Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003
Paar sammukest XX
ETNOMUSIKOLOOGIA OSAKOND
Triinu Ojamaa
Etnomusikoloogia osakonna koosseisu kuulusid 2003. a osakonna juhataja Triinu Ojamaa, vanemteadurid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv, teadurid Taive Särg ja Anu Vissel, toimetaja Edna Tuvi, assistent Sirje Kurg ja programmeerija Koit Haugas. Lisaks põhikoosseisule osales etnomusikoloogia osakonna töös arvutieksperdina J. Tamm.
TEADUSLIK UURIMISTÖÖ JA OLULISEMAD PUBLIKATSIOONID
Käesolev aasta on toonud etnomusikoloogia osakonda järjekordse auhinna: Vaike Sarve pikaajaline ja tulemuslik töö pärimuskultuuri uurimisel ja tutvustamisel tunnistati Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuri auhinna vääriliseks.
2003. aasta oli etnomusikoloogia osakonna teine tööaasta teemal "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris" (2002-2006). Teemat toetavad kaks teadusfondi granti: grant nr 5118 "Heli akustilise analüüsi rakendamine etnomusikoloogias" (grandihoidja Triinu Ojamaa, põhitäitjad Vaike Sarv ja Taive Särg, tehniline ekspert Jaan Tamm) ja grant nr 5119 "Rahvamuusika teine elu folkloorifestivalidel ja spontaanses esitussituatsioonis" (grandihoidja Ingrid Rüütel, põhitäitjad Triinu Ojamaa ja Anu Vissel).
Etnomusikoloogia osakond osales viimast aastat sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuskultuur" projektiga "Eesti regilaulude ja -viiside andmebaas" (projekti juht Ingrid Rüütel, tehniline teostaja Koit Haugas). Sama sihtprogrammi projektile "Krestomaatilised suurteosed. Eesti folkloori fundamentaalväljaanded Monumenta Estoniae Antiquae. Vana Kannel. Eesti regilaulud" tegi kaastööd Edna Tuvi (ERA projekt, juht Janika Oras).
Sihtfinantseeritava teadusteema "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris" peaeesmärk on traditsionaalse muusika funktsioneerimise analüüsimine globaliseeruvas maailmas. Keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) kuidas traditsiooni aktiivne viljeleja ühelt poolt ning uurija teiselt poolt tajuvad ning määratlevad muusikas ja selle kasutuses toimuvaid muutusi; 2) kui oluline on muusika osa rahvusliku identiteedi loomisel ja säilitamisel ning milliseid identiteedinihkeid muusika kaudu on võimalik tuvastada. Teadusteema jaguneb kuueks alateemaks.
1. Spetsiifiline ja universaalne traditsionaalses muusikas (T. Ojamaa). Alateema aineseks on Siberi väikerahvaste muusika, mida erinevaid meetodeid rakendades on käsitletud erinevatest aspektidest. Põhirõhk 2003. aastal on olnud kognitiivsetel uurimustel (tulemuseks 2 artiklit ning ettekanne ESCOM-i konverentsil Hannoveris). Psühhoakustilise uurimistöö keskmes on käesoleval aastal olnud tämbriprobleemid, mille väljundiks oli ettekanne nganassaani tantsu saatvatest helinditest ESEM-i konverentsil Viinis. Alateema kolmas uuritav aspekt puudutab muusika esitustavasid ning nende teisenemist ühiskonnas toimunud muutuste toimel. Sel teemal jõuavad 2003. aasta lõpus trükki artiklid "Siberi muusika metamorfoosid sotsialismiajastul" ning "The Story of Life in Music: Autobiographical Songs of the Nganasans".
2. Rahvaviiside võrdlev tüpoloogia (I. Rüütel). Rahvaviiside võrdlev tüpoloogia on pikem jätku-uurimus, millega lisaks teema täitjale on programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" raames seotud ka programmeerija ülesandeid täitev Koit Haugas. Aasta jooksul on valminud programm varem sisestatud üherealiste viiside transportimiseks operatsioonisüsteemi Windows. See võimaldab muuta nende struktuuri vastavalt ERMA struktuurile. Välja on selgitatud andmebaasis sisalduvad dubletid ning alustatud nende kõrvaldamist.
Valminud on 2 peatükki monograafiast "Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia" ("Tüpoloogia alused ja põhimõisted", "Tüpoloogia meetod"). Uurimisteemaga oli seotud ka tüpoloogia-alane kirjutis "Kihnu regivärsiliste laulude viisid", mis ilmus raamatus "Vana Kannel VII: 2. Kihnu regilaulud".
3. Pärimusmuusika ning selle kultuurantropoloogiline ja ajalooline kontekst (I. Rüütel). Valmimisjärgus on uurimused "Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktorist" ning "Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas". Jätkub 2002. a alustatud eesti folkloorirühmade ankeetandmestiku statistiline läbitöötamine. Lisaks on alustatud vähemusrahvaste folkloorirühmade anketeerimist. Uurimistulemusi on tutvustatud mitme rahvusvahelise konverentsi ettekannetes ning 2004. a trükki jõudvates artiklites.
4. Setu traditsionaalse muusika struktuur ja funktsioonid (V. Sarv). Kogutud on täiendavat materjali setu traditsionaalse muusika funktsioneerimisest tänapäeval. Paralleelselt on ajas tagasi mindud aastasse 1913 (Anne Vabarna lauluvara käsitlevad uurimused). Eesmärgiks on välja selgitada, millised jooned setu lauludes on stabiilsed ning millised muutused on viimase sajandi jooksul aset leidnud. Töö põhitulemused on esitatud artiklis "Anne Vabarnan epiikan metriset rakenteet ja rytmiset kaavat". Uurimust täiendab tekstivihikuga CD "Siidisõsarõ", millel võime kuulda setude traditsionaalset muusikat sellisena, nagu seda viljeldakse tänapäeval.
5. Eesti rahvalaul minevikus ja tänapäeval (T. Särg). Töö põhirõhk on olnud eesti rahvamuusika uurimisloo läbitöötamine eesmärgiga välja selgitada, millel põhinevad ja mida täpsemalt tähendavad tänapäeval levinud kontseptsioonid. Seetõttu on põhjalikult uuritud eesti rahvamuusika mõiste kujunemislugu ning selle mõtestamist tänapäeval. Töö väljundiks on 2004. a kogumikus "Pärimusmuusika tänapäeval" ilmuv artikkel.
Eesti rahvamuusika uurimises on üheks olulisemaks probleemiks regilaulude rütm. Regilaulu tekstikeskse ehituse tõttu on selle mõistmiseks vajalik arvestada teksti prosoodiat. Seetõttu on alateema raames tegeldud ka küsimustega, kuidas kujunesid arusaamad eesti keele ja regivärsilise teksti prosoodiast ning rütmilisest struktuurist. Väljundiks on peatükk doktoritöös, mis valmib 2004. a.
Alateema kolmas aspekt on viisi ja teksti suhted regilaulus. Seda teemat käsitles ettekanne "Monothematism and words-and-music relationships in Old Estonian folk songs" ESEM-i konverentsil Viinis.
6. Laps ja pärimus (A. Vissel). Valminud on doktoritöö "Laps ja pärimus" kaks peatükki ("Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd" ning "Huigetest sündinud muusika"). Sissejuhatusest on valminud osa, mis käsitleb lastepärimuse struktuurielementide päritolu, st kas pärimus on tekkinud laste või täiskasvanute hulgas ning kuidas viimasel juhul toimub funktsioonimuutus lastepärimuseks. A. Vissel osaleb ka töös kogumikuga "Läänemaa lastelaulud" (koostaja Sirje Kurg).
Valminud on artikkel "Cyrillus Kreek: rahvaviiside kogumine ja Eesti rannarootslased" (ilmub aasta lõpus ajakirjas "Mäetagused" 23, 125-150).
Etnomusikoloogia osakonna 2003. a uurimistöö tulemiks on kokku 23 teaduspublikatsiooni. Neist olulisim on O. Kõiva ja I. Rüütli koostatud "Vana Kannel VII: 2. Kihnu regilaulud" (toim Janika Oras ja Edna Tuvi) ilmumine.
Artiklitest väärivad esiletõstu I. Rüütli ja A. Visseli ajakirjas "The World of Music" ilmunud artiklid (Rüütel, I., Wedding Songs and Ceremonies of the Kihnu Island in Estonia. - The World of Music 3/2002, Traditional Music in Baltic Countries. Ed. Max Peter Bauman et al. Berlin: Verlag Wissenschaft und Bildung, 131-151; Vissel, A., Estonian herding Songs from the Perspective of Ethnic Relations. - The World of Music 3/2002, Traditional Music in Baltic Countries. Ed. Max Peter Bauman et al. Berlin: Verlag Wissenschaft und Bildung, 79-105.) Lisaks sellele on A. Visselilt ilmunud mahukas ja põhjalik artikkel "Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd" ("Mäetagused" 21. Hüperajakiri. Toim Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov. Tartu 2003, 7-85).
2003. aasta paistis silma väljaspool Eestit ilmunud artiklite rohkuse poolest (nt Sarv, V., Anne Vabarnan epiikan metriset rakenteet ja rytmiset kaavat. - Kalevala ja laulettu runo. Turun yliopiston Kalevala-instituutti; Sarv, V., Слова в контексте сетуских погребальных причитаий. – Историко-культурные типы двух тысячелетий: локализация и динамика. Петрозаводск 2001. Культурные коды двух тысячелетий. Выпуск 1. Традиционные кулътуры: локализация и динамика. Петрозаводск, СТВ-ОПТИМА 2000 (2003), 59-67; Ojamaa, T., Composition Principles in Forest Nenets Music. - Studia Musicologica Academiae Scientiarum Hungaricae. Tomus XLIV, fasciculi 1-2. Budapest: Akademia Kiado 2003, 255-263; Ojamaa, T., An Attempt to Segment a Nenets Melody: Inside and Outside View. - Proceedings of the 5th Triennal Conference for the European Society of the Cognitive Sciences of Music (ESCOM). Hanover University of Music and Drama, September 8-13, 2003. Ed. by Reinhard Kopiez, Andreas C. Lehmann, Irving Wolther and Cristian Wolf. CD-version. Hanover 2003; Ojamaa, T., Excursion to North Siberian Music: Specific Sound of Nganasan Songs. - European Meetings in Ethnomusicology. Vol. 10. Romanian Society for Ethnomusicology, National Commitee of the International Council for Traditional Music. Ed. by Marin Marian-B>la¯a. 2003, 3-33).
TEADUSÜRITUSED
2003. aasta on etnomusikoloogia osakonna teaduritele olnud konverentsirohke aasta. Lisaks sellele, et osakond oli seotud konverentsi "Pärimuskultuur muutuvas maailmas. Traditional Culture in Globalizing World" korraldamisega, on rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel peetud 12 ettekannet: T. Ojamaa "An attempt to segment a Nenets melody: inside and outside view", The 5th Triennal Conference of the European Society for the Cognitive Sciences of Music (Hannover, 8.-13.09.03) ja "Throat rasping: problems of notation", XIXth Seminar in Ethnomusicology (ESEM-i aastakonverents, Viin - Gabliz, 17.-21.09.03); I Rüütel "The role of literacy in the development and perspectives of Estonian nation", 13. Euroopa lugemiskonverents (Tallinn 7.07.03), "Traditional music in Estonia today", Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Ühingu (IAML) aastakonverents (Tallinn 7.07.03) ja "Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktorist", "Pärimuskultuur muutuvas maailmas. Traditional Culture in Globalizing World" (Tallinn, 18.-21.09.03); T. Särg "Monothematism and word-and-music relationships in runo songs", XIXth Seminar in Ethnomusicology (ESEM-i aastakonverents, Viin - Gabliz, 17.-21.09.03), "A Century of collecting and preserving Estonian traditional music" - Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Ühingu (IAML) aastakonverents (Tallinn 7.07.03); A. Vissel "Muutuv lastepärimus muutuvas maailmas", "Pärimuskultuur muutuvas maailmas. Traditional Culture in Globalizing World" (Tallinn, 18.-21.09.03), "On the Teaching of Folk Dances Outside of the Official Education in Estonia", Dance in Education (Naxos, 22.-26.10.03) ja "A Century of Collecting and Preserving Estonian Traditional Music", IAML-i aastakonverentsil (Tallinn 07.07.03).
V. Sarv on esinenud rahvusvahelisel seminaril ettekandega "Setu rahvalaulu meloodiakontuurid ansambli "Siidisõsarõ" repertuaari näitel" (Sibeliuse Akadeemia ja SKS-i runolauluseminar Helsingis 14.04.03). Kohalikest konverentsidest, sümpoosionidest ja seminaridest esines TPÜ sümpoosionil "Tants kaasaegses maailmas" A. Vissel ettekandega "Ullo Toomi rahvatantsude kogujana ja rahvatantsude mõtestajana". Kreutzwaldi päevade kavas oli T. Särje ettekanne "Regilaulu kõrvutamine antiikkultuuriga kui vahend rahvusliku eneseteadvuse tõstmiseks. Kreutzwald, Bergmann, Hermann, Aavik". 15.12 toimus seminar, milles osalesid Soome Kirjanduse Seltsi, Sibeliuse Akadeemia ja Eesti Rahvaluule Arhiivi muusikauurijad.
KOGUMISTÖÖ
Kogumistöö hõlmab Eesti erinevaid paiku ning üha enam on kaalu omandamas pärimusmuusika jäädvustamine linna tingimustes. A. Vissel on salvestanud "Leigarite" simmanit Pärnus (8.03.03), Põlva folkfesti (15.03.03), Tartu Tantsuklubi üritusi (5.04.03) ning koos Ingrid Rüütliga Tõrva kirikus Erni Kasesalu mälestuskontserti. (18.01.03). V. Sarv on helisalvestanud setude laule Tallinnas (25.05.03).
Lisaks on salvestatud pärimusmuusika rühmade esinemisi Viru Särul (A. Vissel) ning Setu Kuningriigi päeval ja Setu Talumuuseumis (A. Vissel ja V. Sarv). On kogutud ka materjali setu suviste pidustuste kohta Värskas, Mikitamäel ja Obinitsas (V. Sarv koos EMA üliõpilastega) ning Kihnus (A. Vissel ja I. Rüütel).
KOOSTÖÖ TEISTE TEADUSASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDEGA
Etnomusikoloogia osakond osaleb alates 2003. aastast rahvusvahelises programmis "Integrated Project FP6 Thematic Priority 7: Citizens and Governance in Knowledge-Based Society. Title: Music, Nacional Identity, Ethnicity and Cultural Diversity in Europe". Projekti juht on prof Derek B. Scott Salfordi Ülikoolist, etnomusikoloogia osakonna poolne koordinaator V. Sarv. Projekti sisuks on populaarmuusika uurimine.
18.-21. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu ja CIOFF-i Põhja-Euroopa sektori ning etnomusikoloogia osakonna koostööna korraldatud rahvusvaheline konverents "Pärimuskultuur muutuvas maailmas. Traditional Culture in Globalizing World". Konverentsi programmijuht oli I. Rüütel.
2002. a sai alguse koostöö Belgia Hiina muusika uurimise keskusega. Aastase koostöö tulemiks on A. Schimmelpennincki, F. Kouwenhoveni ja T. Särje organiseeritud paneelsessioon "Why (not) change tune? - Continuity and change in Chinese and Estonian folk songs, and the continued importance of music transcriptions as research tools", mis toimus käesoleval aastal Austrias Gablitzis.
Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia vahelise koostöölepingu raames viibis kahel korral Soome teadusasutustes V. Sarv. Välisvahetuse eesmärgiks on koostöös soome etnomusikoloogidega Soome Kirjanduse Seltsist, Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika osakonnast ja Tampere Ülikooli muusikaantropoloogia osakonnast kaardistada Soomes säilitatavad setu rahvaviisikogud.
Eesti Muusikaakadeemiaga seob meid lisaks seal peetavatele loengutele (vt Teadustöö rakenduslikud väljundid) kogumiku "Sissevaateid muusikateadusesse" ettevalmistamine (toim J. Ross ja K. Maimets). Kogumikule teevad kaastööd T. Ojamaa, I. Rüütel, V. Sarv ja T. Särg.
Käesoleva aasta aprillis toimus Kirjandusmuuseumis diskussioon teemal "Kuidas uurida rahvamuusikat. Kas emakeelne elitaarne teadus on nii väikeses kogukonnas üldse mõttekas?". Diskussioonis osalesid lisaks etnomusikoloogia osakonna teaduritele ka Eesti Muusikaakadeemia ning Viljandi Kultuurikolledzhi teadurid ja õppejõud. Diskussiooni jätkuks oli etnomusikoloogia päev Viljandis 25.09., kus kolledzhi tudengitele ja õppejõududele tutvustasid oma eriala pärimusmuusika uurijad nii meie osakonnast kui Tartu Ülikoolist ja Eesti Muusikaakadeemiast. Kuulati loenguid "Mida uurib etnomusikoloogia? Inimest muusikas, muusikat inimeses" (T. Särg), "Holistiline mudel pärimusteksti uurimisel" (V. Sarv), "Katse segmenteerida neenetsi laule" (T. Ojamaa), "Kõne- ja muusikahelide suhted" (J. Ross) ning "Kas muusikalugu algab rahvamuusikast?" (U. Lippus). Üritus oli eelkõige ajendatud vajadusest leida järelkasvu etnomusikoloogide praegusele põlvkonnale.
Etnomusikoloogia osakonna peamine asutusesisesene koostööpartner käesoleval aastal on olnud Eesti Rahvaluule Arhiiv. Kahe osakonna koostööna on ilmunud I. Rüütli ja O. Kõiva koostatud "Vana Kannel VII: 2. Kihnu regilaulud" (toim Janika Oras ja Edna Tuvi). Muusikaraamatukogude rahvusvahelise aastakonverentsi toimumise ajaks valmis koostöös ERA-ga kolmest CD-st ja põhjalikust tekstilisast koosnev "Eesti rahvamuusika antoloogia. Anthology of Estonian Traditional Music. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist nr 3". Viimases töös oli osaline ka TÜ raamatukogu muusika- ja keelekeskus.
TEADUSTÖÖ RAKENDUSLIKUD VÄLJUNDID
Etnomusikoloogia osakonna teadustöö rakenduslikuks väljundiks on etnomusikoloogilist uurimistööd tutvustavad loengud üliõpilastele, samuti mitmesugused populariseeriva suunitlusega esinemised ja üritused, mis on mõeldud laiemale kultuurihuvilisele üldsusele.
Etnomusikoloogia osakonna teadurid on erialaste loengutega esinenud mitmes õppeasutuses. Eesti Muusikaakadeemias on V. Sarv pidanud loenguid eesti rahvamuusikast ja juhendanud üliõpilastöid muusikateaduse osakonnas (Lauri Värk "Setu aines Cyrillus Kreegi loomingus", Triin Vallaste "Jaak Tuksami laulud", Kadri Steinbach "Rahvalaul lasteaias: II rahvamängude festival "Kes aias 2002"", Anu Veenre "Rahvamuusika taaselustamise katsed Eestis Rahvaloomingu Maja publikatsioonide näitel aastatel 1940-1989", Ott Indermitte "Muusika Oleviste Koguduse Effataa-koori tegevuses", Anu Sõõro "Eesti esinejad Viljandi Pärimusmuusika Festivalil"). Samas on V. Sarv oponeerinud muusikamagistri kraadi taotleja Katrin Alleri uurimust "Marie Underi luule eesti heliloojate vokaalloomingus". Tallinna Pedagoogikaülikoolis on V. Sarv oponeerinud Kultuuriteaduskonna muusikaosakonna muusikateaduse magistri kraadi taotleja Merike Aarma uurimust "Johan Tamverki elu ja vaimulik helilooming 1925-1940". Eesti Kunstiakadeemias on V. Sarv pidanud loenguid kursuse "Itk ja loits" raames.
Helen Kõmmus kaitses Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures T. Särje juhendamisel bakalaureusetöö "Kirikumuusika ja rahvamuusika vastastikustest mõjudest Eestis" ja jätkab sealsamas magistrantuuris.
A. Vissel on pidanud eesti rahvamuusikast 20 tundi loenguid Tartu H. Elleri nim Muusikakoolis (8.01.-18.03.) ning 6 tundi loenguid Viljandi Kultuurikolledzhis tantsu kogumise ajaloost.
T. Särg on pidanud Tartu Ülikooli doktoriseminaris ettekande teemal "Eesti keele prosoodia uurimise lugu" ja T. Ojamaa samas ettekande "Vokaalide ja konsonantide koeksistents nganassaani traditsionaalses muusikas" (5.12.03).
V. Sarv esines 27.03. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul ülevaatega ansambel "Siidisõsarõ" repertuaarist.
Pärnumaa lasteaiakasvatajate suvepäevadel Jõulumäel on A. Vissel pidanud loenguid teemal "Kiik ja kiikumine eesti rahvatraditsioonis". Kiike ja kiikumise traditsiooni on ta tutvustanud ka Lääne-Virumaa rahvalaulukoolis Rakveres. Pärnu lasteaiakasvatajatele ja Viiratsi muusikahuvilistele on A. Vissel rääkinud ka teemal "Mida lauldakse lastele tänapäeva eesti kodudes?".
Lisaks loengutele on A. Vissel läbi viinud mitmeid ERA tutvustusi: juhendanud tantsu eriala tudengite arhiivipraktikat, tutvustades neile rahvatantsude originaalkäsikirju; korraldanud ekskursioone Karksi-Nuia rahvakultuuri õpitoa noortele, Sveskt Visarkivi juhatajale D. Lundbergile ja heliinsenerile M. Shcöderholmile Stockholmist, samuti TÜ soome üliõpilastele.
Ingrid Rüütlil on aasta jooksul nii Eestis kui mujal esinemisi ja intervjuusid olnud kokku üle viiekümne. Mõned näited: ettekanne "Eestlaste identiteedist ja pärimuskultuuri rollist selles" Stockholmi Eesti Majas, "Kansanlaulu alueellisen ja kansallisen identiteetin muokkaajana ja ilmentäjänä Virossa" Soome Kodukandiliidu aastakonverentsil Turus, "Soome-ugri maailm ja soome-ugri kongressid" Tallinna Hõimuklubis, "Pärimuskultuur muutuvas maailmas" Rapla kultuurikonverentsil jne. Teadusteemadega on otsesemalt või kaudsemalt seotud rida mitmesugustes bülletäänides ja ajakirjanduses ilmunud ülevaateid etnomusikoloogia osakonna tööst ning populariseerivaid kirjutisi pärimusmuusikast.
Kaks ülevaateartiklit on ilmunud rahvusvahelistes väljaannetes (Rüütel, I., National Committee Report: Estonia 1997-2001. - Bulletin of the International Council for traditional Music, No. CII (102), April 2003, 56-60 ning Rüütel, I., Traditional Music in baltic Countries. Ed. By Martin Boiko. - The World of Music 3/2002, 156-159).
Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklid kajastavad mitmesuguseid kultuurisündmusi, nt V. Sarve kirjutised ""Siidisõsarõ" laulud heliplaadil" - Setomaa, 2003, nr 2, "Rahvamuusikaseadete festival Põlvas" - Sirp, 28. märts 2003, "Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuriauhinna puhul" - Setomaa, 2003, nr 7, ""Kuldatsäuk" Prantsusmaal" - Setomaa, 2003, nr 7 ning T. Särje "Ansambel Vara toob regilaulud tänapäva" - Tartu Postimees, 30. okt 2003.
Populariseerivaid artikleid on ilmunud ka pärimusmuusika harrastajatest ning uurimisest ja uurijatest: I. Rüütel "See osa meist peab säilima. Pärimuskultuurist noorte folklooriharrastajate pilgu läbi" - Õpetajate Leht, 10.01.2003, V. Sarv "Anne Linnupuu laulud" - Muusika, 2003 (ilmumisel), samuti V. Sarv "Esteet ja intellektuaal eesti muusikateaduse algusaegadest" [Karl Leichter] - Sirp, 7.02.2003, T. Ojamaa ja J. Ross "Kuidas uurida rahvamuusikat" - Sirp, 13.06.2003.
Pärimusmuusikat ja selle uurimist on tutvustatud ka raadiosaadetes. A. Vissel esines saates Helisev loodus, mille teemaks oli linnulauluimitatsioonid eesti rahvaluules. T. Särg tutvustas Kultuurikaja saates Vikerraadios laulva luuletaja Olavi Ruitlase loomingut ning kommenteeris ansambli "Kiritöö" muusikat. V. Sarv tutvustas Kuku raadios eesti vanemat rahvalaulu. I. Rüütel andis Vikerraadiole pikema intervjuu pärimusmuusika viljelemise ja uurimise teemadel seoses konverentsiga "Pärimuskultuur muutuvas maailmas".
Etnomusikoloogia osakond on tegev olnud mitmete pärimusmuusikaga seotud meelelahutusürituste korraldamisel. A. Visseli juhtimisel toimus Vanemuise kultuuritänava raames rahvuslike tantsude tänavareiv. Kontsertkava "Concert du groupe folklorique estonien "Kuldatsäuk"" koostamisel ja kontserdi korraldamisel Pariisis ja Lyonis oli tegev V. Sarv.
