Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1998. aastal

Nime poolest arhiivina ja staatuselt teadus- ja arendusasutuse ühe allüksusena püüab EKLA täita sellest tulenevalt korraga kahte ülesannet. Ühelt poolt mõõdetakse meie tööd kaitstud kraadide, ettevalmistatud väljaannete, publikatsioonide ja teadusürituste põhjal. Välja arvatud teaduskraadid, võib EKLA teadussaavutustega 1998. aastal rahule jääda (nagu kinnitas aastaaruandega tutvudes ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu), sest ilmus olulisi väljaandeid, avaldati artikleid, organiseeriti teadusüritusi ja osaleti teiste poolt organiseerituil.
Igapäevane elu aga nõuab, et me funktsioneeriksime laitmatult humanitaaruuringute baasina, st. hoiaksime uksed lahti uurijatele, võimaldades neil tutvuda neile vajalike allikmaterjalidega. Vajadusel tuleb uurijaid juhendada ja suunata, neile materjale kopeerida jne. Teenindamine on töö inimestega, päevast päeva suhtlemine, mis tähendab, et kõik need pinged, mis ühiskonnas esinevad, jõuavad ühel või teisel moel arhiivi vaiksetesse ruumidessegi, nõudes teenindajalt lisapingutust, et meie üldiselt heaks kiidetud teeninduskvaliteeti ja tööõhkkonda mitte kahjustada.

Eeskujulik teenindamine on võimalik vaid siis, kui materjalid on eelnevalt korraldatud, st nii sisuliselt kui tehniliselt läbi töötatud. Suure käsikirjalise kogu korraldamine on aega-, süvenemist ja teadmisi nõudev tegevus, mida teaduslikuks nimetada pole kindlasti liialdus. Kuid selleks, et midagi korraldada oleks, on vaja töötada materjalide saamise nimel, mis tähendab vajalikku diplomaatilist suhtlemist, kontakte ja läbirääkimisi, aga teinekord ka lihtsalt füüsilist pingutust, sest nii mõnigi materjalikogu on EKLA-sse jõudnud selle töötajate lihasjõu tulemusel.
Muuseumi osana on meie kohustuseks oma varasid laiemaltki tutvustada ja populariseerida, st. valmistada ette näitusi, juhtida ekskursioone, pidada loenguid ja ettekandeid. Päris kindlasti soovib meiegi arhiiv sooritada jõulise tiigrihüppe, et tulevikus infotehnoloogia abil veelgi kättesaadavam olla ja ehk kergemalt hingatagi. Seda kõike on nii palju, et jaga, kuidas tahad - üheksale inimesele ikka liiga palju. Pole siis ime, kui inimesed kõigi oma teoksil ja tegemata tööde keskel mõnigi kord hingerahu kaotavad: ikka on tunne, et tehtud on vaid tühine osa, teha aga hirmutavalt palju. Kui vaatame tagasi 1998. aastale, võiksime aga tehtust hetkeks rõõmu tunda.

1998. aastal lisandus EKLA kogudesse umbes 3200 sü käsikirju, ligi 3000 fotot ja negatiivi, üle 30 helilindi, 10 videolinditust ja kuni 30 kunstiteost. Endiselt jätkub väliseesti materjalide hoogne laekumine. Nii toodi Rootsist ära Valev Uibopuu, Helmi Elleri, Karin Lutsu ja Peeter Arumaa, Kadi Tekkel-Taniloo arhiivid. Suure osa oma kirjavahetustest ja mitmeid käsikirju saatis arhiivile Arvo Mägi. Kanadast jõudsid kohale Richard Antiku arhiiv ja kunstikogu. EKLA-sse laekus Marie Underi, Ivar Ivaski, Enn ja Helga Nõu, Heinrich Laretei, Juhan Jaigi, Erik Schmidti kirju ja käsikirju. Kodumaalt saadi lisa August Annisti ja Paul Ariste kogudele. Arhiivi on jõudnud Oskar Kuninga, Vaime Kaburi, Harald Habermani, Leonhard Merzini, Debora Vaarandi, August Eelmäe, Oskar Kruusi, Mati Undi, Lehte Hainsalu ning Jaan Malini materjale. Oma käsikirju ja dokumentatsiooni on üle andnud kirjastused "Ilmamaa", "Olion" ja ajakiri "Looming". Samuti jõudsid arhiivi "Teadusliku Kirjastuse" isikutoimikud. Liina Lukase initsiatiivil anti EKLA-le pidulikult üle Edzard Schaperi arhiiv. Teatri- ja Muusikamuuseum andis üle Hugo Raudsepa käsikirju, Sirje Kiin "Wellesto" arhiivi. Vello Läänelt tuli lisa Raadio Tartu materjalidele.
Elulugude kogumise initsiaatoriks on jätkuvalt Rutt Hinrikus. Vastav kogu täienes ligikaudu 250 sü. võrra. Suvel kuulutati välja kogumisaktsioon "Sajandi sada elulugu". Projekt peaks lõppema samanimelise raamatu väljaandmisega. Koostööd tehti Pedagoogika Arhiivmuuseumi ja Pedagoogikaülikooliga Rootsis algatatud projekti "Läänemeremaade õpetajate elulood" raames (laekunud 34 elulugu). EKLA-s säilitatakse ka Lea Altnurme projekti "Elulood usulistest veendumustest" tulemusel kogutud materjale samuti Eda-Kai Simmermanni kogutud kirkuõpetajate elulugusid. Ingerlaste elulugude kogumisel on abistatud Riina Reinvelti.
Kunstikogus võeti arvele Lembit Lepa, Märt Mõtuste, Aleksander Kaasiku, Riho Lahi teoseid. Ricahrd Antiku kunstikogu sisaldab lisaks väliseesti ja kanada kunstile ka Eduard Viiralti töid. Mitmete huvitavate materjalide võrra sai rikkamaks fotokogu. Kalju Suur jätkab oma fotode ja negatiivide kogu täiendamist. Arhiivi laekus Johannes Kase, Albert Kivikase, Ivar Ivaski, Debora Vaarandi, Oskar Looritsa, Ellen Niidu, Lehte Hainsalu fotosid, samuti ajaloolisi fotosid sajandivahetusest. Alfred Põldmäe andis üle oma elutöö - 11 albumit fotodega kultuuritegelaste haudadest koos juurdekuuluva indeksiga, "Vanemuise" teater aga 41 fotosuurendust eesti teatritegelastest ja lavastustest.
Helilindistatud on mitmeid olulisiTartu kirjandusüritusi. Nii heli- kui videolindil on jäädvustatud Jaan Krossi loengud TÜ vabade kunstide professorina. Üle on antud saate "Kolleeg või konkurent" videolindistusi, intervjuusid Voldemar Vaga, Pent Nurmekunna, Ellen Niidu jt-ga.

Teadusteema "Eesti kirjanduse ja kultuuriloo allikad" (teema juht Ph. D. Sirje Olesk) täitmisel on 1998. aasta suurimateks saavutusteks mitu kaalukat ja väga töömahukat väljaannet. Oma elutööle EKLA-s püstitas mälestussamba Ellen Kaldjärv Salomo Heinrich Vestringi 17. sajandist pärineva sõnaraamatu "Lexicon Esthonico Germanicum" trükkitoimetamisega. Ilmselt meie jaoks aastakümneteks mitmeski mõttes ületamatu teosega jääb Ellen eesti humanitaaria ajalukku samavõrd, kui ta jääb meie kõigi mälestustesse erudeeritud ja kriitilise aga abivalmis kolleegina. Omamoodi sümboolne on, et alati varju jääda sooviva arhiivitöötajana lahkus Ellen meie seast enne, kui avalikkuse tähelepanu ilmunud suurteose tõttu temale pöördus.
Mitme aasta töö tulemusel valmis kapitaalne ja komplitseeritud teos Gustav Suitsupersonaalbibliograafia, mille viimistlemisel ja täiustamisel tulid koostaja Külli Tamkivile appi kolleegid Tiina Koiva, Anne Klaassen ja Anne Valmas Akadeemilisest Raamatukogust. Unikaalseks muudab bibliograafia selles leiduv fondinimestik, mis annab ülevaate EKLA-s säilitatavast G. Suitsu personaalkogust (koostaja Krista Pisuke). Headeks näideteks edukast koostööst erinevate teadusasutuste ja arhiivide vahel on Eesti Ajalooarhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühisväljaandena ilmunud kogumik uurimusi ja allikmaterjale Tarto MaaRahwa Näddali-Leht (koostanud Tõnu Tannberg Eesti Ajalooarhiivist) ja artiklikogumik OskarKallas (koostanud Krista Aru) - mõlemad ajalugu aktualiseerivad, kuid samas ise ajaloolised teosed. Märkimisväärne on ka kolmas ühistööna sündinud artiklikogumik Traditsioon &Pluralism (toimetanud Marin Laak, välja andnud kirjastus "Tuum"). See koondab 1996. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi ja Underi-Tuglase Kirjanduskeskuse poolt organiseeritud konverentside sarjas peetud ettekandeid 28-lt eesti ja soome kirjandusuurijalt, olles esimene sedavõrd esinduslik uurimuslik artiklikogu tänases Eestis.
Ilmumist jätkas ka kultuurilooline sari "Litteraria", kus ilmus Elsbet Pareki mälestusteraamat Tartu - minu ülikoolilinn (toimetanud Tiina Saluvere). Samas sarjas on ettevalmistamisel Elsbet Pareki mälestuste teine osa (Tiina Saluvere), August Gailiti kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile(Janika Kronberg) ja valik materjale Bernard Kangro pärandist (Eve Annuk).
EKLA teadurite poolt korraldatud materjalid on olnud eelduseks mitme teose ilmumisele. Rutt Hinrikuse ja Maris Makko koostasid mälestusteose Asta Willmann. Post scriptum (SE&JS). "Ilmamaa" väljaandena ilmusid Ernst Enno Rändaja õhtulaul, mille koostas Urmas Tõnisson ja järelsõna kirjutas Sirje Olesk ja Jüri Vilms mälestustes, mille koostas Hando Runnel. EKLA ja SKS Kirjallisuusarkisto ühisprojektina ilmus Juhani Salokandle Sielunsilta, mille tarvis tegid eestikeelseid intervjuusid Rutt Hinrikus, Sirje Olesk ja Jaan Malin. Siberilood on Toronto Ülikooli ja EKM-i ühisprojekt, sisaldades Rutt Hinrikuse valitud elulugusid EKLA-st.
Teadusteema raames jätkatakse tööd järgmiste väljaannete ettevalmistamisel: Fr. R. Faehlmanni Teosed (Kristi Metste), Marie Underi monograafiline fotoalbum (Rutt Hinrikus, Sirje Olesk), Arvo Mägi ja Arno Vihalemma kirjavahetus (Piret Noorhani).

Plaanipäraselt toimus Nüpli Kevadkool (19. juunil), mis tänavu keskendus meie jaoks kõige tähtsamale - arhiivindusele - pealkirja all Arhiiv ja avalikkus. Kultuuriloo allikad (korraldaja Marin Laak). Üritusel arutleti ajaloolise ainese talletamise, uurimise ja avaldamisega seotud probleemide üle. Esinesid EKM, TÜ, UTKK uurijad Krista Aru, Tiina Saluvere, Piret Noorhani, Rutt Hinrikus, Sirje Kiin, Janika Kronberg, Marin Laak, Taive Särg. Samuti traditsiooniline oli aasta lõpp 42. Kreutzwaldi päevadega 22.-23. detsembril (korraldaja Sirje Olesk), mis olid pühendatud Fr. R. Faehlmanni 200. ja Jaan Tõnissoni 130. sünniaastapäevale. EKLA teaduritest esinesid Kristi Metste ja Marin Laak.
30.-31. oktoobrini peeti Tallinnas Eesti-Soome kirjandusuurijate konverentsi Rahvuskirjandusedrahvusvaheliste kirjandusuurimise meetodite maailmas, mille korraldasid Soome Instituut, Eesti Kirjanike Liit, Helsingi Ülikooli soome kirjanduse õppetool ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Rahvusvahelistel konverentsidel esines Sirje Olesk: Teised Pushkini lugemised Tartus 18.-20. septembril ja EVKA konverents Maailmaluule postmodernsel ajastul Tartus 4.-7. oktoobril.
Tartu Linnamuuseumi aastakonverentsil 30. novembril esines ettekandega Kristi Metste.

Tööreisidel käidi nii Saares kui Soomes. EKLA traditsioonilise koostööpartneri Tuglase Seltsi poolt organiseeritud loengusarjas esinesid Helsingis Rutt Hinrikus (1. oktoobril) ja Sirje Olesk (26. novembril). Külalislektorina viibis Oulu ülikoolis Sirje Olesk (23.-25. novembril). Lundi ülikooli soomeugri keelte õppetooli poolt korraldatud seminaril esines maikuus Rutt Hinrikus.
Soome Kirjanduse Seltsi kirjandusarhiiviga Helsinkis ja selle andmebaasidega käisid maikuus tutvumas V. Asmer, K. Metste, K. Tamkivi ja P. Noorhani, kes septembris uuris samas eestiainelisi materjale. 5.-10. oktoobrini tegi tubli tööd Stokholmis Balti arhiivis Tiina Saluvere, kopeerides fondinimestikke ja valmistades Eestisse toomiseks ette H. Elleri materjale.
8.-9. maini viibisid Kuressaares Kristi Metste, Tiina Saluvere, Krista Pisuke ja Piret Noorhani, esinedes Saare Maakonna Keskraamatukogu kirjanduspäeval ja tutvustades Kuressaare kultuurilaadal Kirjandusmuuseumi väljaandeid. 8.-18. juunini viibis Sirje Olesk ESTO päevadel Krimmis. 30. septembril esinesid M. Kampmaa mälestuspäeval Viljandis ettekande ja väljapanekuga K. Metste ja V. Asmer. EKLA-t ja selle väljaandeid on käidud tutvustamas Põlva Keskraamatukogus (Krista Pisuke) ja Siimusti raamatukogus (Tiina Saluvere).

Aasta oli rikas näituste poolest, millest valdav osa oli pühendatud kirjanike tähtpäevadele. Aasta algas Albert Kivika 100. sünniaastapäeva tähistamisega (näituse koostas Piret Noorhani). Näituse avamise muutis eriliseks A. Kivika poegade osalemine, kes andsid üle A. Kivika materjale. Eesti Post esitles samas temaatilist eriümbrikku ja "Eesti Raamat" A. Kivika novellivalimikku "Punane ja valge".
13. märtsil oli eesti keele ja rahvuskultuuri päeva puhul taas vaatamiseks väljas Kristian Jaak Petersoni pärand. Esmakordselt anti välja Kirjandusmuuseumi poolt asutatud tunnustus: gümnasisti esseepreemia. Kuulati Kadri Klaupi (Treffneri Gümnaasium) auhinnatööd, õnnitleti võitjaid, kingiti Kirjandusmuuseumi väljaandeid. Noortel esseistidel surus kätt zhürii esimees Indrek Hirv.
27. märtsil avati nätus "Marie Under 115" (koostaja Rutt Hinrikus). Väljapanek tutvustas lisaks muule olulisele ka viimastel aastatel arhiivi saabunud materjale. Kirjastus "Eesti Raamat" esitles luulekogu "Mureliku suuga". Ettekandekoosoleku muutsid meeleolukaks M. Underi luule Liis Benderi esituses ja noored muusikud Tartu I Muusikakoolist.
Suvele mindi vastu tavatult suure ja töömahuka näitusega "Aeg piltides. Pildid ajas" (koostaja Vilve Asmer), mis tutvustas laiemale avalikkusele EKLA ajalooliselt, temaatiliselt ja mahult rikast fotokogu. Lisaks põhjalikele teadmistele nõudis näituse ülespanek ka paljude tehniliste probleemide lahendamist, mis kokkuvõttes oli tegijatele õpetlik ja näitas kätte suunad, kuhu tulevikus areneda.
9. septembril avati näitus "Palju õnne, Ellen Niit!" (koostaja Krista Pisuke), mis kujunes Kirjandusmuuseumi uue hooaja avaürituseks. 23. septembril kaeti Kirjandusmuuseumi saalis suvisele tähtpäevalisele peolaud. Ellen Niitu olid tulnud õnnitlema lisaks Kirjandusmuuseumi perele ka Tartu kirjarahvas ja kirjandussõbrad. Ellen Niitu ja Jaan Krossi intervjueeris Ain Kaalep.
30. oktoobril avatud näituse "Liivakellas niriseb aeg" (koostaja Krista Pisuke) teostamisele aitas oluliselt kaasa sünnipäevaline Lehte Hainsalu ise, valides ekspositsiooni jaoks mitmekesist käsikirjalist, trüki- ja fotomaterjali.
23. novembril avati veel üks sünnipäevanäitus (koostaja Piret Noorhani), seekord pühendatud eesti kirjanduse kesksele figuurile ja Kirjandusmuuseumi truule sõbrale Hando Runnelile.
Ükski neist näitustest poleks saanud teoks ainuüksi näituse põhikorraldaja pingutuste tulemusel, vaid need on näited heast meeskonnatööst, mida täiustades ja värskeid ideid genereerides veelgi edendada võib.