Meie ema Liisa sündis 8. VI 1879 liivase Pärnumaa kehva pinnasega Põldma renditalu tütrena. Ta oli lihtne eesti naine, vaid vallakooli haridusega, kuid seda suurema südemehäädusega ja rikkaliku elukooliga. Väga palju lugenud ja juurde õppinud, sai temast niivõrd arenenud perenaine kõikide selleaegsete kokakursuste kunstidega, et temale võis uhke olla iga kodu ja ta suutis oma meest kantseleitöös abistada. Oli kuldne, ülihää ema mitte üksnes oma lastele, vaid tema sooja südant said tunda ka ta kaugele sattunud õed, teised omaksed ja võhivõõradki, sest tal oli helde käsi kõigi jaoks, ise jäi mõnestki ilma, kuid andis kellele vaja läks. [---] Oli õige eesti ema, kes külvas armastust ja seda mitmekordselt lõikas koos tänumeelse austusega.

Loorits, Aleks (2000). Oskar Looritsa noorusmailt. Viljandi: Mulgi Kultuuri Instituut, lk. 39-40.

Tänaseid sünnipäevi

Andres Loorits 70-aastane

Täna saab 70-aastaseks Andres Loorits - üldiselt tuntud kuju meie maaomavalitsustegelaste peres, kes üle 45 aasta on tegelnud omavalitsuse alal, olles sellest alul umbes pool aega vallakirjutajaks Viljandimaal ning hiljem valla ja maavalitsuste järelevalve ja instrueerimise juhtivaks tegelaseks Tallinnas.

Andres Loorits on sündinud 30. nov. 1869. a. müürisepa pojana Holstre vallas, Viljandimaal.

Õppis ta alul Holstre Pulleritsu vallakoolis, siis Paistu kihelkonnakoolis ja Eesti Aleksandrikoolis.

Asus nüüd kantseleitööle, kuni 1890. a. sügisel võeti väeteenistusse, kus mais 1891. a. lõpetas sõjaväe telegraafikooli Varssavis ja teenis seejärele telegrafistina Ivangorodi kindluses.

Vabanenud sõjaväest, hakkas vallakirjutajaks Taageperas, Viljandimaal, ja on sellest saadik, üle 45 aasta, pidevalt töötanud omavalitsuse alal: läks 1897. a. Suure-Kõpu valla- ja kohtukirjutajaks, valiti 1917. a. Viljandi maavalitsuse liikmeks, töötas 1922. a. alates siseministeeriumis maa-asjade juhatajana ja kutsuti 1935. a. sügisel, minnes pensionile, Maaomavalitsuste Liidu peasekretäriks ja hiljem nõunikuks, kellena tegutseb senini, toimetades liidu häälekandjat, pidades loenguid omavalitsustegelaste kursustel, eksamineerides vallasekretäre ja abisid, esindades liitu paljudes asutustes ja komisjonides, töötades igasuguste eelnõude ja kavatsuste ettevalmistamisel jne.

On omal ajal elavalt osa võtnud avalikust tegevusest laiemas ulatuses. Kuulus ka Asutava Kogu algkoosseisu. Ta on abielus 1898. a. saadik Liisa Leesment’iga. Nende kolmest pojast vanim töötab ajakirjanikuna, keskmine on tuntud rahvaluuleteadlane ja noorim seisab riigiteenistuses.

Tänaseid sünnipäewi. (30.11.1939). - Postimees, nr. 324, lk. 9.

Suguvõsa fotod