5 aastat Eesti vaimlises varaaidas.

Rahvaluule Arhiivi on kogutud 375.000 lehekülge.

Eesti Rahvaluule Arhiiv pühitseb 24. septembril oma viiendat aastapäeva. Sel puhul andis arhiivi juhataja dr. O. Loorits ajakirjanikkudele lühikese ülevaate arhiivi tööst ja saavutistest.

Arhiivi tõeliseks põhjaks, eesti vanavara auks ja uhkuseks said Hurda kogud (kõiki kokku üle 120.000 lk.). Teisel kohal seisis Eisen 63.000 lk., edasi Anderson 82.000 lk., Kallas 20.000 lk. ja muud pisemad kogud, mis mitme seltsi poolt Arhiivi deponeeriti.

Nüüd on ERA-s üle 375.000 lk. Endistest kogudest on kasvanud kõige enam Eisen ja Anderson koolilaste abil. Uutest kogudest kõige tähtsam on Sommeri setu kogu 85 000 lk. ja ERA oma kogu üle 53.000 lk. Eesti peavalitsus on hõlbustanud tööd sellega, et on võimaldanud korrespondentidel kaastöö saatmise margimaksuta.

Kogumise kõrval veelgi tähtsamaks ja raskemaks ülekandeks on olnud materjali korraldamine. Nüüd on meil üldregistrid kõigi kogude kohta (peale Andersoni ja Sommeri) ja spetsiaalregistrid erialade järgi osalt juba valmis, osalt pooleli.

Kuna originaalide kasutamine väga tülikas ja hädaohtlik nende kulumise mõttes, on pandud suurt rõhku nende kopeerimisele. Pikemad palad kopeeritakse masinal (iga aasta üle 2 palli paberit) pisemad palad (vanasõnad, mõistatused, ebausk jm) käsitsi sedeleile (iga aasta kohta keskmiselt 50 .000 sedelit).

Mitte ainult originaale, vaid ka trükitud tekste püüab Arhiiv uurijaile kätte toimetada. Selleks bibliografeeritakse ja kopeeritakse osalt ka vanemat kirjandust. ERA-s koostatakse eesti ajakirjanduse rahvaluulelisest ainestikust väljalõigete-kogu, mida isegi väljamaal juba on kasutatud. ERA on püüdnud jõudumööda toetada ka meie rahvaluule trükkitoimetamist.

Praegu on läbirääkimised Soome Kirjandusi Seltsiga käimas kõigi eesti nõiasõnade trükkitoimetamiseks. Samuti on oodata soomlaste poolt setu rahvaviiside äratrükkimist.

Arhiivi kasutanud on enne kõike muidugi uurijad ja üliõpilased, aga ka ajakirjanikud, kirjanikud, kunstnikud, muusikamehed, pedagoogid jne. Igal suvel töötab siin mitmeid väljamaa teadusmehi. Viie aasta jooksul Arhiivi on kasutatud kokku üle 6000 korra.

Kes ise tulla ei saa, need tellivad materjale Arhiivilt kindlaksmääratud tariifi järgi. Eriti elavad on välismaised tellimised, mida tuleb hinnata ka Eesti tutvustamise ja kultuurpropaganda seisukohalt üsna kõrgelt. Kõige rohkem välistellimisi on olnud Soomest, aga neid on ka Rootsist, Norrast, Venest, Lätist, Poolast, Rumeeniast, Bulgaariast, Jugoslaaviast, Saksast, Hollandist, Prantsusmaalt, Inglismaalt, lirist, Ameerikast.

Arhiivis töötab viis palgalist ametnikku, millele lisaks on võetud mõnikord ka ajutisi tööjõude. Kõige 5 a. jooksul ERA on saanud hasominilt ja kult.-kapitalilt kokku 83.361 kr. Arhiivi valitseb ja juhib kuueliikmeline kolleegium, kuhu kuuluvad: hasomini esindaja dir. G. Ney, ülikooli esindajad prof. W. Anderson ja prof. H. Koppel, ERM-i esindaja dir. F. Leinbock, dir. Max Hurt ja ERA tegelik juhataja dr. O. Loorilts.

5 aastat Eesti vaimlises varaaidas. (23.09.1932) - Postimees, nr. 223, lk. 3

 

Riigivanema auhinnad paremaile rahvaluule-kogujaile

Eelmiste aastate eeskujul on härra riigivanem määranud ka tänavusel iseseisvuspühal rahalisi preemiaid meie parimaile rahvaluulekogujaile üldsummas 300 krooni, usaldades vastavate laureaatide valiku ja autasude väljaandmise Eesti Rahvaluule Arhiivile. Arvestades eri kaastööliste saadetud materjali hulka, sisulist väärtust ja tehnilist külge, oleme jaganud preemiad järgmiselt:

1. auhind (35 kr.) Johannes Raidlale Kolga-Jaanis.

2. auhind (à 25 kr.) seitsmele kogujale: Leida Böckler Tapal, J. A. Reepärg Haljalas, Alfred Samet Kullamaal, Marie Sarv Karksi-Nuias, J. P. Sõggel Saardes, Meinhard Särg Avinurmes, Ernst Tammsoo Vändras.

3. auhind (à 15 krooni) kuuele kogujale: Vello Eenveer Kullamaal, leitu. August Haav Rakveres, August Hiiemägi Martnas, Aleksei Jakobson Karja kihelkonnas Saaremaal, Jaan Moodis Võnnus ja Leida Uusküla Hanilas.

Peale selle on arhiivi oma summadest määratud ergutuspreemiaid neljateistkümnele rahvaluule-kogujale. Ergutuspreemiaid a 10 kr. saavad: A. Grünvald-Univer Tartus, Marta Mäesalu Häädemeestel, Helene Neumann Paides, Theodor Saar Kihnus, Allina Verlis Valga kihelkonnas ja Jaak Veskemäe Tarvastus. Ergutuspreemiad à 5 krooni: Fr. Eichenbaum Laiusel, Anna Jeret Urvastes, Leo Niilus Rõuges, Ludvig Raudsepp Rõuges, Mihkel Sild Avinurmes, Paul Toomemägi Petserimaal Mäe vallas, Tõnu Võimula Tallinnas ja Anti Õunapuu Vändras.

Kõik määratud auhinnad ja preemiad saadetakse nende saajaile posti kandu kätte. Ühtlasi avaldame oma suurimat tänu ka kõigile muile sõnalise vanavara kogujaile ja palume tungavalt kaastööd Eesti Rahvaluule Arhiivile jätkata.

ERA kolleeg. esimees: prof. W. Anderson.

ERA juhataja O. Loorits.

 

Loorits, Oskar; Anderson, Walter. (08.03.1937) Riigivanema auhinnad paremaile rahvaluule-kogujaile. - Postimees, nr. 66, lk. 4.

Rahvaluulekogud paisunud üle 500.000 lehekülje. Trükis avaldatakse rahvatantsud. Dr. O. Looritsalt ingliskeelne ülevaade eesti rahvaluulest. Usinamatele kogujatele preemiad

 

ülevaade Eesti Rahvaluule Arhiivi möödunud aasta tegevusest

 

Lõppenud 1936/37. tegevusaastal on Rahvaluulu Arhiiv jätkanud rahvaluulematerjalide kogumist ja jäädvustamist. Arhiivi oma ametnikud on kogunud rohkesti rahvatantse ja tantsuviise, on juhtinud rahvaviiside heliplaadistamist ja teinud eeltöid mitmesuguste,

 

huvitavate ja omapäraste rahvakommete filmimiseks.

 

Sõnalise rahvaluule-ainestiku kogumine on jätkunud peamiselt arhiivi korrespondentide kaudu, kelle arv on aasta jooksul mitmekümne isiku võrra suurenenud. Tähtjamaile ja hoolsaimaile kogujaile jagati iseseisvuspühal autasuks ja ergutuspreemiateks kokku 400 krooni, millest said osa 28 isikut. 1936. aasta suvevaheajal saatis arhiiv neisse kihelkondadesse, kus kohapealseid kogujaid vähe, seitse üliõpilast-stipendiaati, kes kõik on toonud kaasa rohkesti väärtuslikku materjali.

Kogumistööst võtsid osa ka mõned noorkotkaste ja kodutütarde rühmad, eriti suurte tulemustega - kodutütarde Lääne ringkord. Arhiivi poolt on möödunud tegevusaastal ilmunud

 

"Juhiseid rahvaluule kogujatele"

 

ja "Rahvapärimuste Selgitaja" nr. 1 ja 2 on saadetud tasuta kätte kõigile kogumistööst osavõtjaile, peale selle ka vihke jm. Uute küsimuskavade tõttu on viimaseaegne korjandus ka sisuliselt rikkalikum ja mitmekesisem kui eelmistel aastatel. On kogutud väga head materjali näit. õigusliku rahvatraditsiooni (tavaõiguse), seletusjuttude, rahvatantsude, õitsikommete ja teistel aladel. Arhiivi fotokogu on täienenud umbes 300 ülesvõttega, peamiselt rahvatantsudest ja -mängudest, kuid ka laulikuist, jutustajaist, veel kasutatavaist ohvrikohtadest jm.

 

1. aprillil, s. a. tehtud kokkuvõttest selgub, et kogud on aasta jooksul kasvanud 21.109 lk. võrra; samal ajal

 

arhiivis oli rahvaluulelisi käsikirju kogusummas 511.908 lehel.

 

Üksikutest kogudest on kõige suurem arhiivi oma kogu, milles 134.131 lk. Sisuline kokkuvõte arhiivi kogudest valmib k. a. sügiseks, mil ühtlasi täitud 10 a. arhiivi asutamisest.

Arhiivi sisetöös on jätkunud tavalised registreerimis-, kopeerimis- ja korraldustööd. Kopeeritud on aasta jooksul kõige enam rahvalaule. Sedelitele kopeerimist on osalt takistanud tööjõudude vähesus. Tähtsamaist registritest, mis sel aastal valminud, oleks nimetada M. J. Eiseni kogu laulutüüpide register ja sedelkataloog kultuuriloolise, etnograafil. ja arheoloogilise ainese kohta E. R. A. kogudes. Trükkitoimetamise alal on eeltööd lõpule jõudmas

 

rahvatantsude väljaandmiseks

 

ja arhiivi juhatajal dr. O. Looritsal koostamisel ingliskeelne ülevaateteos eesti rahvaluulest. A. Kalamees on arhiivi materjalidest avaldanud "Valiku eesti rahvamänge".

 

Arhiivi on aasta joostul kasutatud umbes 600 korda. Eesti rahvaluulematerjalidest on õige rohkesti tellitud koopiaid või tõlkeid kodu- ja välismaale.

 

Eesti vanasõnu on näit. tellitud Inglismaale,

 

 

piksejutte Leedumaale, näkijutte Rootsi, sissijutte Soome Inc.. Vähemaid tellimisi on tulnud rahuldada paljudes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriiges. - Ka arhiivi külastajate hulgas on olnud mitmeid välismaalasi.

 

Arhiivist on korduvalt antud materjale ja nõu mitmesugusteks lavastusteks ja demonstratsioonideks, loengutega ja ettekannetega on ERA juhataja ja ametnikud esinenud Riigi Ringhäälingus, kongressidel ja mujal.

 

Rahwaluulekogud paisunud üle 500.000 lehekülje. (21.04.1937) - Postimees, nr. 107, lk. 2.