Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1999
Paar sammukest XVI
EESTI KULTUURILOOLINE ARHIIV
Piret Noorhani
Kogumistöö
Laekumiste poolest oli 1999. aasta viimaste aastate keskmine. Kuna aasta lõpuni on kirjutamise hetkest veel kaks kuud, siis ei ole võimalik anda täpset juurdekasvu, kuid oktoobrikuu seisuga on EKLA kogudesse lisandunud üle 2000 säilitusühiku käsikirju, üle poolteise tuhande foto ja negatiivi, üle 20 helilindi, 10 videokassetti ja sama palju kunstiteoseid. Kogumistöö on toimunud endiselt isiklike ja ametlike kontaktide kaudu ning vabatahtlike annetuste teel. Arhiivi on laekunud nii otseselt kirjandusloolisi kui ka kultuuriloolisi materjale kõige avaramas tähenduses. Kui eelmistel aastatel on märgatavat juurdekasvu saadud suurte välis-eesti kogude näol, siis tänavu on selleteemalisi materjale üle antud pigem järjepidevate väikeannetuste korras, mis täidavad ometi olulisi lünki juba kogutu seas. Nii on oma materjalide üleandmist jätkanud Arvo Mägi, Ilmar Talve (ka kirjastuse "Ilmamaa" vahendusel), Karin Saarsen,, Vello Sermat ja Fanny de Sivers. Enn Nõu on kulutanud aega ja vahendeid kopeerimaks EKLA jaoks tema koduarhiivis leiduvat väärtuslikku fotomaterjali. Tegemist on väga hea kvaliteediga skaneeritud fotodega, mis annavad põhjaliku ülevaate Rootsi eestlaste kultuurielust läbi aastate. Ilo Jaik- Riedberg jätkas oma isa Juhan Jaiki käsikirjalise materjali üleandmist. Ivar Ivaski kirju on saadud Luigi Majnolt, Birute Èipliauskaitelt (Astrid Ivaski vahendusel) ja Ingrid Pajult. Karl Ast-Rumori materjale on saadud tänu Ülo Tontsu ja Abel Nagelmaa vahendusele. Erik Linnoltilt saadi lisa Asta Willmanni arhiivile, Elin Toonalt materjale Ernst Enno ja suguvõsa kohta. Endel Taniloo jätkas Kadi Tekkel-Taniloo arhiivi üleandmist ja alustas samas enda materjalide EKLA-sse toomist. Marie Underi / Artur Adsoni, Karl Ristikivi, Bernard Kangro jt. kirju on üle andnud Vello Sermat, Aksel Mark, Elmar Ojaste, Aksella Lokk, Roland Abel jt. Sügisel jõudis aga arhiivi selle aasta kahtlemata kõige unikaalsem saadetis: järjekordne kogus Gustav ja Aino Suitsu arhiivmaterjale. Need andis oma ema Helga Suits-Kangro surma järel EKLA-le üle Marit Kangro. Gustav ja Aino Suitsu kirjade ning muu perekondliku kirjavahetuse ja materjalide seas leidusid ka Kevadetüdruku (Marie Seidenschnuri) ja Therese Vuorenheimo kirjad ning A. Suitsu päevaraamatud aastatest 1901-1964. Need hinnalised ja juba peaaegu kadunuiks arvatud materjalid olid Aino Suitsul teatavasti abiks "Gustav Suitsu nooruse" kirjutamisel. Samuti jõudis arhiivi G. Suitsu luulekogu "Tuli ja tuul" käsikiri. Gustav Suitsu tuppa TÜ Ajaloomuuseumi jõudsid Kaarlo Enqvist-Atra ja Martta Helmineni portreed G. Suitsust, EKLA kunstikogusse jäävad aga Aino, Helga ja Maret Suitsust tehtud portreed.
Oma materjale andsid jätkuvalt üle Oskar Kruus, Arne Vinkel ja Juhan Peegel. Arhiivi jõudsid ka kolm J. F. Helleri käsikirja ja Võru praostkonna pastorite kirjad, ettekanded ja teadaanded seoses Uue Testamendi lõunaeestikeelse uustrüki ettevalmistamisega. Kaaseaegsete elulugude kõrval, mille kogu kasvas tänavu 250 eluloo võrra, on arhiivi laekunud ka huvitavaid mälestuslikke ülestähendusi varasematest aegadest (näit. Andres Pumpernikeli "Soldati põlli aastal 1876-7-8-9 kuni 80-mani"). Olaf Langsepp deponeeris meile Georg Hackenschmidtiga seotud materjale ootama aegu, mil Spordimuuseumi hoidlad seda vara on valmis üle võtma. Urmas Tõnissonilt saadi Laur Tamme arhiivmaterjale, Ott Raunalt Loominguga seotud materjale. Romaanivõistluse käsikirju jm andis üle ajakiri Looming.
Fotokogusse laekus mitmesuguseid fotosid kultuurisündmustest. Oskar Kruus andis üle ajaloolise väärtusega fotosid kirjandustegelastest jm. Aivar Kottiselt saadi 13 albumit ENSV filmilevi tegevuse kohta.
1999. aastal edenes tehniliselt EKLA helikogu. Seoses kaasaegse helitehnika soetamisega võetakse kirjandus- jm. sündmused linti digitaalselt (enamus lindistusi on seni minidiskidel, väiksem osa ümber võetud CD-dele). Endiselt jäädvustatakse "Legendi" ja "Illegaardi" kirjandusõhtuid nagu ka muid üritusi. Tiina Saluvere on asunud lindistama "Vanemuise" näitlejate mälestusi. Juhani Salokannel on intervjueerinud Jaan Krossi.
Korraldustöö
Korraldustööl saime taas kasutada Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli üliõpilaste abikäsi. Aasta jooksul sooritas arhiivis praktika ligi 30 üliõpilast. Arhiivipraktika juhendamine paneb teaduritele küll lisakohustusi, kuid on kasulik mõlemale poolele. Üliõpilased saavad lisaks arhiivitöö kogemusele ka kirjandusuurijale vajaliku oskuse orienteeruda erinevates allikmaterjalides. Osalt just tänu üliõpilastele suudab arhiiv hoida vajalikku korraldustöö tempot vaatamata teadurite hõivatusele teadustöö jm kohustustega. Nii korraldati tänavu üle 3500 säilitusühiku käsikirju, fotosid ja kunsti.
Jätkus töö mitme suure käsikirjalise koguga. Korraldatud on Bernard Kangro (korraldaja ja juhendaja Eve Annuk) ja Helmi Elleri kogu (korraldajad Tiina Saluvere ja Kirsti Ruul). Valmis Richard Antiku käsikirjaline kogu (Kirsti Ruul Piret Noorhani juhendamisel), samuti valmib aasta lõpuks R. Antiku kunstikogu (Mare Joonsalu). Lõppemas on töö suure ja komplitseeritud Eesti Kirjanike Kooperatiivi koguga (korraldaja ja juhendaja Marin Laak). Samuti on lõpujärgus töö Marie Underi/Artur Adsoni koguga (T. Saluvere, Marju Mikkel ja praktikandid). Korraldatud on Valmar Adamsi kirjavahetused (Aili Meier T. Saluvere juhendamisel), jätkub töö ülejäänud arhiiviga (praktikandid T. Saluvere juhendamisel). Tänavu jätkus ka Valev Uibopuu kirjavahetuste sorteerimine (üliõpilased P. Noorhani juhendamisel). Juurde korraldati viimati laekunud G. Suitsu materjalid (Leili Punga). Näidendite kogusse korraldati "Vanemuisest" saadud näidendite käsikirjad, samuti Kulno Süvalepa tööd (üliõpilased P. Noorhani juhendamisel). Üliõpilastest on olnud palju abi ka EKLA käsikirjade kogu ja uurijatetoa käsikogu hooldustöödel ja inventeerimisel (juhendajad T. Saluvere ja P. Noorhani). Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja elulugude kogu korraldamisega tegelesid jätkuvalt Rutt Hinrikus ja Inge Vallandi ning siingi olid abiks üliõpilased.
Järgmisel aastal on abijõudu tulemas ka fotokogule. Tartu Kunstikooli fotoeriala õpilased sooritavad Vilve Asmeri juhendamisel EKLA-s õppepraktika, mille käigus töödeldakse Parikaste hinnaline klaasnegatiivide kogu. Üliõpilaste abi on kasutud ka helikogu korraldamisel ja ümberlindistuste tegemisel.
Teadustöö
EKLA sihtfinantseeritavaks teadusteemaks on "Eesti kirjanduse ja kultuuriloo allikad" (teema juht Ph. D Sirje Olesk). Teadustöö kõige olulisemaks ja arhiivispetsiifilisemaks osaks tulekski õigupoolest lugeda arhiivide korraldamist.
Tänavu kaitsti ka kaks magistriväitekirja: juunis M. Laak teemal "Kriitika kirjanduse konstrueerijana. Eesti kirjanduskriitika teksti ja konteksti probleeme aastatel 1024-1928", detsembris E. Annuk teemal "Sugupool ja tekst". Doktorantuuris jätkavad õpinguid Kristi Metste ja M. Laak.
Ilmus esimene osa F. R. Faehlmanni "Teoste" tekstikriitilisest väljaandest (koostajad Kristi Metste, Eeva Aaver, Heli Laanekask). Populaarses sarjas Litteraria ilmusid Elsbet Pareki "Minu koolipõlve Tallinn 1916-1922" (toimetanud T. Saluvere ) ja August Gailiti kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile (koostanud Janika Kronberg, toimetanud E. Annuk). V. Asmer koostas EKLA fotokogu tutvustava väljaande "Aeg piltides. Pildid ajas", mis lisaks temaatilisele fotovalikule sisaldab ka arhiivis säilitatavate fotokogude nimestikku. EKLA materjalide põhjal valminud Anu Raudsepa magitritöö ilmus pealkirja all "Riia Vaimulik Seminar 1846-1918". Jätkatakse tööd Marie Underi monograafilise fotoalbumi (R. Hinrikus, S. Olesk), Arno Vihalemma ja Arvo Mägi kirjavahetuse (P. Noorhani) trükiks ettevalmistamisega.
Teadusgrant "Välis-eesti kirjanduslike arhiivide töötlemine" haakub sisuliselt EKLA viimaste aastate peamiste töösuundadega: välis-eesti materjalide kogumine, korraldamine ja väljaandmine. Rutt Hinrikus valmistab trükiks ette Karl Ristikivi kirju, ka eelpool mainitud A. Gailiti kirjad jõudsid trükki osaliselt Eesti Teadusfondi toel.
Teadusgranti "EKLA arvutiandmebaas" teise aasta lõpuks on põhimõtteliselt välja töötatud andmebaasi need osad, mis hõlmavad nn. registriraamatut ja käsikirjade kogu. Esimene hõlbustab oluliselt arhiivi laekunud ja veel korraldamata materjalides orienteerumist. Käsikirjade kogu andmebaas võimaldab tulevikus sooritada otsinguid korraldatud materjalide seas nimedest, pealkirjadest ja mitmetest muudest märksõnadest lähtuvalt. Ees seisab sisestajate koolitamine ja andmete sisestamine, mis tõotab kujuneda üsna pingeliseks ülesandeks järgnevatel aastatel.
Üheaastase teadusgranti "Muutuste mehhanismid kirjanduses" raames viidi läbi traditsiooniline Nüpli kevadkool ja koostatakse artiklikogumik.
Õppetöö
Nagu eelpool sai märgitud, on EKLA praktikabaasiks TÜ filosoofiateaduskonna eesti kirjanduse õppetooli üliõpilastele. EKLA materjalide põhjal on võimalik sooritada nii proseminari kui seminaritöö siinsete teadurite juhendamisel. T. Saluvere, M. Laak, E. Annuk, R. Hinrikus ja P. Noorhani juhendasid kokku 28 tudengit (üle 1700 töötunni).
Sama õppetooli juures luges kursust "Eesti kirjanikke" (kokku 5 ap, 78 loengutundi) S. Olesk. E. Annuk oponeeris P. Reidla bakalaureusetööd ja juhendas S. Lani seminaritööd (mõlemad käsitlesid naisvaatepunkti eesti kirjanduse näidete põhjal). V. Asmer loeb kursust eesti fotograafia ajaloost Tartu Kunstikoolis (40 tundi).
Üritused. Ettekanded
Kui paar viimast aastat on EKLA jaoks olnud väga pingelised näituste organiseerimise poolest, siis tänavu valmis neid neli: jaanuaris tähtpäevanäitus "Juhan Jaik 100" (koostajad E. Annuk ja K. Metste), veebruaris "August Annist 100. "Kalevala" 150" (M. Laak), märtsis Lennart Meri 70. sünnipäevale pühendatud "Rännumees ajas ja ruumis" (T. Saluvere, P. Noorhani). Sügisel sai vaadata SKS-i rändnäitust Martti Haaviost, mida täiendas S. Oleski tehtud valik materjalidest, mis leiduvad EKLA-s. Palju aega ja vaeva võttis, kuid meeldivat vaheldust argipäevale pakkus rahvusvahelise kirjandusmuuseumide konverentsi ja selle kultuuriprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine.
12. märtsil tähistati eesti keele ja rahvuskultuuri päeva taas K. J. Petersoni käsikirjalise pärandit tutvustava ekspositsiooni ja õpilasüritusega. 18.-19. juunil peeti Nüpli kevadkoolis 15 ettekannet teemal "Muutuste mehhanismid kirjanduses" (korraldajad M. Laak , S. Olesk), kus esinesid M. Väljataga, J. Adamson, E. Annuk, S. Olesk, A. Mihkelev, A. Raudsepp jpt. 43. Kreutzwaldi päevadel esines ettekandega E. Annuk.
EKLA teadurid pidasid mitmeid arhiivi ja siin leiduvaid materjale tutvustavaid ettekandeid nii Eestis kui raja taga. Rutt Hinrikus esines ettekannetega Eesti elulugudest 8. mail Lundis Soome-Ugri Instituudi ja Eesti Teadusliku Seltsi ühiskonverentsil ja 24. juulil Connecticuti Eesti Seltsis. Krista Aru ja Sirje Olesk esinesid Helsingi Ülikooli ja Tuglase Seltsi korraldatud loengukursusel "Eesti ajalugu suurte tegijate läbi" septembris ja oktoobris. Piret Noorhani esines 8. mail Stokholmis o/ü Eesti Kirjanike Kooperatiiv aastakoosolekul ülevaatega välis-eesti arhiividest EKLA-s. Kultuuriloo alaseid ettekandeid pidas K. Aru 19. ja 20. veebruaril Varssavis ning 27. augustil Riias. ICLM 22. konverentsil esinesid ettekannetega S. Olesk ja P. Noorhani. Tartu ja Jyväskyla Ülikooli kirjanduse õppetoolide konverentsil "Taasleitud aeg" 21. mail esines S. Olesk.
Eesti Ajalooinstituudi, ICOM-I Eesti Rahvuskomitee, Elias Lönnroti Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, UTKK, Kivisilla Fondi üritustel ja Kirjandusmuuseumi ning ühenduse Eesti Elulood eluloopäeval esinesid K. Aru, M. Laak, P. Noorhani, V. Asmer, S. Olesk ja R. Hinrikus.
Mitmeid allikapublikatsioone ilmus ajakirjas Tuna (V. Asmerilt, R. Hinrikuselt, K. Metstelt, P. Noorhanilt). Telesaates "Narratiiv" tutvustasid EKLA-s leiduvaid materjale R. Hinrikus (Reed Mornist) ja P. Noorhani (R.Antikust).
Külastajad
Kuna arhiiv on uurijate seas endiselt populaarne (üle 350 uurija), püüame igati hoolitseda nende heaolu eest. Uurijaid teenindati graafiku alusel: iga teadur aastas keskmiselt 8 nädalat. Oktoobrist saime uut arhiivitööjõudu: Leili Punga ülesandeks ongi eeskätt käsikirjaliste arhiivide korraldamine ja uurijate teenindamine.
Aasta jooksul külastas arhiivi üle 40 ekskursiooni. Neist väga suure osa moodustavad õpilasekskursioonid, aga samuti erinevate professioonide, seltside, organisatsioonide jne esindajad. Traditsiooniliselt tehakse õppeekskursioone TÜ filoloogia ja ajaloo üliõpilastele. Elavalt külastati EKLA näitusi, vajadusel giidi juhtimisel.
Aasta 1999 oli töörohke ja edukas. Kaks magistrikraadi muudavad selle sajandi viimase aasta aga EKLA jaoks eriliseks. Loodetavasti on see hea märk uuele, algavale.
