Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1998
Paar sammukest XV
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Anu Korb
ERA kui Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendusasutuse allüksuse eripäraks on viimastel aastatel olnud kogumistöö suur osakaal. Kvaliteetsete digitaalsalvestuste tegemise võimalus sunnib kestvat tähelepanu pöörama kiirestihääbuva folkloori talletamisele ja nö päästekogumisele. Nii toimuski sel aastal koguni kolm kogumisekspeditsiooni. Teine põhjus, miks ERA töötajad peavad vajalikuks intensiivselt kogumistööga tegelda, tuleneb uutest suundadest rahvusvahelises folkloristikas. Võrdlev-ajaloolise tekstikeskse uurimismeetodi populaarsus on kahanemas, esile on tõusnud kultuurantropoloogiline, inimkeskne uurimissuund. Kasvanud on vajadus uue metoodikaga kogutud uurimismaterjali järele. Korraldustöö maht sõltub suuresti sellest, kui palju kogutakse. Samas vajavad ERA algusaastatel hoolega rajatud ja sisse seatud koopiakartoteekide ja -mappide süsteemid täiendamist ning täiustamist, ühtaegu on teoksil elektrooniliste andmebaaside loomine ja käsil arhiivitekstide sisestamine arvutisse. Ei tule kõne alla, et siinjuures saab piirduda üksikute ERA uurimistöös vajalike teemavaldkondadega. Erinevalt teiste teadusasutuste folkloristidest tuleb arhiivitöötajatel arvesse võtta kõigi teistegi huvisid. Tuleb tunnistada, et kaugeltki kõike vajalikku ei ole seetõttu jõutud teha, kuid teisalt on ilmne, et oleme töötanud suutlikkuse piiril.
Pingeliseks kujunes 1998. aasta ka seetõttu, et asutuse töö tulemuslikkuse hindamisel osutuvad määravaks ennekõike teaduspublikatsioonid jmt ning nö jäämäe veealune osa jääb tähelepanuta. Oleme siiski suutnud teadust edasi viia ka väljaannete osas. Peale eraldi publikatsioonide on ERA töötajatelt ilmunud hulk teadustöid artiklitena, aktiivselt osaleti konverentsidel jm, kõrvaline pole olnud folkloori kui eesti rahvuskultuuri osa tutvustamine ning väärtustamine kultuuri- ja haridustöös.
Kogumistöö, materjalide juurdekasv
SKSi rahvaluulearhiiv andis ERAle üle Oskar Looritsa eesti folkloristika ajaloo valdkonda kuuluvad materjalid, millele O. Looritsa tütar Saida Nott lisas kinnituse oma isa ajutiselt SKSi deponeeritud pärandi annetamisest ERAle.
Korrespondentide tööd juhendas Eda Kalmre: võttis vastu laekunud materjali, saatis korrespondentidele küsitluskavu, pidas nendega kirjavahetust. Kauaaegsetest kogujatest väärib esiletõstmist Evi Ader. Leida Oeselg rääkis hulga humoorikaid lugusid helilindile, Mart Aroldi vahendusel said ERA fondidesse ka tema varasemad üleskirjutused. Tudenginalju ja -kombeid helisalvestati Hillar Palametsalt. Innukalt talletati tudengipärimust praktikatööna ja EÜE kokkutulekul. Malevalaule koos põhjalike kommentaaridega andis üle Jaan Malin. Helvi Aavasalu Rootsist saatis ERAle oma ema kuus laulikut-salmikut. Marju Kõivupuu andis üle suvisel ekspeditsioonil kogutu (osavõtjaid oli Viljandi Kultuurikolledþist jm). Koostöös Võru Instituudi ja Võru Seltsiga korraldati kogumisvõistlus "Võrumaa koolipärimus" (ERA-poolne organisaator Eda Kalmre). Osa võttis 124 õpilast 12 koolist ning arhiivi laekus 820 lk käsikirjalist materjali. Esiletõstmist väärib eriti Antsla Keskkool (juhendaja õpetaja L. Rebane) ja sama kooli õpilane Deivia Viira. Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga koostati küsitluskavad ja koguti materjale 1941. ja 1949. a küüditamise kohta, ERAst osalesid E. Kalmre ja M. Hiiemäe.
Eesti Vabariigi presidendi preemia parematele rahvaluulekogujatele (taaskehtestati 1994) anti välja ka sel aastal: kandidaatide väljaselgitamiseks hinnati sissetulnud kaastööd, esitati taotlus presidendi kantseleile, organiseeriti pidulik üritus preemia kätteandmise puhul (Eda Kalmre, Anu Korb, Kadri Tamm). 1997. aasta töötulemuste eest andis Eesti Vabariigi President hr Lennart Meri isiklikult rahvaluulepreemiad arhiivi kaastöölistele üle. Preemia laureaadid on Ahto Raudoja, Jaan Malin ja Leida Oeselg. Üritusele olid kutsutud ka ERA endised töötajad ja korrespondendid. Ühtlasi tutvustati ERA 70. sünnipäeva tähistamiseks välja antud Kirjandusmuuseumi aastaraamatut "Rahva ja luule vahel" (koostaja Mari-Ann Remmel), mis sisaldab katkeid kogumispäevikuist aastaist 1878-1996.
Esmakordselt anti välja kolme aasta eest Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud Kristjan Toropi fondi preemia. Vastavalt statuudile antakse seda iga kolme aasta tagant tantsimise ja lõbutsemisega seotud rahvaluulematerjali kogumise eest. Kogumispreemia toimkond (koosseisus Anu Korb, Kadi Sarv, Eda Kalmre ERAst ning tantsujuhid Helju Mikkel ja Aime Koger) tegi Eesti Rahvuskultuuri Fondile ettepaneku anda kogumispreemia Eesti Raadio kauaaegsele töötajale Aino Strutzkinile ja Äksi koguduse pastorile Urmas Orasele. Preemiate pidulik üleandmine toimus Baltika folkloorifestivali lõppkontserdil.
Viimastel aastatel on aktiivselt tegutsenud terve rida noori rahvaluulekogujaid, kes kasutavad sageli ka arhiivi salvestustehnikat. Nii kasvab kiiresti just heli-, video- ja fotokogu. Minidiskide töötlemine ja salvestustest nimekirjade tegemine on aga hoopis töömahukam kui kogumine. Mitmel aastal on peamiselt TÜ filoloogiaüliõpilased käinud Mari Sarve organiseeritud Kullamaa-ekspeditsioonidel. Tänavune kogumismatk toimus 29. 06. - 11. 07, osalesid Kristiina Ehin, Reet Hiiemäe, Risto Järv, Külli Kuri, Merike Metsala, Pille Niin, Madis Rennu, Liina Saarlo. Koguti u 300 lk käsikirjalist materjali, 25 t helisalvestusi, 23 must-valget ja 80 värvifotot. Helisalvestused on arhiivi üle antud peamiselt tänu Pille Niine hoolsale tööle.
Et tänapäeval on ERAl võimalik kasutada väga kvaliteetset heli- ja videotehnikat, on viimastel aastatel püütud välitöid teha neis Eestimaa paigus, kust varasematel aastatel on arhiivi kogunenud vähe salvestusi. Tänavu 8. - 20. juunini toimusid välitööd ajaloolisel Mulgimaal, peatuspaigaga Kärstnas (Tarvastu, Helme ja Paistu kihelkonna piiril). Osalesid Astrid Tuisk, Tuuli Otsus, Kadri Tamm, Janika Oras, Mall Hiiemäe, Kadi Sarv, Mari-Ann Remmel ja Jaan Tamm (ERA); Reet ja Mari Hiiemäe (TÜ); Taive Särg (EKI); Enn Lillemets (Tartu Lasteteater); Urmas Oras (ERA kaastööline), Bernhard Viiding (kirjanik). Koguti u 600 lk üleskirjutusi, 54 t salvestusi, 21 laulukladet, 3,5 t videofilmi, 160 fotot. Kogujaid hämmastas ja rõõmustas mõningate vanade mulgipäraste joonte säilimine usundi- ja kombestikukirjeldustes (tuhkapoisi tegemine, hingedele ohverdamisega seotu) ning tugev kohaliku laulu traditsioon.
Siberi eestlaste rahvaluulepärimuse kogumisel jõuti tänavu Novosibirski oblasti eestlaste juurde, kust varem oli talletatud üsna napilt etnograafilist ja keelelist materjali. Sõitu toetas Eesti Rahvuskultuuri Fond. 17.04. - 17.05. töötasid Borovuðka, Russko-Semjonovka, Estonka, Karasevo ja Orava külades Anu Korb (ekspeditsiooni juht), Mari Sarv ja TÜst Risto Järv. Koguti umbes 150 arvutilehekülge käsikirjalist materjali, 55 t helisalvestusi, 6,5 tundi videofilmi, 105 must-valget ja 166 värvifotot. Erinevalt eelmistest Siberi-käikudest külastasime rohkem ka keskustesse (näit Togutðini linna) elama asunud eestlasi, kus venestumine on toimunud kiiremini kui külades, seetõttu tuli siinsetel eestlastel sagedamini ette üleminekut emakeelelt vene keelele. Kuna läbikäimine Eestimaa sugulastega on viimasel ajal mitmesugustel põhjustel hoopis harvaks jäänud, on siberlastele meie külaskäigud lausa suursündmuseks ning vahel ka ainsaks sidemeks esivanemate kodumaaga.
Korraldustöö
Seoses Saaremaa rahvaluule andmebaasi koostamisega (Aleksander Sünteri Saaremaa kultuuriloo projekt) kanti kogu ERA fondides olev Saaremaa folkloori üldandmestik Excel´i tabelitesse. Toimus mitmeid nõupidamisi Gen Neti Eesti kultuuriväärtuste infosüsteemi projektijuhiga, ERA poolt osales töös Janika Oras. Käivitus ühisprojekt "Arheoloogia ja rahvaluule" (juht Heiki Valk, ERA-poolne täitja Mari-Ann Remmel), mille raames alustati kohamuistendite ulatuslikku kopeerimist.
Heliarhiivi Excel´i failide ettevalmistamine andmebaasi kandmiseks (Aveliina Helm ja Kadi Sarv) on lõpule jõudmas. Excel´i tabelitesse on kantud ka tänavu ERA fotokogusse laekunud värvifotod (Tuuli Otsus). Jaan Tamme käe all on edenenud ERA vanade helisalvestuste ümbervõtmine digitaaltehnikaga ning viimase pooleteise aasta jooksul kogutud ja korraldatud materjalide arhiveerimine CD-romidele. ERA helistuudio kaasaegne tehnika on hangitud Avatud Eesti Fondi, Eesti Teadusfondi ja Kultuurkapitali abiga ning siin oleme oma soome kolleegidest ette jõudnud - nemad alles kavatsevad samasugust suudiot sisse seada. Käimas on ka 1950-70-tel aastatel tehtud folkloristlike kitsas- ja laifilmide ümbervõtmine digitaaltehnikaga (Einar Sinijärv). Videotehnika muretsemisel oli suur abi Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusest.
Publikatsioonid. Esinemised
ERA teadustöös jätkati varem alustatud töösuundi: rahvalaulude, rahvausundilise materjali, tänapäeva pärimuse ja Siberi eestlaste pärimuse kogumist, uurimist ning publitseerimist. Aasta algul kaitses filoloogiakandidaat Mall Hiiemäe TÜ-s doktoriväitekirja ja tema monograafia Der estnische Volkskalender saab rahvusvahelisele kasutajale kättesaadavaks FFC sarjas ilmuvana. Kirjastusele "Eesti Raamat" andis M. Hiiemäe üle teadusliku antoloogia Eesti rahvakalender VIII (seeria lõpuköite), kirjastuselt "Koolibri" ilmus tema koostatud käsiraamat Rahvakalendri tähtpäevi - seega on rahvakalendri teema põhiosas realiseeritud.
1998. aastal ilmus juba kolmas raamat Siberi sarjast Seitse küla Siberis (koostaja A. Korb, toimetaja K. Tamm). Lugejaile tutvustatakse seitsmest peamiselt põhjaeesti keeletaustaga külast aastatel 1993 - 1997 kogutud pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Nüüdseks on koostamisel Eesti asundused IV. Ilmumas on artiklikogumik Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused (toimetaja A. Tuisk). M.-A. Remmelil valmis monograafia Hiie ase koos tekstivalimikuga. Jätkati Vana Kandle Kodavere ja Kullamaa kihelkonna köidete koostamist, käsil on eesti rahvalaulude elektroonilise väljaande ettevalmistamine. Janika Orase toimetamisel on valmimas kaks regilaulu-väljaannet (Regilaulu poeetika ja Setu hällitused). Projekti "Soome-ugri rahvaluule ja usund" täidetakse koostöös Eesti Rahva Muuseumiga, alaprojekti "Mordva etnograafia, rahvaluule ja usund" ERA-poolne täitja on Kadi Sarv.
Mitmed publikatsioonid on seotud Eesti Teadusfondi grantidega: "Eesti regilaulude arvutitöötlus" (vastutav täitja J. Oras), "Mentaliteedimuutused kaasaegses ühiskonnas: innovatsiooni ja traditsioonilise vahekorrast kaasaja folklooris" (E. Kalmre). Siberi eestlaste rahvaluulepärimus. Teaduslik väljaanne Tara piirkonna eestlaste rahvaluulest (A. Korb). Ajalooinstituudi grandi "Siberi eestlaste identiteet ja etnokultuurilised protsessid" kaastäitja on A. Tuisk (vastutav täitja Aivar Jürgenson).
Eda Kalmre võttis osa 12. rahvusvahelisest jutu-uurijate kongressist (ISFNR) Göttingenis ja esines seal plenaaristungil, artikliks vormistatud ettekanne ilmub Euroopa ühes esinduslikumas folklooriajakirjas "Fabula". Olulised on Göttingenis sõlmitud rahvusvahelised kontaktid ja E. Kalmre astumine rahvusvahelise jutu-uurijate ühingu liikmeks. A. Korb esines Tallinnas toimunud soome-ugri ajalookongressil Congressus Secundus Historiae Fenno-Ugricae ettekandega Siberi eestlaste ja soomlaste perepärimusest.
Igal aastal korraldatav noorte folkloristide konverents (organiseerija J. Oras) on muutumas järjest populaarsemaks. Tänavu peeti see 14. - 15. aprillil, esindatud oli 8 asutust ja ettekandeid peeti 22. 14. aprilli ettekanded keskendusid rahvajuttudele ja rahvausundile, 15. aprillil käsitleti poeetilist ja muusikalist folkloori. Esinesid Madis Arukask, Anneli Baran, Anzori Barkalaja, Diana Berg, Risto Blomster, Toomas Born, Annukka Hirvasvuopio, Risto Järv, Aivar Jürgenson, Maarja Kasema, Maris Kuperjanov, Külli Kuri, Evelin Kõrvits, Katri Laurimaa, Merili Metsvahi, Piret Paal, Liina Paales, Liina Saarlo, Mari Sarv, Liina Sema, Astrid Tuisk, Ergo Västrik, Katre Õim. Konverentsi ettekanded ilmuvad sarjas Pro folkloristica.
ERA teadurid on mitmetes kõrgkoolides hinnatud lektorid. Mall Hiiemäe juhendas TÜ rahvakalendri kursust, tema juhendatud magistritööd "Eesti tähekujud ja taevakaart" kaitses Kunstiakadeemias Reiu Tüür. Eda Kalmre pidas TÜ rahvaluule õppetooli üliõpilastele loenguid tänapäeva folkloorist, Janika Oras viis Viljandi Kultuurikolledþis läbi loengukursuse eesti regilauludest ja õpetas H. Elleri nim Muusikakoolis tulevastele koorijuhtidele eesti rahvamuusikat.
Aktiivselt osaletakse Akadeemilises Rahvaluule Seltsi töös. Kadri Tamm kuulub ka seltsi juhatusse.
Üle 50 korra on peetud loenguid ja ettekandeid Eestimaa eri paikades (näit hõimupäevadel, koolides, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuses jm).
Näitused. Uurijad
ERA ekspeditsioonidel 1991-1998 jäädvustatuga võisid sel suvel tutvuda paljud Tallinna külalised ja kohalikud elanikud. Eesti Rahvusraamatukogu trepigaleriis sai
6. 07. - 31. 07. vaadata fotonäitust "Eesti külad Siberis". Näituse koostasid Mari-Ann Remmel, Kadri Tamm ja Astrid Tuisk, rahaliselt toetas Avatud Eesti Fond. Näituse avamisel tutvustas Anu Korb sarja Eesti asundused vastivalminud kolmandat raamatut Seitse küla Siberis.
Eesti Rahvaluule Arhiiv on keskne uurimisbaas kõigile eesti folkloristidele. Põhiosa Eesti Keele Instituudi folkloristidest töötab samas majas ning on tihedas koostöös ERA folkloristidega. ERA on ka TÜ rahvaluule õppetooli, Viljandi Kultuurikolledþi jt kõrgkoolide õppebaasiks. Arhiivimaterjale kasutatakse teaduslikus uurimistöös, seminari-, kursuse-, bakalaureuse- ja magistritööde tegemisel. TÜ filoloogiatudengid sooritavad ERAs ka arhiivipraktikat (juhendaja Eda Kalmre). ERA materjalide kasutamisel on uurijaid abistanud kõik ERA teadurid. Arhiivi tutvustavaid loeng-ekskursioone oli umbes poolsada. On käivitunud mitmed piirkondlikud projektid (Saaremaa; Võrumaa kultuuriprojekt jm), mille tõttu on tõusnud huvi oma kodukandi pärimuse vastu. ERA materjale vajavad tihti ka uurijad väljastpoolt Eestit. Näiteks TÜ külalislektorina Tartus viibinud Reimund Kvideland (Bergen) kasutas oma uurimuses ERA saksakeelseid käsikirju, professor Ezekiel Alembi (Keenia, Nairobi) sai ERAst andmeid lastefolkloori kohta. Soome-ugri ajalookongressist Congressus Secundus Historiae Fenno-Ugricae osavõtjad tutvusid ERA fondides olevate soome-ugri materjalidega. Välisteadlastest on meil kõige tihedamad koostöösidemed soome, läti ja leedu folkloristidega. Helsingis SKSi rahvaluulearhiivis ja etnoloogia raamatukogus täiendasid end ERA töötajad Kadri Tamm, Jaan Tamm, Eda Kalmre ja Astrid Tuisk.
Kõik nimetatud töösuunad jätkuvad. ERA töid-tegemisi, publikatsioone jne tutvustatakse pidevalt ka interneti vahendusel nii Kirjandusmuuseumi kui folkloristide koduleheküljel: http://www.kirmus.ee.eesti/asutus/era ja http://haldjas.folklore.ee.
