelehe (http://woman.delfi.ee) lastefolkloor, kettkirjad, arvutifolkloor, SF 2001 jm.), avamisel portaal. Tehti ettevalmistusi elektrooniliseks konverentsiks, mis nihkus järgmisse aastasse. Arendati projekti "Sugriland" (vt. ka soome-ugri rahvaste rahvaluule ja usund).
2. BERTA (L. Vesik, M. Kuperjanov, E.-K. Kärblane, I. Zolk, P. Kippar, Ü. Tedre jt.): Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel valmiva elektroonilise kalendri jaoks kirjutati artikleid, otsiti andmebaasi ja kujunduse rakendusi, digitaliseeriti arhiiviteateid.
KOGUMISTÖÖ
Valmistati ette küsitlus aastatel 1950-1987 levinud pärimuse kohta, et selgitada kultuurimuutusi ja mentaliteediilminguid (koostöös Eesti Folkloori Instituudiga, P. Õunapuu jt.).
Filmiti ja salvestati usuliikumisi (vanausulised, M. Kõiva, A. Kuperjanov koostöös I. Truzhkovaga - 20 fotot, 1 tund videot ja helisalvestusi), meediumeid, sh. kopeeriti nende isiklikke arhiive (M. Kõiva ja TÜ üliõpilased; 9 tundi helisalvestusi jm.).
13. juuli-3. aug. jätkus läänepoolse eesti diasporaa pärimuse, sealhulgas migratsioonifolkloori ja elulugude salvestamine. Seekord töötati Austraalias, Melbourne'is ja selle ümbruses, Canberras, Sidneys, Thirlmeres. Tehti 30 tundi helilindistusi, 12 tundi videovõtteid, 350 fotot, koguti kirjutatud elulugusid (loovutatud EKLA-le), vähesel määral toodi kaasa esemeid (loovutud ERM-ile) (M. Kõiva, A. Kuperjanov, Eesti Kultuurkapitali stipendium).
Jätkati valikürituste jäädvustamist (Viljandi Pärimusmuusika festival, BBSummer, SF2001, astronoomiahuviliste kokkutulekud, Setu Kuningriigi päev), samuti filmiti ja fotografeeriti rituaale ja külapühi (setu jüripäev, paasapäev jt.; maskeerimisprojekti vt. vastavast lõigust). Välitöödel osalesid R. Hiiemäe, A. & M. Kuperjanov, M. Kõiva, L. & S. Vesik jt. Kokku jäädvustati helilintidele ca 6 tundi, tehti ca 10 filmi fotosid, videoülesvõtteid ja märkmeid.
Rootsis filmiti ja fotografeeriti üliõpilastavasid, megaliite, kaljujooniseid jm. (M. Kõiva, A. Kuperjanov).
17. - 22. juulini toimusid korralised välitööd läänemeresoome aladel, Vadja- ja Ingerimaal (M. Arukask; vt. E.-H. Västriku aruannet). Välitöödel vadja-isuri segakülades olid peamisteks märksõnadeks elulooline jutustus, etniliste rühmade vahelised suhted, etniline eneseteadvus, religioossed praktikad ja pühad ning üleloomulike kogemuste tekstualiseerimine. Ingerisoome külades lisandusid oluliste märksõnadena konfessionaalsed erisused ning lahkusulised. Eriliselt võib esile tõsta väärtuslikku materjali, mis talletati "hüppajate" usulahu kohta.
19.-21. augustini toimus ekspeditsioon Ojati-äärsete vepslaste juurde (K. Salve, J. Laulik, Mati Kark, Eesti Kultuurkapitali stipendium). Saadud 6 t. heliülesvõtteid, u. 120 fotot ning 12 t. videomaterjali, lisaks kirjalikke ülestähendusi (lühivormid, usundiliselt ja olustikuliselt kõnekad muljed jms.).
Ulatuslikke välitöid tehti küberruumis (vt. meediauuringud).
RAHVUSVAHELINE JA SISEMAINE KOOSTÖÖ
Selle aasta koostööprojektid on: 1) Soome-Eesti ühisprojekt "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus", sh. läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" jätkamine; 2) Baltic Institute of Folklore; 3) Kaastööd rahvusvahelistele bibliograafilistele väljaannetele "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" ja "Demos". 4) "Mythologia Uralica" (Venemaa, Soome, Ungari, Eesti ühisprojekt); 5) Eesti-Rootsi ühisprojekt "Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur"; 6) Eesti-Soome ühisprojekt "Epics Around the Baltic Sea"; 7) Eesti-Islandi-Saksamaa ühisprojekt "Sagas and Societies"; 8) Põhjamaade-Eesti ühisprojekt "Masks and Mummers in the Nordic Countries. A Synchronic, Diachronic and Comparative Investigation in Folklore and Related Disciplines"; 9) Enzyklopädie des Märchens - naljandikataloogi osas. 10) Ühised välitööd ja uurimused Kirovi Ülikooliga, Udmurdi Keele, Ajaloo ja Kirjanduse Instituudiga; 11) Ühisprojektid Rootsiga (eestirootslaste etnoloogia ja usund) ja Kenyatta Ülikooliga Keeniast ette valmistatud.
SEMINARID JA KONVERENTSID
Võeti osa erialakonverentsidest ja -seminaridest Eestis ja väljaspool, kokku 22 ettekandega, lisaks peeti populaarseid ettekandeid erinevale publikule ja meediale. Korraldati 3 rahvusvahelist seminarikonverentsi (4th Conference on Baltic Studies in Europe folkloristika-etnoloogia osa, A. Krikmann; Balti Folkloori Instituudi seminar, M. Arukask; seminar-välitööd Värskas 6.-7. mail, M. Kõiva), abistati ISSR-i maailmakongressi korraldamisel (M. Arukask), tehti eeltööd SEAC-Eesti (M. Kõiva, A. Kuperjanov, Izold Pustõlnik, V. Poikalainen, E. Ernits) ja ISFNR-i (M. Kõiva, A. Krikmann) jaoks. Osaleti 3 koostöönõupidamisel Eestis ja väljaspool Eestit. Võeti osa projektist "Atraktiivne veebimuuseum" ja selle seminaridest teemal "Muuseumid ja veeb" (L. Vesik) 23.-27. apr. Uppsalas; 9.-10. juuni Tartus, 31. aug. Tallinnas. Valmistati ette eesti rahvakultuuri tutvustav veebileht eesti kultuuri päevadeks Belgias (R. Hiiemäe).
TÖÖTAMINE VÄLISRIIKIDES, VÄLISVAHETUS
Seoses konverentside, välitööde ja välisvahetusega viibiti Soomes (M. Arukask, T. Jonuks, A. Lintrop, A. Kuperjanov), Venemaal (M. Arukask, K. Salve), Lätis (K. Salve), Rootsis (M. Kõiva, A. Kuperjanov), Austraalias (M. Kõiva, A. Kuperjanov), Gröönimaal (M. Arukask), Belgias (M. Kõiva), Ungaris (M. Kõiva).
Loenguid peeti Eesti Humanitaarinstituudis (eesti rahvaluule, K. Ribenis), Eesti Kunstiülikoolis (etnoloogia ja usund, M. Kõiva), Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis (eesti etnoloogia, M. Kõiva,), Tartu Ülikoolis (setu lüroeepilise regilaulu maailmapilt, M. Arukask; sissejuhatus folkloori lühivormidesse; ütluste semantika; rahvahuumor; eesti lühivormide allikalugu, A. Krikmann; ungari keele põhikursus, N. Kuznetsov; eesti rahvausund, M. Kõiva).
TEADUSÜRITUSED
Osaleti järgmistel teadusüritustel: "Kloostrist internetini". Raamatu-aasta konverents, 6. apr., Pärnu, A. Krikmann; "Workshop on Eastern Baltic Traditional Epics", 17.-22. apr., Turu, Soome, M. Arukask; Noorte folkloristide konverents, 26.-27. apr., Tartu, A. Baran, L. Joon, K. Õim, P. Paal; Rahvausundi seminar, 5.-6. mai, Värska, A. Krikmann; Soome-ugri etnofuturistlike kirjanike seminar Eestis, 9.-16. mai, N. Kuznetsov; "Academic Paremiological Publications as a Source for the Cultural Research", 15. juuni, Vilnius, Leedu, A. Krikmann; 4. Euroopa Balti-uuringute konverents "Baltic States and Socities in Transition: Continuity and Change", 27.-30. juuni, Tartu, R. Hiiemäe, K. Salve; TPÜ ja TÜ kraadiõppe ühisseminar, juuni, Kütiorg, K. Õim; 13. ISFNR-i kongress "Traditions and Transitions", 16.-20. juuli, Melbourne, Austraalia, A. Kuperjanov, M. Kõiva; V rahvusvaheline Hungaroloogia Kongress, 6.-10. aug., Jyväskylä, Soome, N. Kuznetsov; 9. SEAC-i konverents "Symbols, calendars and orientations", 27.-30. aug., Stockholm, Rootsi, A. Kuperjanov, M. Kõiva; "Cultural innovation and information retrieval: The digitization and automated content exploration of Finno-Ugric cultural heritage", 14. sept., Budapest, Ungari, M. Kõiva; "Understanding Cultural Complexity", 18.-24. sept., Nuuk, Gröönimaa, M. Arukask; TÜ üldkeeleteaduse õppetooli kognitiivse lingvistika seminaril KOGLING, 17. okt., Tartus, A. Krikmann; "Searching for the Finno-Ugric Roots", 20. okt., Antwerpen, Belgia, M. Kõiva; "Ethnology at the Turn of Millennium", 12.-13. nov., Dresden, Saksamaa, L. Vesik; 45. Kreutzwaldi päevad, 20.-21. dets., A. Lintrop, M. Kõiva.
Populaarseid loenguid peeti arvukalt kogu Eestis, sh. ka mitmete sihtasutuste koolituskursuste raames. Anti konsultatsioone ja esineti meedias.
2001. aastal said kõik folkloristid endale arvutitoolid, mõned ka uued lauad ja paljud suuremad monitorid. Sigines natuke uut tehnikat. Võib olla, et see on inimlikus plaanis parim, mis sellel aastal juhtus.
