Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis Oskar Loorits teha palju – tundub, et mitme eest, ning mõjutada märkimisväärselt paljusid inimesi nii Eestis kui välismaal. Teadlasele kohaselt ei lõppenud kõik ei pensionile jäämise ega ka lõpliku lahkumisega. Loorits elab edasi oma kirjutistes, uurimustes, arhiivides, fotodel, mälestustes, jätkates nii toimimist ja mõjutamist.

Kuigi näitusel kajastuvad sündmused ja mälestused peamiselt 20. sajandi esimesest poolest, pole see terviklik isikunäitus minevikust, vaid väike mosaiigitükk Oskar Looritsa tohutust pärandist isiku, teadlase ja rahvaluulearhiivi rajajana.

Veebinäituse koostamisel püüdsin kasutada kõiki Kirjandusmuuseumis asuvaid kogusid ja vähesel määral materjale teistest mäluasutustest. Näitus ei ole ammendav, kuid eesmärk on pakkuda informatiivset ja mitmekülgset külastuskogemust. Näitusel ei kajastu Oskar Looritsa isiklik kirjavahetus, mis on hoiul Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, ega ka oluliselt tema tegevus välismaal.

Kõik materjalid on esitatud nende algkujul, tekste ja fotosid pole toimetatud ega töödeldud.

Näituse koostaja: Olga Ivaškevitš

Keeletoimetaja: Kadri Tamm

Tehniline teostus: Ilona Kolossova

Täname abi ja kannatuse eest:

kolleege ERAst – Jaan Tamme, Tuuli Otsust, EKLAst – Vilve Asmerit, Elo Maandi-Puud, Marju Mikkelit, Leili Pungat, Mari Õunapuud, Alar Madissoni, ARst Merike Kiipust, Sigrid Vooremäed ja kõiki folkloriste, kes olid nõus kulutama oma niigi nappi aega meenutamiseks ja salvestamiseks – Mall Hiiemäed, Kristi Salvet, Rein Saukast, Mare Kõivat, Eda Kalmret, Tiiu Jaagot, Ülo Valku, Ergo-Hart Västrikut, Risto Järve, Merili Metsvahit ja Monika Tasat.

Täname ette ka kõiki näitusekülastajaid, kes vaatavad, loevad ja tunnevad huvi Oskar Looritsa elu, töö ja Eesti Rahvaluule Arhiivi ajaloo vastu.