Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2001
Paar sammukest XVIII
EESTI RAHVALUULE ARHIIV
Ergo-Hart Västrik
ERA koosseisu kuulusid 2001. aastal arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik, vanemteadur Mall Hiiemäe, teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Kadri Tamm (naasis septembris lapsepuhkuselt), assistendid Tuuli Otsus, Indrek Tenno ja Astrid Tuisk ning videotehnik Einar Sinijärv. Riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur" toel olid ERA-ga seotud heliinsener Jaan Tamm ja Sirle Lorvi; Eesti Teadusfondi grantide vahendusel Andreas Kalkun, Melika Kindel, Kanni Labi, Terje Potter, Taisto Raudalainen ja Veinika Västrik. Mitmesuguseid abi- ja hooajatöid tegid Ülle Kärner, Pille ja Ülle Niin, Kristiina Nurmis, Ell Vahtramäe, Eve ja Valdo Valper ning paljud arhiivipraktikat sooritanud TÜ tudengid.
24. veebruaril autasustati ERA vanemteadurit M. Hiiemäed Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Viimase kolme aasta jooksul ERA-sse üle antud rahvatantsu ja rahvalõbustuste teemalise materjali eest määrati A. Korbile Kristjan Toropi fondi kogumispreemia.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
Sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloor ühiskonna mentaliteedimuutuste kajastajana" eelviimasel aastal tegeldi ERA-s peamiselt rahvalaulude, tänapäeva folkloori, eesti asunduste rahvaluule, kohapärimuse ning läänemeresoome rahvausundite uurimisega. Arhiiv oli seotud Eesti Teadusfondi nelja grandiprojektiga; lisatoetust kogude digitaliseerimiseks ja folkloori fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi sihtprogrammist "Eesti keel ja rahvuskultuur". Aasta jooksul kaitsti neli magistriväitekirja, korraldati noorte folkloristide konverents ning arhiivindusseminar. Kokku ilmus ERA osalusel 5 tervikpublikatsiooni ning 21 teaduslikku artiklit, millele lisandus hulgaliselt teese, ülevaateid, retsensioone jms.
Publikatsioonidest mahukaim on artiklikogumik "Regilaul - keel, muusika, poeetika", mis põhineb eelmisel aastal toimunud konverentsi ettekannetel. T. Jaago (TÜ) ja M. Sarve toimetatud 375-leheküljeline kogumik koondab kaastöid 15 autorilt, regilaulu käsitletakse folkloristlikust, keeleteaduslikust ning etnomusikoloogilisest aspektist. Tänavune Pro Folkloristica seerias ilmunud kaheksas noorte folkloristide konverentsi artiklite kogumik "Klaasmäel" (toim. M. Hiiemäe, K. Labi) oli senistest samuti mahukaim (16 artiklit, 231 lk.).
"Rõuge kihelkond: paigad ja pärimus" (T. Potter, M.-A. Remmel ja H. Valk, TÜ) sisaldab lisaks allikmaterjalile ülevaateid Rõuge kihelkonna muististest ja kohajuttudest, nauditavat fotovalikut ning piirkonna täpseid kaarte. ERA toimetuste seeria 18. numbrina ilmus Oskar Looritsa koostatud, ent seni avaldamata jäänud tekstiantoloogia "Endis-eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust" (toim. M. Hiiemäe).
Rahvalaulude alal uuriti helilindistatud Muhu rahvalaulude värsisüsteemi lähtudes esitusest (J. Oras), tegeldi regilaulu poeetikavahendite põhitunnuste eristamise ja kirjeldamisega (ETF grant nr. 4316, M. Sarv, L. Saarlo, K. Labi, A. Kalkun, J. Oras), regilaulu stereotüüpia ja vormeliteooriaga (L. Saarlo), verbi osaga regilaulu struktuuris lähtuvalt verbide esinemissagedusest, omavahelistest tähendusvahekordadest ning värssidesse valimise põhimõtetest (K. Labi), setu naislaulikute regivormiliste improvisatsioonidega, nende tekstides peegelduvate naiselike mässu-unelmate ja autobiograafiliste tõikadega, samuti ortodokssete ja protestantlike motiivide põimumisega Anne Vabarna lauludes ja palvetekstides (A. Kalkun). Jätkati regivärsi analüüsimiseks sobivate meetrilise määratluse põhimõtete väljatöötamist ning tekstide värsimõõdu analüüsimist, sealhulgas uuriti nn. murtud värsside geograafilise jaotuse seostamise võimalusi keele- ja asustusajalooga (M. Sarv). K. Labi kaitses magistriväitekirja "Verbikasutus ja tegevuse väljendamine eesti ja soome regilauludes" (28. juunil Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli juures).
Programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" raames koordineeris J. Oras fundamentaalväljaande "Vana Kannel" Kihnu ja Karula köidete trükiks ettevalmistamist. Samuti toimetas ta plaadiantoloogia "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" täiendatud väljaande tekstiosa ning täpsustas setu lastelauluviiside väljaande litereeringuid ja noodistusi. A. Kalkun sisestas andmebaasi lisaks setu lauludele Karula "Vana Kandle" tekste.
Eesti asunduste folkloori uurimisel tegid olulise sammu A. Korb ja A. Tuisk, kes mõlemad viisid tänavu lõpule Siberi eestlaste pärimust käsitlevad magistritööd. A. Tuisu "Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal" (kaitses 1. veebruaril Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures) sisaldas lisaks ulatuslikule teemat avavale sissejuhatusele artikleid Siberi eestlaste rahvabotaanikast, kujutlustest ümberkaudsetest turgi keeli kõnelevatest rahvastest ning kohapärimusest. A. Korbi magistritöös "Suulise pärimuse kogumistöö Siberi eestlaste juures ja selle tulemust mõjutavad tegurid" (kaitses 30. aprillil Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures) on lähema vaatluse alla võetud kogumissituatsioonid Siberi asundustes ning uurija ja pärimusgrupi liikmete mõju kogumistulemustele.
Tänapäeva folkloori uurimisel jätkati eeskätt linnajuttude ja varjusurnupärimusega. Valmisid peatükid "Rahvaluule tänapäeva kultuuris" ja "Koolipärimus" keskkooli rahvaluule õpikule (kirjastus Koolibri). Lõppjärku on jõudnud tänapäeva muistendite antoloogia "Küüned süldis" koostamine ja kommenteerimine (E. Kalmre).
Kohapärimuse alal (ETF grandiprojekt nr. 3676, M. Hiiemäe, kaastäitjad M.-A. Remmel, T. Potter, V. Valper, M. Kindel, Ü. Kärner) jätkus ulatuslik kohapärimuse tekstide sisestamine andmebaasi. Lõpule on jõutud Võrumaa kihelkondadest ERA-sse kogutud tekstide sisestamisega (T. Potter, V. Valper, Ü. Kärner), andmekogusse lisati ka Suure-Jaani (V. Västrik), Kuusalu (M. Kindel) ja Jüri (Ü. Kärner) kihelkondade tekstid. M. Hiiemäel valmis mitmeid teemakohaseid uurimusi (puud kui märgid maastikul jt.), M.-A. Remmel viis lõpule magistritöö "Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena" (kaitses 11. detsembril Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures), mis sisaldas ülevaadet kohapärimuse mõistest, uurimisloost ja tunnusjoontest ning artikleid püha mõistest, hiiepärimusest ja kiviks muutunud pulmalistest.
Looduse ja inimese vahekordi erinevates rahvaluule liikides käsitlesid M. Hiiemäe aasta jooksul ilmunud uurimused. Samuti koostas ta ülevaate eesti mütoloogiast Philip Neili aimeraamatu "Mütoloogia" jaoks.
Läänemeresoome rahvausundi alal jätkati Ingerimaa asukate usundi tänapäevaste avaldumisvormide dokumenteerimist ja käsitlemist (ETF grandiprojekt nr. 4939, E.-H. Västrik, M. Arukask, T. Raudalainen), seda eeskätt aastail 1997-2001 Leningradi oblastis talletatu põhjal. Litereeriti 150 lk. vadja mütoloogia andmestikku Eesti Keele Instituudi fonoteegist (T. Raudalainen). Valmisid mitmed uurimused usuelust (E.-H. Västrik). Jätkati ingerisoome naiste eluloolise jutustamise uurimist, eeskätt esituste makrostruktuuri osas (T. Raudalainen). Valmisid kaks saadet ETV-le ("Akadeemik Ariste kaks armastust", autorid E.-H. Västrik, M. Arukask, T. Raudalainen). Esimene osa "Vadjalased" portreteeris nelja Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä küla elanikku, teine osa "Mustlased" keskendus Lääne-Ingeris Ilješi kirikukülas nõukogudeaegse religioonivastase võitluse tuules kohalike õigeusklike kultuslikud toimingud üle võtnud isikutele. Samuti valmis film-ettekanne "Üksi olles oled üksi" (T. Raudalainen, E.-H. Västrik).
Koos Beatrise Reidzanega toimetas E.-H. Västrik aasta esimesel poolel trükki ka Balti Folkloori Instituudi ajakirja Journal of the Baltic Institute of Folklore kolmanda numbri.
KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD
Traditsiooniline noorte folkloristide konverents toimus 26.-27. aprillil (peakorraldaja J. Oras). Kahe päeva vältel pidasid Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Pedagoogikaülikooli noored uurijad 24 ettekannet. Võrdselt olid konverentsil esindatud arhiiviainesel põhinevad käsitlused ja uurija enda poolt läbiviidud intervjuude, küsitluste ning eksperimentide vahendusel saadud materjali analüüsid. Ettekannete temaatika hõlmas sõnalise folkloori osas lühivorme (idioomid, võrdlused), regilaule, usundilisi muistendeid, koha- ja perepärimust, etnilist huumorit, argiuskumusi ja meedia loodud stereotüüpe, samuti isiku- ja kohanimesid kurtide pärimuses. Etnomusikoloogia-alastest teemadest käsitleti traditsioonilise muusikakultuuri osa tänapäeva saami ühiskonnas, vaimuliku laulu folkloriseerumist, rahvaviiside kasutamist autoriloomingus ning hällilaule ja -viise. ERA noorteadlastest esinesid konverentsil A. Kalkun, K. Labi, S. Lorvi, P. Niin, T. Potter, L. Saarlo, M. Sarv ja V. Västrik.
ERA initsiatiivil korraldati 28. mail Kirjandusmuuseumis seminar, kus käsitleti arhiivimaterjali kogumise, säilitamise ja kasutamisega seonduvaid küsimusi. Seminar andis ülevaate arhiivindusega seotud põhiprobleemidest kogu Kirjandusmuuseumis. Tõstatatud küsimused olid siiski väga erinevat laadi (säilitustingimused ja ruumipoliitika; kasutaja õigused; elektrooniliste arhiivide temaatika), mistõttu otsustati edaspidi keskenduda üksikküsimustele teemavaldkondade kaupa. ERA poolt esines sõnavõtuga J. Oras.
Arhiiv osales Kreutzwaldi päevade rahvaluuleistungite korraldamisel (koordinaator E.-H. Västrik). Ettekanded olid seotud video- ja filmitemaatikaga. ERA poolelt esinesid ühisettekandega T. Raudalainen ja E.-H. Västrik.
Lisaks Kirjandusmuuseumis toimunud üritustele osaleti mitmel kohalikul, üleeestilisel ja rahvusvahelise haardega teaduskonverentsil. 27.-30. juunil Tartu Ülikoolis peetud neljandal Balti uuringute konverentsil "Baltic States and Societies in Transition" esinesid ettekannetega M. Hiiemäe, E. Kalmre ja E.-H. Västrik. 25.-29. juulil peetud soome-ugri noorte loojate IV etnofuturismi konverentsil pidas ettekande J. Oras. II Eesti suvepäevadel Krimmis osales A. Korb, kes esines ürituse raames toimunud konverentsil Beregovojes ettekandega "Eestlased Vene Föderatsioonis". Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskuse seminaril "Eesti kultuur ja loodus" 23. aprillil esinesid ettekannetega M. Hiiemäe, M.-A. Remmel ja V. Västrik. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni ja Pärandkoosluste kaitse ühingu XI ettekandepäeval esines M. Hiiemäe. 8.-9. juunil korraldatud Nüpli kevadkoolis pidas ettekande A. Kalkun. M.-A. Remmel esines 11. augustil ettekandega konverentsil "Lõuna-Läänemaa kihelkonnad muinasajast 20. sajandi alguseni" Lihulas ja Rae valla asutamise 135. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil. Eesti Muusikakogude Ühenduse juubelikonverentsil Eesti Muusikaakadeemias 17. novembril pidas ettekande J. Tamm.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekutel esinesid A. Korb (25. jaanuaril, 1. novembril), M.-A. Remmel (5. aprillil), E. Kalmre (27. septembril) ja E.-H. Västrik (1. novembril).
Aasta jooksul esineti kümnete rahvaluulet tutvustavate ja populariseerivate ettekannetega Kirjandusmuuseumis, koolides, täiendkoolituskursustel, teabepäevadel, seltsides, temaatilistel huvialaseminaridel jm. kõigis maakondades ning suuremates linnades. IX Tartu haridus- ja teadusmessi "Intellektika" jaoks koostati regilaulu (J. Oras, L. Saarlo), tänapäeva folkloori (E. Kalmre) ja eesti asunduste pärimuse uurimist (A. Korb) tutvustavad voldikud ning regilaulualaseid uurimusi käsitlev slaidiprogramm (M. Sarv, J. Oras).
J. Oras, K. Tamm, L. Saarlo ja P. Niin täiendasid oluliselt ERA interneti kodulehekülge, mille aadress on alates novembrist http://haldjas.folklore.ee/rl/era/.
KOGUMISTÖÖ. ARHIIVITÖÖ
2001. aastal osaleti viiel ulatuslikumal ekspeditsioonil, millest nelja toetas Eesti Kultuurkapital.
M. Sarve eestvõttel toimus 23.-29. mail ekspeditsioon Loodna valda Läänemaal (endine Kullamaa kihelkond). Välitöödel osalesid ERA-st A. Kalkun, P. Niin, L. Saarlo, M. Sarv ja A. Tuisk ning TÜ-st Leanne Barbo, Risto Järv ja Kati Valk. Rahvaluulet jäädvustati ekspeditsioonil 30 inimeselt: tehti ca 50 tundi helisalvestusi, pool tundi videofilmi, 100 fotot ja käsikirjalisi märkmeid, iga kogumissituatsiooni kohta täideti andmeleht. Kopeerimiseks-skaneerimiseks saadi laenuks viis käsikirjalist koduloolist uurimust ja lühemaid koduloolisi materjale (nt. ühe talu lugu), 3 laulikut-salmikut ja mitmeid fotosid. Eriti väärtuslik leid oli Mihkel Aitsamile kuulunud rahvaviiside kogu 20. sajandi esimesest poolest.
Venemaa eesti asunduste folkloori kogusid 4. juunist 4. juulini Vene Föderatsiooni Uljanovski oblasti Smorodino, Široki ja Lommi külades ja Kirovi oblasti Oparino rajoonis A. Korb ja P. Niin. Välitööde käigus tehti 60 tundi helisalvestusi, 250 fotot ning pandi kirja 150 lk. käsikirjalist materjali. Oparino rajoonis toimus kogumine koostöös Kirovi Pedagoogilise Ülikooli etnoloogia õppetooli ja kohalike õpetajatega.
M. Arukask (FO), T. Raudalainen ja E.-H. Västrik olid 11.-22. juunil välitöödel Vene Föderatsiooni Leningradi oblastis. Ekspeditsiooni käigus intervjueeriti vanema põlve vadjalasi ja isureid Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä külades ning ingerisoomlasi Korkkas, PienKikkeris, Oravanküläs ning Kolppina asulas. Kokku tehti 10 tundi helisalvestusi ja 15 tundi videosalvestusi, 100 fotot ning saadi kopeerimiseks 5 käsikirjalist lauluraamatut. Unikaalset materjali Ingerimaal 19. sajandi lõpus laialt levinud hyppyseuralaiset-liikumise kohta saadi Sofia Kottonenilt Kolppinast, kes on üks vähestest selle liikumise laulutraditsiooni kandjatest Ingeris.
ERA korralised välitööd toimusid 7.-18. augustil Eda Kalmre juhtimisel peamiselt Torgu valla (endise Jämaja kihelkonna) territooriumil. Välitöödel osalesid E. Kalmre, K. Labi, J. Oras, T. Otsus, L. Saarlo ja Taive Särg (EO). Peatuskohaks oli Jämaja pastoraat ja kohapealseteks põhilisteks liiklusvahenditeks jalgrattad. Küsitleti ca 50-60 inimest. Välitööde eesmärgiks oli saada ülevaade selle piirkonna traditsioonidest mitme põlvkonna lõikes. Helilindistusi tehti kokku üle 80 tunni. Videofilmile (ca 10 tundi) ning fotofilmile (9 filmi) jäädvustati paremaid jutuvestjaid, külalaulu esitajaid, Jämaja kiriku kuldleeri-teenistust, kohalikku karaoket, külavaateid, muistendiobjekte jms. Ajaloolise väärtusega fotodest tehti kohapeal ümberpildistusi; arhiivi toodi skaneerimiseks kuus käsikirjalist laulikut, üks eriti väärtuslik käsikirjaline pärimuskogu ning 50 fotot Jämaja kihelkonna pulma-, matuse- ja talgukommete, ristsete, külakokkutulekute jms. kohta.
I. Tenno osales 15.-25. juulil Eesti Ersa-Mokša Seltsi korraldatud ekspeditsioonil Vene Föderatsiooni Mordva Vabariigi Dubjonki rajooni. A. Tuisk intervjueeris Eestisse ümber asunud Venemaa eestlasi. Tartu vastlapäeva traditsioone jäädvustasid 27. veebruaril E. Sinijärv ja E.-H. Västrik, tudengite kevadpäevi E. Kalmre ja A. Tuisk, Viljandi Pärimusmuusika festivali 26.-28. juulil T. Raudalainen ja J. Oras. Kodavere kihelkonnast tegi üleskirjutusi M. Hiiemäe.
2000. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal said sel aastal Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaatideks P. Päär ja V. Savi (kogumisaktsioon "Pöidlaküüdilood") ning M. Kindel (Kolga, Loksa ja Kuusalu keskkoolidest kogutud kohapärimus).
Vaieldamatult kõige enam elevust loonud rahvaluuleleid jõudis sel aastal arhiivi Muhu saarelt. Tsinkplekiga üle löödud kirstu, millel adressaadiks "Eesti Rahvaluule Arhiivile Tartus", leidsid Külasema küla Mardi talu pööningult veebruaris 10-aastane Deivid Soll ja 8-aastane Heleri Riik. Laste vanemate ja vanavanemate vahendusel jõudis info leiu kohta mõne aja pärast ka ERA-sse. Kirst avati ERA ning Muhu Muuseumi esindajate osavõtul 8. juunil ning sellest leiti 17 kaustikut (1617 lk., 59 311 värssi) Vassili Kolga ning tema kaastööliste kogutud Muhu rahvalaule. Vassili Kolk oli 1944. aasta suvel ette võetud kogumisaktsiooni materjalid süstematiseerinud, masinal puhtaks kirjutanud ning kommentaaridega varustanud. 1952. aastal oli V. Kolk sõja kartuses kaustikud kirstu pakkinud ning ära peitnud paremaid aegu ootama.
Käsikirjalisi kaastöid on aasta esimese 11 kuuga laekunud 50 inimeselt, kokku ca 3000 lehekülge (saabunud materjalid inventeeris E. Kalmre). Liina ja Kaido Paales andsid üle huvitava kurtide folkloori kogu (üle 30 lk.). Tiiu Kungus Urvastest kogus 118 lk. rahvakalendri kohta käivaid tähelepanekuid. Kaleph Jõulu Viljandimaalt saatis 108 lk. naljandeid, unenäoseletusi ja rahvaluule lühivorme. Huvitavat materjali on arhiivi üle andnud Reet Lensment, Laine Linnus, Jaan Malin, Taisto Raudalainen, Lembit Taev ja Tõnu Vilu. Elektroonilisel kujul on rahvaluuleainest saatnud Vahur Kalmre, Piret Noorhani, Rain Palmiste, Piret Päär jt. Väga häid kaastöid tuli Tartu Ülikooli üliõpilastelt. Esile võib tõsta Triin Viitamehe üle antud 141-leheküljelist epitaafide kogu ning Larissa Degeli kogutud vanausuliste pärimust ning aidsifolkloori Narvast. ERA albumitekogusse (AK) lisandus ka 11 albumit, mis talletatud CD-ROM failiplaatidele (skaneeris T. Otsus).
Käsikirjaliste uurimuste kogusse (KK) lisandus 11 tööd, mille seast võib esile tõsta Audru keskkooli õpilaste Riin Kaljuranna ja Aet Kase uurimust "Pärnu muistendid", Janika Vaniko diplomitööd "ERA-s leiduvate muusikapalade andmebaas" ning Elo Kalda tööd "Kandlemängijad ja -palad ERA-s" (kaks viimast ka elektroonilisel kujul).
Märtsis arhiivi kaastöölistele saadetud üleskutsele kirja panna tänapäeva tähtpäevadega seotud traditsioone olid parimateks vastajateks Salme Niilisk Harjumaalt, Elle Raevere Võnnust, Hillar Palamets Tartust, Leida Oeselg Võrust, kes lisaks käsikirjalisele materjalile andsid arhiivile üle ka hulgaliselt fotosid. Samast temaatikast lähtuvalt - tänapäeva inimese tähtpäevad sünnist surmani - kuulutas ERA Eesti Kultuurkapitali toetusel novembri keskel välja kogumisvõistluse koondnimetusega "Eluring", mille esimesed vahekokkuvõtted tehakse 22. veebruaril 2002.
ERA fotokogu juurde loodi uus digitaalfotode seeria tunnusega DF. 11 kuuga anti fotokogusse üle 1015 fotot (MF 16451-16586, VF 3226-4086, DF 1-19). Fotod inventeeris I. Tenno. Videokogusse anti üle 26 ühikut videosalvestusi (FAV 151-165, DV 181-191). Videod võttis arvele A. Tuisk, arhiivikoopiad tegi E. Sinijärv.
Fonoteeki üle antud digitaalsed helilindistused kirjutas CD-ROM failiplaatidele S. Lorvi (ühikud CD 434-535), helinimekirjad ühtlustas P. Niin. Heliinsener J. Tamm konverteeris failiplaatidele ERA analooglindistuste seeria RKM, Mgn. II ühikud 901-1355, mis on .mp3-formaadis kasutatavad ka Kirjandusmuuseumi folkloristide sise-serveris. Samuti on .mp3-formaati jooksvalt konverteeritud arhiivi laekunud digitaalsed helisalvestused (ühikud CD 401-448).
KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTE JA VÄLISRIIKIDEGA
Eesti Ingerisoomlaste Liidu initsiatiivil korraldas ERA 19.-20. mail Tartus koolitusseminari "Ingerisoome pärimuse päästekogumine Eestis" (koordinaator E.-H. Västrik). Seminari eesmärk oli anda rahvaluule kogumise alast väljaõpet paikkondlike ingerisoome seltside huvilistele. Koolitusel osales 15 inimest Jõhvist, Narvast, Kohtla-Järvelt, Paidest, Pärnust, Tallinnast, Tartust ja Viljandist. ERA-st esinesid loengutega ning juhendasid õpitubasid M. Hiiemäe, A. Korb, T. Raudalainen ja E.-H. Västrik.
Teadus- ja allikapublikatsioonide osas on olnud ERA-l tihedad sidemed Kirjandusmuuseumi folkloristika ja etnomusikoloogia osakondadega. Õppetöö alal on ERA-l enim kontakte olnud Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuurikolledzhiga.
M. Hiiemäe luges TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures kursust rahvakalendrist. Samas korraldatud tänapäeva folkloori kursuse raames pidasid loenguid E. Kalmre (linnajutud) ja M. Hiiemäe (rahvakalender) ning regilaulu uurimise meetodite kursuse raames L. Saarlo (regilaulu vormelid). E. Kalmre juhendas TÜ rahvaluuletudengite arhiivipraktikat ning E.-H. Västrik seminari folkloristika uurimismeetoditest. TÜ psühholoogia osakonna välistudengitele pidas E.-H. Västrik loengukursuse eesti rahvakultuurist. K. Labi osales TÜ soome keele proseminari läbiviimises. Janika Oras pidas Viljandi Kultuurikolledºis loenguid regilaulust, juhendas rahvamuusika eriala tudengite arhiivipraktikat ning mitut diplomitööd.
E. Kalmre osales TÜ rahvaluule õppetooli korraldatud 7.-8. klasside rahvaluuleolümpiaadi ettevalmistamisel ja A. Tuisk juhendas 30. juulist 8. augustini rahvaluuletudengite välitööpraktikat Põlgastes. Magistrantuuris olid A. Kalkun, V. Västrik ja S. Lorvi, doktorantuuris M. Sarv, L. Saarlo ja alates septembrist ka E. Kalmre, E.-H. Västrik ja K. Labi.
Välisriikidest on 2001. aastal olnud enim kontakte naabermaade Läti, Soome ja Venemaaga.
Balti Folkloori Instituudi kolleegiumi tegevuse raames osales E.-H. Västrik instituudi korraldatud seminaril Heimtalis ning toimetas trükki BIF-i ajakirja kolmanda numbri. E.-H. Västrik luges programmi "Baltic Sea Region Studies" raames 3.-4. mail Turu Ülikoolis loengutsükli "Folklore and nation building in Estonia" ning pidas Peterburi Avatud Ülikoolis 16. juunil ülevaateloengu suundumustest viimase kümnendi eesti folkloristikas. Koostöös Vene Kirjanduse Instituudi ja Peterburi Avatud Ülikooli teadlastega käisid E.-H. Västrik ja T. Raudalainen 19.-20. juunil ekspeditsioonil Leningradi oblasti ingerisoome külades. A. Korb pidas loenguid eesti asunduste folkloorist Vene Föderatsiooni Kirovi oblasti Oparino rajooni õpetajate suvekoolis 26. juunil ning viis sama oblasti eesti asundustes läbi välitööd koostöös Kirovi Pedagoogilise Ülikooli etnoloogidega.
Ka sellel aastal oli ERA teaduritel kasutada hea võimalus Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetuslepingute raames end täiendada Soomes ja Venemaal. Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis ja etnoloogilises raamatukogus Helsingis töötasid A. Kalkun, A. Korb, L. Saarlo, M. Sarv, A. Tuisk ja E.-H. Västrik. Tampere ülikooli rahvapärimuse osakonna juures täiendas end J. Oras ning Vene Kirjanduse Instituudi juures E.-H. Västrik.
