"Oma mineviku teenete ülehindamist manguvad kõige enam ikka need, kes olevikus enam kuigi paljut väärt ei ole." (1932) (EKLA, f 175, m 146:1, 2)

"Ema-instinkti kaotand naisele on nukud siiski mugavamad mängimiseks kui lapsed kasvõi juba sellepärast, et nukud ei tee end tüütavalt märjaks ega lähe kunagi kirjaks." (1953) (EKLA, f 175, m 146:1, 6)

"Prillid muudavad naise küll palju soliidimaks, kuid kohe ka tunduvalt vanemaks." (1953) (EKLA, f 175, m 146:1, 8)

"Ehtne armastus lõhnab nagu värske ristikheina loog, teeseldud armastus haiseb nagu kopitand sooheina küün, võlts armastus lehkab nagu virtsase aluspõhuga laut." (EKLA, f 175, m 146:2, 46)

"Naise usaldust on kergem võita, aga mehe usaldust on kergem säilitada. Isegi kaotatud usalduse taastamine on naise juures kergem, aga taastatud usalduse säilitamine on naise juures võrratult raskem kui mehe juures." (EKLA, f 175, m 146:2, 48)

"Hea naine on abielurongi vedur, keda mees peab oskama juhtida. Veel parem naine on abielulossi keskküte, kelle soojust mees peab oskama reguleerida. Aga kõige parem naine on abieluaia mesipuu, kelle kärgi mees peab oskama võtta ja hoida. Halb naine on abielurongi kaubavagun, keda mees peab kogu oma elu laadima. Veel halvem naine on abielulossi prügikast, keda mees peab kogu oma elu tühjendama. Aga kõige halvem naine on abieluaia herilaspesa, kelle ärritamisest mees peab kogu oma elu hoiduma. Ning vihaleärritatud herilaste kui ka mesilaste mürk võib olla võrdselt surmav abieluõnnele." (EKLA, f 175, m 146:2, 50)

"Kui mees märkab, et teda enam ei armastata, siis ta tunneb vabanemise rõõmu ja taandub rahulikult vaikivasse seisukorda. Kui aga naine märkab, et teda enam ei armastata, siis ta alles ründama hakkab ja muudab kogu elu lõpmatuks lahinguks, ilma et vastased üksteist muidugi enam suudaksid vangistada." (EKLA, f 175, m 146:2, 53)

"Meie noorelt närtsivate tütarlaste suurimaiks võistlejaks on – nende emad." (EKLA, f 175, m 146:7, 3)

"Sõna nõuab tegu, tegu eeldab tahet, tahe vajab jõudu." (EKLA, f 175, m 146:7, 4)

"Tõtt kõnelda on halva tooni tundemärk, mida nn. paremas seltskonnas ei peetagi sobivaks." (1925) (EKLA, f 175, m 146:7, 7)

"Rumalusi teeb igaüks, kuid mitte igaüks ei püüa neid parandada." (1920) (EKLA, f 175, m 146:7, 12)

"Mida vähem sisulist ausust, seda enam väliseid aukohtuid, aumärke ja auameteid." (EKLA, f 175, m 146:7, 17)

"Elutarkus õpetab inimest oma rumalust tundma." (EKLA, f 175, m 146:7, 24)

"Inimese väärtustaseme kõrgus väljendub selgeimini selles, kuidas ta suhtub oma vaenlasisse." (1920) (EKLA, f 175, m 146:7, 29)

"On inimesi, kelle eluvajalikkusest saadakse aru alles pärast nende surma, kui hakatakse tundma tühikut, mida ei saa täita teistega. Veel enam on inimesi, kes oskavad end eluajal küll äärmiselt tarvilikeks teha, kuna alles pärast nende surma hakatakse taipama, kui tühjad ja tarbetud nad on olnud." (EKLA, f 175, m 146:7, 32)