Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003
Paar sammukest XX
EESTI RAHVALUULE ARHIIV
Ergo-Hart Västrik
ERA koosseisulised töötajad olid 2003. a vanemteadurid Mall Hiiemäe (0,5) ja Aado Lintrop, arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik, teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Liina Saarlo ja Mari Sarv, arhivaar Kadri Tamm, assistendid Tuuli Otsus ja Indrek Tenno, heliinsener Jaan Tamm ning videotehnik Einar Sinijärv (kuni oktoobrini). Sirle Lorvi töötas heliarhiivis riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur" toetusel. Eesti Teadusfondi grantide vahendusel olid ERA-ga seotud Andreas Kalkun, Kanni Labi ja Taisto Kalevi Raudalainen. Järvamaa kohapärimuse väljaande ettevalmistamisel osalesid Ülle Niin, Terje Potter, Katrin Ruus, Mihkel Samarüütel, Eve ja Valdo Valper. Regilaulude digitaliseerimise projektis olid tegevad Toomas Born, Tiit Konsand, Mart Orav ja Kristin Sarv. Hooajatöid tegid Pille Niin ja Maarja Oras. Arhiivi juures sooritasid kevadel praktika TÜ rahvaluuletudengid Helen Kästik, Kadri Selge ja Kadri Soon ning oktoobrist detsembrini Tartu Kutsehariduskeskuse veebidisaini ja arvutigraafika II kursuse õpilane Heivi Allikas. Assistent Astrid Tuisk oli 2003. a lapsehoolduspuhkusel.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
ERA teadustöö toimus teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine: protsess ja institutsioonid" raames (teemajuht A. Lintrop). Alateemade lõikes jätkati regilaulude, Venemaa eestlaste pärimuse, tänapäeva folkloori, kohapärimuse ja rahvausundi uurimist. Eesti Teadusfondi grante oli kolm, lisaks oldi ühes grandiprojektis põhitäitja. Osaleti ka riiklike sihtprogrammide "Eesti keel ja rahvuskultuur" ja "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" täitmisel. Aasta jooksul avaldati 5 üksikväljaannet, 20 teaduslikku artiklit, 16 nimetust ülevaateid, retsensioone ja teese. Korraldati kaks konverentsi ja kaks rahvusvahelist arhiivindusseminari. Kaitsti üks magistritöö; seitse teemaga seotud uurijat jätkavad õpinguid doktorantuuris.
Arhiivi jaoks olulise kaaluga sündmuseks oli kahe allikapublikatsiooni väljaandmine. Koostöös etnomusikoloogia osakonnaga viis J. Oras lõpuni väljaande "Vana Kannel VII:2. Kihnu regilaulud" (koost O. Kõiva, I. Rüütel) toimetamise. Sarja Monumenta Estoniae Antiquae järjekordne köide (824 lk) koondab ülejäänud Kihnu regilauluvara peale esimeses köites ilmunud pulmalaulude. Teise suure koostööprojektina valmis arhiivis CD-kogumik "Eesti rahvamuusika antoloogia", mis on 1970. aastal vinüülplaatidena välja antud teadusliku antoloogia "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" (koost O. Kõiva, H. ja E. Tampere) täiendatud väljaanne. Antoloogia uus editsioon põhineb uuel CD-masteril, mille valmistas ette J. Tamm. Võrreldes varasema väljaandega on oluliselt suurenenud tekstiraamatu osa (228 lk): lisatud on ülevaade esitajatest (J. Oras), täistõlked inglise keelde (H. Mürk), noodinäited (V. Sarv ja K. Sildoja) ning mitmed lisad. Antoloogia ilmus seeria Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist kolmanda üllitisena ning kaasväljaandjaks oli Eesti Muusikakogude Ühendus. Pro Folkloristica sarjas avaldatud Noorte folkloristide konverentsi artiklite kogumik kandis tänavu pealkirja "Teekond" (toim M. Hiiemäe, K. Labi). Et tegemist oli sarja kümnenda väljaandega, siis oli sellele lisatud ka seni ilmunud kümne numbri sisujuht. Võrguversioonis ilmus artiklikogumik "Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist IV" (toim E. Kalmre). Aasta lõpul ilmus Eesti Rahva Muuseumi sarjas A. Lintropi monograafia "Udmurdi usund".
Regilaulude uurimise alateema ning grandiprojektiga "Regilaulu keel ja poeetika" olid seotud A. Kalkun, K. Labi, J. Oras, L. Saarlo ja M. Sarv. A. Kalkun kaitses 27. juunil magistriväitekirja "Seto naiste eluloolaulud. Autobiograafiad ja utoopiad". K. Labi kirjutas artikli regilaulude paralleelverbidest ning käsitles ettekannetes haruldasi ja tundmatuid verbe Jõhvi ja Iisaku regilauludes. K. Labi pidas ka ettekande Amblast pärit Hurda korrespondendist Villem Kullerkupust ja tema käsikirjade näitel tollastest regilaulu üleskirjutamise traditsioonidest. J. Oras analüüsis Kihnu kahe regilauluteadja viisikäsitlust ja heterofoonianähtusi laulude koosesitustes ning kirjutas artikli Helmi Villa regilauluesituste muusikalisest kujundusest. L. Saarlol valmis artikkel "Rahvaluule, stereotüüpia, ideoloogia", milles ta keskendus pärastsõjaaegse vene folkloristika tõekspidamistesse ja ideoloogia väljendustesse, ning käsitlus Kodavare regilaulude piirkondadest. M. Sarv tegeles lõunaeesti (Tartu ja Võru murde ala) regivärsi meetrumi süstemaatiliste erinevuste kirjeldamisega ülejäänud eesti regivärsist (artikkel "Lõunaeesti regivärsist"). Ta vormistas käsitluse Jõhvi ja Iisaku regilaulude stereotüüpsusanalüüsist ning täiendas artiklit "Lühivormide heakõlalisuse ehituslikest eeldustest". Ühtlasi töötas M. Sarv läbi Kullamaa kihelkonna rahvaluulekogusid eesmärgiga saada ülevaade rahvaluule kogumise ajaloost Kullamaal, koordineeris grandiprojekti ning sisulist tööd regilaulude digitaliseerimisel.
A. Korb valmistas aasta vältel ette ulatuslikku uurimust vanimast Siberi luteriusuliste asundusest Rõþkovost, mis hõlmab küla asustuslugu, keelesuhteid ja eestlaste suulist pärimust (samal teemal ilmus artikkel sarjas Pro Ethnologia). Valmis artikkel Siberi eestlaste pärimuse muutumisprotsessist ning ettekanne hingamispäeva pühitsejatest eestlastest Uljanovski oblastis. A. Korb koostas ka statistilise ülevaate Venemaa eestlaste materjalidest ERA heliarhiivis ja käsikirjalistest kogudes. E. Kalmre tegeles tänapäevaste rahvajuttude uurimisega, keskendudes Sõrve poolsaarelt kogutud ainese analüüsimisele (ettekanded "kadunud ja leitud" reaalsusest ning Gotlandi-semantikast Sõrve pärimuses). Ta jätkas 1946.-1948. aasta Tartu ajakirjanduse ja arhiividokumentide läbitöötamist nn vorstivabriku juttude tausta uuringuteks ning pidas ettekande varjusurma fenomenist eesti folklooris. M.-A. Remmelil ilmusid trükis artiklid piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses ning kihelkonnakirikutega seotud rahvajuttudest Lõuna-Läänemaal. Ta toimetas ning kirjutas saatesõna väljaandele "Põlvamaa muistendid" ning koordineeris aastaringselt Järvamaa muistendivalimiku ettevalmistamist, juhendades andmete sisestamist kohapärimuse andmebaasi, suunates välitöölisi ning suheldes kaasväljaandjatega.
M. Hiiemäe sulest ilmusid 2003. a artiklid väga mitmel erineval rahvausundit ning folkloristika ajalugu käsitleval teemal: suve vastuvõtu pühade rahvausundilisest taustast, Lõuna-Eesti territooriumi jaotusest rahvakalendri tavandi näitel, nõukogude-aegsetest jõuludest, eesti ja vene vägilasmuistenditest, Eesti Rahvaluule Arhiivi uurimissuundadest enne Teist maailmasõda, Võrtsjärve ja selle kalastiku kohta käivast rahvapärimusest ning elusa ja eluta loodusega seotud folkloorist. Valmisid käsitlused läänemeresoome piiriala tunnusjoontest Ida-Virumaa rahvapärimuses, Kullamaa jõulumängude taustadest ning eesti rahvakalendri muutumisest. M. Hiiemäe jätkas antoloogia "Lõuna-Eesti rahvakalender" koostamist ning väljaande O. Looritsa "Endis-eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest" teise trüki toimetamist.
Rahvausundi uurimise alateema raames tegeles A. Lintrop peamiselt udmurdi usundiga. Tal ilmus artikkel udmurdi vetehaldjast ja püha mõiste kujunemisest permi rahvastel. Ta pidas ettekande ühe udmurdi külakogukonna maailmapildis toimunud muutustest 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi esimestel aastatel. Ühtlasi täiendas ta monograafia "Udmurdi usund" käsikirja kahe viimase aasta ekspeditsiooni tulemustega. 2002. ja 2003. aastal jäädvustatud materjali põhjal valmis grandiprojekti "Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel" toetusel videofilm "Lõunaudmurdi palvused". E.-H. Västrikul ilmus trükis artikkel Il'loða külakabeli legendidest vadja rahvapärimuse kontekstis. Ta tegeles vadja rahvausundi varaste alliktekstide analüüsimisega, pidas ettekande vadjalastelt üles kirjutatud põlluharimisega seotud kommetest ja uskumustest ning jätkas ingeri-soome ekstaatilise seuralaiset-usuliikumise laulupärimuse ning rituaalistiku analüüsimist. T. K. Raudalaise uurimistegevus Eesti Teadusfondi grandiprojekti raames keskendus ortodoksse taustaga rahvapäraste usupraktika mõjutuste väljaselgitamisele ingerisoomlaste suulises traditsioonis. Artiklites käsitles ta rahvapärase prohvetluse temaatikat Ingerimaal ning vaatles välitöömaterjalide põhjal ingerisoome naiste unenäo- ja ilmutusjuttude kokkupuutekohti ortodoksse obmiranie-pärimusega. Hõimurahvaste programmi toetusel valmistati ette videofilmi vadja identiteedist tänapäeval.
KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD
ERA korraldatud noorte folkloristide konverentsil 23.-24. aprillil esines 17 noort uurijat (peakorraldaja A. Lintrop). Esindatud olid rahvaluule, ajaloo, semiootika, muusikateaduse üliõpilased, kraadiõppurid ja õppejõud Tartu Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast, Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Viljandi Kultuurikolledþist ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Traditsiooniliselt esitleti konverentsil ka sarja Pro Folkloristica järjekordset (X) väljaannet. Konverentsi korraldamist ja kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
10.-11. juunil korraldati Kirjandusmuuseumis koostöös Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivi ja Läti Rahvaluule Arhiiviga rahvaluule andmebaaside teemaline seminar (koordinaator E.-H. Västrik). Tutvustati eri maades tehtud tööd arhiiviandmebaaside loomisel ning otsiti võimalusi koostööks teemaandmebaaside osas. Eesti ja Soome rahvaluulearhiivide ühisseminar peeti ka 25. septembril, kui Kirjandusmuuseumi külastas Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivi 17-liikmeline delegatsioon. Seminaril kõneldi eesti ja soome rahvaluulearhiivide staatusest ja tulevikuperspektiividest, uue ainestiku kogumisest, arhiivimaterjalide digitaliseerimise hetkeseisust ning aktuaalsetest uurimissuundadest. ERA poolt kõnelesid seminaril A. Lintrop, M. Sarv ja E.-H. Västrik. Soome kolleegidele tutvustati arhiivi kogusid ning koos osaleti Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosoleku raames toimunud väljaannete "Vana Kannel VII: Kihnu regilaulud" ja "Eesti rahvamuusika antoloogia" esitlusel.
22. novembril korraldati Kirjandusmuuseumis Siberi ja Volgamaa eestlaste päev üldnimetusega "Venemaale veerenud" (korraldaja A. Korb). Ettekannetes tutvustati ERA korraldatud ekspeditsioone Venemaa eesti asundustesse, kõneldi kogumiskäikudest Kaug-Ida eestlaste juurde ja Estono-Semenovka küla ajaloo uurimisest. Koostati väljapanek ilmunud raamatutest ja artiklitest, näidati temaatilisi videofilme ning avati näitus Simbirski kubermangu eestlastest. Üritust toetas Kultuurkapital. Arhiiv võttis osa ka 47. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi rahvaluuleistungi korraldamisest 18. detsembril.
Aasta jooksul esineti ettekannetega paljudel rahvusvahelise haardega teadusfoorumitel. Joensuu ülikooli korraldatud viienda rahvusvahelise keskkonnaesteetika konverentsi esiseminaril "Pellon estetiikka" 3. aprillil Joensuus esines E.-H. Västrik; Eesti Rahva Muuseumi aastakonverentsil "Maailmapildi mõistmised" 14.-15. aprillil Tartus pidasid ettekande A. Kalkun, E. Kalmre, A. Korb, A. Lintrop ja T. K. Raudalainen; Läti Ülikooli korraldatud konverentsil "Identity of Peripheries" 8.-10. mail Ðpogis E.-H. Västrik, Eesti-Ungari sümpoosionil "Current Research on Folk Culture" 22.-23. mail Tartus E. Kalmre; Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude Liidu (IAML) aastakonverentsil 6.-11. juulil Tallinnas E.-H. Västrik; Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Ühingu (ISFNR) vahekonverentsil 13.-17. augustil Visbys E. Kalmre; CIOFF Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu rahvusvahelisel konverentsil "Pärimuskultuur muutuvas maailmas" 18.-21. septembril Tallinnas M. Hiiemäe, A. Korb ja J. Oras.
Osaleti ka muudel Eestis toimunud teadusüritustel: Eesti TA Looduskaitse Komisjoni ettekannete päeval 22. mail Tallinnas esines M. Hiiemäe, TÜ foneetika seminaril 19. septembril J. Tamm. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekutel 27. märtsil, 29. mail, 25. septembril ja 27. novembril pidasid ettekande K. Labi, A. Lintrop ja E.-H. Västrik ning sama seltsi korraldatud kogumiskonverentsil 30. oktoobril M. Hiiemäe, A. Korb, M.-A. Remmel, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik. Kõik arhiivi uurijad esinesid rahvakultuuri ja oma uurimistulemusi populariseerivate ettekannetega koolides, täiendkoolituskursustel, temaatilistel huvialaseminaridel ja õppepäevadel, mis toimusid Haljalas, Iisakul, Jüris, Kavastus, Maarja-Magdaleenas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rogosil, Tabiveres, Tallinnas, Tartus, Tartu-Maarjas, Vana-Koiolas, Viljandis, Võrus ja Ülenurmel.
KOGUMINE, ARHIIVITÖÖ
Välitöid korraldati tänavu mitme erineva uurimis- ja publitseerimisprojekti tarbeks. Kaks ekspeditsiooni toimus Eesti Teadusfondi grantide toetusel ning kaht välitööprojekti toetas Eesti Kultuurkapital.
7. juulist 12. augustini viis A. Lintrop läbi välitööd Vene Föderatsiooni Udmurdi Vabariigi Alnaði ja Kezi rajoonides ning Kirovi oblasti Uni, Faljonka ja Bogorodskoje rajoonides, mille käigus ta filmis mh ka peetripäeva palvusi Kuzebajevo külas ning kogus usundilist ja folkloorset materjali. Ekspeditsioonil tehti 4,5 tundi videosalvestusi, 6 tundi helisalvestusi ning ca 300 fotot. Eesti Teadusfondi grandi abil toimusid 8.-17. juulil välitööd ka Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni vadja külades, millel osalesid M. Arukask (FO), T. K. Raudalainen ja E.-H. Västrik. Ekspeditsiooni eesmärgiks oli dokumenteerida Luutsa külapüha ja salvestada tihe materjalikorpus Jõgõperä küla elaniku Tatjana Prokopenko repertuaari kohta. Põhirõhk oli audiovisuaalse materjali jäädvustamisel. Kokku tehti välitööde käigus 4 t helisalvestusi, 15 t videosalvestusi ning 170 värvifotot. 27. augustist 6. septembrini kogusid seto ainest Vene Föderatsiooni Pihkva oblastis ka A. Kalkun ja TÜ magistrant Ü. Kärner (kokku 15 t helisalvestusi).
Eesti Kultuurkapitali ja Järva Maavalitsuse toetusel toimus 10.-20. juunil ekspeditsioon Ambla, Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkondadesse. Välitöid koordineeris M.-A. Remmel ning sellel osalesid veel M. Hiiemäe, R. Hiiemäe (FO), K. Labi, T. Otsus ja K. Tamm. Välitööde peamine eesmärk oli Järvamaa muistendite väljaande ettevalmistamise tarbeks kohapärimuse talletamine. Sama eesmärgiga võtsid osa 28. juulist 7. augustini Koeru ja Järva-Jaani khk-des läbi viidud TÜ rahvaluule välitööpraktikast ka M.-A. Remmel ja M. Sarv, kes lisaks kogumisele juhendasid ühtlasi üliõpilasi. Septembrist novembrini korraldas M.-A. Remmel Järvamaale korduvalt lühemaid kogumiskäike, et koguda täiendavat infot pärimuspaikade kohta ning neid pildistada.
M. Hiiemäe kogus juulis rahvaluulet veel Maarja-Magdaleena kihelkonna alal. E. Kalmre talletas aastaringselt arvuti- ja meediafolkloori ning pani kirja oma vaatlusi, päevateemalist folkloori, tänapäeva muistendeid, rühmafolkloori jm. Eesti Kultuurkapitali toetusel salvestas A. Korb oktoobris-novembris Venemaalt tagasipöördunud eestlaste pärimust Eestimaa eri paigus. J. Oras lindistas 25.-26. juulil Viljandi Pärimusmuusika Festivalil regilaulude õpituba ning intervjueeris selle läbiviijaid. M.-A. Remmel filmis 25.-26. aprillil Supilinna päevi, pildistas mais pärimuspaiku Jüri khk-s ning augustis Hiiumaal, osales 16.-19. augustil interdistsiplinaarsel ekspeditsioonil Setumaale ning 17. oktoobril TÜ semiootikaosakonna väljasõidul Raplamaale. M. Sarv kogus juunis, augustis ja oktoobris rahvaluulet ka Läänemaal. J. Tamm osales heliinsenerina Kosselka seto leelokoori helisalvestamisel 1. juulil ja 8. septembril ning lindistas 21. mail Kirjandusmuuseumi stuudios lõõtspillimängija Kaido Reiveltit. K. Tamm kogus plaadiantoloogia ettevalmistustööde käigus laulikute ja pillimeeste eluloolisi andmeid ning intervjueeris E. Tamperet.
ERA-poolne koordinaator Supilinna Seltsi algatatud Supilinna pärimuse kogumise aktsioonis oli M.-A. Remmel, kes osales küsitluskava ja vormistusjuhendi koostamisel, korraldas kogumist ning hindas mälestustevõistlusele "Supilinn minu elus" laekunud töid. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli korraldatud keskkooliõpilaste rahvaluule olümpiaadi ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ERA poolt E. Kalmre. Arhiiv toetas ka Eesti Ingerisoomlaste Liidu algatatud ingerisoome pärimuse päästekogumisaktsiooni.
Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaatideks esitati 2002. aastal arhiivile tehtud kaastööde eest kunstnik Heinz Valk ning TÜ üliõpilane Pärtel Lippus. Preemia vääriliseks hinnati H. Valgu poolt arhiivi üle antud vanade laulikute ja salmialbumite kogu ning P. Lippuse korrektselt vormistatud helisalvestused mitmel erineval teemal. Preemiad andis Kirjandusmuuseumi saalis laureaatidele 21. veebruaril üle president Arnold Rüütel.
Arhiivi laekus aasta jooksul mitmeid märkimisväärseid käsikirjalisi kaastöid (arvele võttis E. Kalmre). Esile tõstmist väärisid EFA-seeriasse liidetud Anu Soone kogutud mitmekülgne materjal Lääne-Virumaalt (240 lk), M. Metsvahi koostatud 2002. a TÜ rahvaluule õppetooli Karula välitööpraktika kokkuvõtlik aruanne, TÜ rahvaluuletudengi Helen Kästiku ühikapärimuse kogu, Taive Särje üle antud H. Elleri nim muusikakooli õpilastööd teemal "Muusika tänapäeva elus ja kombestikus" (119 lk), Piret Voolaiu kogutud mõistatused Tartu Kommertsgümnaasiumi 6. kl õpilastelt (21 lk), Kaleph Jõulu saadetis Viljandi- ja Raplamaalt (ca 300 lk) ning lühemad kaastööd Rosalie Karjamilt Kihnust, Leida Oeseljalt Võrust, Elmar Maasikult ja Eduard Leppikult Virumaalt. Arhiivi anti üle ka 2002. a Volgamaa ekspeditsiooni käsikirjalised märkmed ja päevik (A. Korb) ning Järvamaa 2003. a välitööde käsikirjaline materjal. EFA AK seeriasse lisandusid Terje Potteri toodud Rait Männiku ühikatoa päevikud (digikoopiana), kaks Anseküla laulikukladet (digikoopiana), seitse Järvamaalt kogutud käsikirjalist albumit ning Karin Karlsoni annetatud Vene-Jaapani sõja aegne päevik.
ERA käsikirjade kogusse laekus TÜ rahvaluule õppetoolilt 89 uurimustööd, mis kirjutati 2003. aastal keskkoolides ja gümnaasiumides läbi viidud rahvaluule olümpiaadi käigus. Teemadest oli esindatud mh perepärimus, internetifolkloor, kohalikud pajatused, salmikupärimus; laialt oli käsitletud folklorismiga haakuvat, nt rahvaluule kasutamist turismis, muinasjutte reklaamides jms. Enamus töid sisaldas õpilaste omakogutud materjali. KK-seeriasse lisandus ka Jüri Metssalu seminaritöö "Rahvausust 16.-17. sajandi kroonikates", A. Korbi üle antud Artur Kergandi käsikiri "Estono-Semjonovka küla sünd ja häving" (113 lk) ning Ottilie Kõiva annetatud Theodor Saare kirjad (24 lk).
Käsiraamatukokku lisandunud raamatud võttis arvele A. Korb (F 1548-1637, Estica A 874-890 + sariväljaanded), kes alustas ühtlasi F-seeria algusosa arvutisse sisestamist (F 1-196). Praktikatööna sisestas H. Allikas arvutisse ERA seminaritööde nimestiku (384 kirjet). I. Tenno võttis 12 kuu vältel (november 2002 - november 2003) fotokogusse arvele 869 fotot (MF 17090-17164; VF 4840-5415; DF 435-652). Samuti jätkas ta mustvalge ja värvifoto seeriate digitaliseerimist. MS Exceli andmetabelisse sisestas praktikatööna fotokirjeid H. Allikas (MF 1-1500).
2003. a mais asutati heliarhiivi minidisk-lindistuste seeria (tähisega ERA, MD) ning digitaalhelisalvestuste seeria (ERA, DH), millesse koondatakse otse arvuti kõvakettale tehtavad salvestused ning need salvestused, mille osas muud salvestusmeediat ei säilitata.
Fonoteeki üle antud digitaalsed heliülesvõtted kirjutas CD-ROM failiplaatidele S. Lorvi (CD 682-780, MD 1-93). Samuti jätkas ta DAT-seeria lindistuste kopeerimist CD-dele (DAT 39-64). Uued helilindistused võttis arvele ja ühtlustas sisunimekirjad K. Tamm (CD 598-666). K. Tamm viis läbi ka uute helinimestike inventuuri ning taastas seoses siseserveri avariiga hävinud nimestikud.
Rahvuskultuuri sihtprogrammi toetusel jätkas J. Tamm heliarhiivi vanema osa digitaliseerimist. Aasta lõpuks jõudis ta lõpuni kõigi ERA-s leiduvate fonograafilindistuste ümbervõtmisega digitaalsele helikandjale. Rootsi rahva- ja jazzmuusika uurimise keskuse initsiatiivil käis J. Tamm 4.-5. novembril Stockholmis Rootsi Raadio fonoteegis, kus digitaliseeriti ka suurtel vaharullidel olevad ERA fonograafilindistused (ERA, Fon. A 1-23), mis seni olid tehnilistel põhjustel kopeerimata. Jätkus töö ka RKM, Mgn. II seeria lindistustega (ühikud 1491-1550, 2603-2604, 2045-2050, 2065-2071, 2668-2671, 2723-2725, 2897-2899). Jooksvalt on siseserverisse tõstetud digitaliseeritud ainese mp3-formaadis kasutuskoopiad.
Videokogusse võeti 12 kuuga arvele 66 ühikut videosalvestusi (DV 192-256), millest enamuse moodustasid kogumisvõistluse "Eluring" ning Kultuurkapitali korraldatud rahvakultuuriliste koduvideote konkursi tööd. Nimestikke korraldasid T. Otsus ja T. Potter. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond andis videokogusse üle ka Ingvar Villido videoloengute kogu (141 ühikut). K. Tamm viis läbi pealiskaudse Hurda ja Eiseni kogude seisundi hindamise ning lõi raamatukogudes läbi viidud Thule-projekti eeskujul üksikasjalise andmebaasi säilikute seisundi hindamiseks (sisestatud andmed 22 köite kohta). Tööle eelnesid konsultatsioonid ajalooarhiivi säilitusosakonna, konserveerimistalituse ja tagatisfonditalituse töötajatega. Hindamise tulemusel kehtestati arhiivis mitme vanema kogu osas kasutuspiirangud, mis suurendas oluliselt mikrofilmikoopiate kasutamist. Kasutuspiirangutega seoses kolisid A. Lintrop, J. Oras ja K. Tamm vanemate kogude mikrofilmid fotokeldrisse ning juurde muretseti uus mikrofilmiluger, mikrofilmirullikuid ning kindaid. K. Tamm koostas tagatiskoopiata (st mikrofilmimata) RKM-seeria käsikirjaliste köidete ja mappide loendi.
Veebruaris kehtestati direktori käskkirjaga ERA materjalide kasutamise kord Kirjandusmuuseumi töötajatele. Juurutama asuti arhiivi kasutajakaardi süsteemi. Veebruaris alustati ka ERA üldandmebaasi teemalisi seminare, mida viis läbi informaatikamagister Vambola Leping (OÜ Ordos). Arhiivi poolt osalesid aruteludes aktiivselt A. Lintrop, J. Oras, L. Saarlo, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik. Seminaride käigus koostati arhiivinduslike põhiüksuste sõnastik ning määratleti üksuste omavahelised seosed. Kirjeldati arhiivitööga seotud "tegevused" ja "sündmused" ning töötati välja materjalide kohta tehtavad päringuvormid. Aasta lõpuks valmis andmebaasi üldistatud struktuurimudel. Andmebaasi loomist toetas Kultuurkapital.
Uurijate teenindamises ja konsulteerimises osalesid aasta jooksul kõik ERA töötajad. Ekskursioonide läbiviimise põhiraskus langes K. Tammele, talle sekundeerisid M. Hiiemäe, E. Kalmre, A. Korb, J. Oras, L. Saarlo ja E.-H. Västrik. K. Tamm inventeeris jooksvalt ERA originaalkogude kasutamist. L. Saarlo osales rahvusarhiivi juures läbiviidud arhivaaride täienduskoolitusel ning omandas arhivaari kutsetunnistuse.
KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTE JA VÄLISRIIKIDEGA
Tähtsamad ERA teaduspublikatsioonid valmisid koostöös Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia ja folkloristika osakondadega. CD-kogumiku "Eesti rahvamuusika antoloogia" väljaandmine sai teoks tänu heale koostööle Eesti Muusikakogude Liiduga.
Arhiivi juures töötas aastaringselt TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli muinasjutuprojekt, mille käigus jätkati arhiivi kogutud imemuinasjuttude tüpologiseerimist ning muinasjuttude korpusesse sisestati ligi 800 arhiiviteksti. Rahvaluule õppetooliga tehti koostööd ka keskkoolidele ja gümnaasiumidele suunatud rahvaluule olümpiaadi läbiviimisel.
Koostöös Eesti Ingerisoomlaste Liiduga jätkus ingerisoome rahvaluule kogumise aktsioon. Tihe koostöö toimus Järva Maavalitsusega, kelle tellimusel valmistati ette Järvamaa muistendikogumik. Ühistööna Eesti Keele Instituudiga tehti ettevalmistusi projektile "Väliseesti keel".
Tartu Ülikooli juures pidasid loenguid ja juhendasid seminare M. Hiiemäe, E. Kalmre, K. Labi ja E.-H. Västrik. Viljandi Kultuurikolledþi kaugõppetudengeid koolitasid J. Oras ja M. Sarv. TÜ kraaditöid juhendasid ja oponeerisid M. Hiiemäe, E. Kalmre ja E.-H. Västrik. Eesti Muusikaakadeemia seminaritöid juhendas J. Oras.
TÜ doktorantuuris jätkasid õpinguid E. Kalmre, K. Labi, L. Saarlo, M. Sarv ja E.-H. Västrik. Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuris jätkas J. Oras ja Helsingi ülikooli juures T. K. Raudalainen.
Koostöös Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiiviga jätkati läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomist, alustades eesti regilaulude digitaliseerimist. Regilaule skaneerisid ja tuvastasid T. Born, T. Konsand, M. Orav, T. Otsus ja K. Sarv. Tekste valmistasid ette ERA teadurid ning M. Oras. CIMO stipendiaadina töötas E.-H. Västrik neli kuud Helsingi ülikooli folkloristika osakonnas. Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetusfondi vahendusel täiendasid end lühiajaliselt Helsingis E. Kalmre, A. Korb, L. Saarlo ja M. Sarv ning sama fondi toetusel staþeerisid Uppsalas M.-A. Remmel ja Peterburis E.-H. Västrik. A. Lintropi välitööd Kirovi oblastis toimusid koostöös Udmurdi Rahvusmuuseumi ja Venemaa TA Uurali Osakonna Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudiga.
