Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2002
Paar sammukest XIX
EESTI KULTUURILOOLINE ARHIIV
Sirje Olesk, Vilve Asmer
2002. aastal töötasid EKLA-s arhiivi juhatajana Piret Noorhani ja sihtfinantseeritava teema juhina vanemteadur Sirje Olesk. Kirjandusmuuseumi nõukogu valis 28. juunil mõlemad oma kohtadele ka järgnevaks viieks aastaks. Vakantsele vanemteaduri kohale valiti Kristin Kuutma, kes oli kevadel kaitsnud oma kultuuriloo-alase doktoritöö USA-s Washingtoni Ülikoolis.
Teaduri kohtadele valiti järgmiseks viieks aastaks Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Marin Laak (0,25 koha koormusega), Kristi Metste ja Vello Paatsi (alates septembrist). Arhivaaridena töötavad Vilve Asmer ja Leili Punga, toimetajana Tiina Saluvere, assistendina Marju Mikkel. Lepingulisi töid teevad Joel Ilja ja fotograaf Alar Madisson. Lisaks tegid arhiivitööd ka Tartu Ülikooli üliõpilased ja praktikant Soomest.
Kõik arhiivi töötajad täitsid väga mitmesuguseid ülesandeid alates ekskursioonide juhtimisest kuni raamatute ja artiklite avaldamiseni. Kui uurijaid teenindasid enamasti arhivaarid, siis kogude korraldamine ja praktikantide juhendamine oli ka kõikide teadurite ülesanne.
Eve Annuk jätkas TÜ doktorantuuris oma naisuurimuslikku teemat. Arhiivis lõpetas ta Valev Uibopuu kogu korraldamise, juhendas praktikante ja täiendas elektroonilist andmebaasi. Ta on naisuurimusalase teadusajakirja "Ariadne Lõng" toimetuskolleegiumi liige ja praegu ka tegevtoimetaja.
Rutt Hinrikus vormistas oma eesti pagulaskirjandust käsitlevad artiklid magistritööks, millele anti kõrgeim hinnang. Ta lõpetas Ristikivi kirjade väljaande ja töötas Marie Underi albumi ja Eesti elulugude uue köite käsikirjadega.
Kristin Kuutma alustas EKLA-s seminare kultuuriloost. Ta on esinenud mitmel konverentsil ja olnud UNESCO Eesti rahvuskomitee ekspert. Põhitööna valmistab ta ette oma doktoritöö "A sami ethnography and a Seto epic: Two collaborative representations in their historical contexts" kohandamist eesti lugejale ja avaldamist EKLA uurimuste sarjas.
Marin Laak töötab selle ja järgmise aasta erakorralise teadurina EL Viienda Raamprogrammi projektis CULTOS (Cultural Units of Learning - Tools and Services). Muuseumis tegeles M. Laak Nüpli võrgulehekülje toimetamise ja 11. kevadkooli korraldamisega. Ta jätkab ka doktoriõpinguid.
Kristi Metste põhitööks oli Faehlmanni "Teoste" II köite lõpetamine. Aasta lõpus hakkab Kristi Metste koos Marin Laagiga ette valmistama Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva näitust ja muid üritusi. Jätkuvad õpingud doktorantuuris.
Piret Noorhani koordineeris arhiivi igapäevast tööd ja juhtis käsikirjade digitaalse andmebaasi arendamist. Selle kõrval jõudis ta aasta esimesel poolel kaitsta magistrikraadi. Aasta teisel poolel valmistas ta ette väljaannet krestomaatilistest autograafidest EKLA-s.
Sirje Olesk koordineeris uue sihtfinantseeritava teadusteema väljatöötamist. Ta lõpetas oma raamatu koostamise ja tegeles Underi albumi käsikirjaga. Tema hoida on grant Eesti ja Soome akadeemilistest suhetest kahe sõja vahel, millega seoses ta töötas Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis.
Vello Paatsi tegeles peamiselt oma doktoritöö käsikirja viimistlemisega ning kirjutas arhiivimaterjalidele tugineva käsitluse J. H. Rosenplänterist.
Vilve Asmer jätkas fotokogu korraldamist ja koostas Tartu linnavaadete komplekti II osa. Ta aitas koostada näitust "Poolüminal" ning tõi välja suure fotonäituse "See oli nii ammu…". Novembris sooritas ta arhivaari kutseeksami.
Leili Punga põhitööks oli endiselt käsikirjade korraldamine ja uurijate teenindamine. Ta lõpetas töö väga mahuka Paul Ariste koguga ning korraldas mitmeid materjale paljudesse erinevatesse kogudesse.
Tiina Saluvere publitseeris uue Litteraria, korraldas lõpuni Karin Lutsu/Peeter Arumaa kogu, tegeles andmebaasi täiendamisega ning jätkas Kaarel Irdi kirjade väljaande ettevalmistamist.
Marju Mikkel lõpetas Rein Kruusi kogu ja jätkas Ilmar Laabani kogu korraldamist ning täiendas käsikirjade andmebaasi.
TEADUSTÖÖ, PUBLIKATSIOONID
Lõppev aasta oli sihtfinantseeritava teema "Eesti rahvuskultuuri allikad" täitmise viimaseks aastaks. Viie aasta jooksul (alates 1998. aastast) oli teadustöö keskendatud rahvuskultuuri seisukohalt oluliste väljaannete koostamisele ja publitseerimisele. Selle aja jooksul jõudsid ilmuda F. R. Faehlmanni "Teosed" kahes köites, mitu artiklikogumikku ja kaks suurt köidet arhiivi talletatud epistolaarset pärandit. Arhiivimaterjale publitseeriti ka Litteraria sarjas ja elulugude kogumikes.
Uueks sihtfinantseeritavaks teadusteemaks taotletakse aastateks 2003 - 2007 teemat "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana".
27. juunil 2002 kaitsesid Tartu Ülikooli kirjandusosakonna nõukogu ees oma magistritööd Piret Noorhani ("Iroonia, paroodia ja grotesk eesti uuemas kirjanduses") ja Rutt Hinrikus ("Eesti kirjandus diasporaas").
Vello Paatsi valmistub kaitsma Tallinna Pedagoogikaülikooli juures oma doktoritööd "Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi avardumine rahvakooli kaudu 19. sajandi algusest Eesti Vabariigini". Aasta lõpuks ilmub trükist käsiloleva sihtfinantseeritava teadusteema kaalukaim väljaanne: Friedrich Robert Faehlmanni "Teoste" II köide, mis sisaldab Faehlmanni keele- ja arstiteaduslikke töid. Selle koostas ja kommenteeris Kristi Metste, toimetas Marju Lepajõe.
Ilmus arhiivi uurimuste sarja "EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost" esimene raamat, S. Oleski artiklikogu "Tõdede vankuval müüril" (toimetaja Triin Kaalep). Sinna on koondatud peamiselt need käsitlused, milles vaadeldakse eesti kirjanduse käekäiku ja selle konteksti 20. sajandi keskel kodumaal ja paguluses.
Lugejateni jõudis ka Rutt Hinrikuse koostatud Karl Ristikivi "Valik kirju" (toimetaja Urmas Tõnisson), põhjalikult kommenteeritud 500-leheküljeline publikatsioon, mis toob käibele uusi andmeid Karl Ristikivi elust Soomes ja Rootsis sõja ajal ja järel.
Tiina Saluvere toimetas trükki Elsbet Pareki eluloo viimase osa "Mälestusi Pärnust 1944 - 1949" ( Litteraria vihik 21) ja Vilve Asmer postkaardikomplekti "Tartu. Linn ja linnarahvas II". Arhiivi teadurid avaldasid mitmesugustes kogumikes ja ajakirjades 14 teaduslikku artiklit ning ligi kolmkümmend ülevaadet, arvustust või muud publikatsiooni.
KONVERENTSID
Juri Lotmani mälestuskonverentsil "Cultural Semiotics: Cultural Mechanisms, Boundaries, Identities" Tartus 26. II - 2. III esines Sirje Olesk ettekandega "Marie Under ja vene kirjandus".
Eesti-Rootsi ajalookonverentsil "Den Svenske historiedagarna" Tartus 28. - 29. IX esinesid Kristin Kuutma ("Song Festivals in Creating the Estonian Community") ja Sirje Olesk ("Estonian Poetry and Politics in 19th Century").
Konverentsil "Estland 1939 bis 1953" Flensburgis 22. - 23. XI esines Rutt Hinrikus ettekandega "Eesti elulood. Ajaloolise realiteedi ja fiktsiooni vahel".
Konverentsil "Cabinet of Folksongs - historical texts and cultural contexts" Riias 30. X esines Kristin Kuutma ("Whose heritage is stored in tradition archives?").
Loenguga Oskar Kallasest Tuglase Seltsis Helsingis 19. II esines Sirje Olesk.
TÜ ja UTKK ühiskonverentsil "Kohandumise märgid II" 5. - 6. IV Tartus esinesid Eve Annuk ("Kohanemine ja 1990ndad: Kenderi näide") ja Marin Laak ("Eesti kriitika kohandumine: 1970ndad").
ERA 75. aastapäeva sümpoosionil "Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus" 24. IX esines Kristin Kuutma ("Kelle mälu arhiivid talletavad?").
Karl Ristikivi 90. sünniaastapäeva konverentsil Tartus 16. X esines Rutt Hinrikus ("Karl Ristikivi "Rooma päevik"").
TÜ konverentsil "Jaak Põldmäe taastulek" 8. XI esines Sirje Olesk ("Teise põlve kirjandusloolane"). Eesti Pedagoogika Seltsis pidas Vello Paatsi 21. XI ettekande "Stipendiaatide aruanded ja mälestused Eesti Kultuuriloolises Arhiivis".
KOOSTÖÖPROJEKTID
Koostöös Turu Ülikooli kultuuriloo õppetooliga korraldati Tartus 19. märtsil seminar naiste kirjutamistest. EKLA-st kõnelesid Rutt Hinrikus, Eve Annuk, Sirje Olesk.
Koostöös ühendusega Eesti Elulood toimus Tartus 28. aprillil rahvusvaheline seminar "Life Stories of Estonian Women", kus oli uurijaid USA-st, Kanadast, Lätist ja Soomest. Seminari korraldas ja esines seal Rutt Hinrikus.
Koostöös TÜ eesti kirjanduse õppetooliga korraldati 25. jaanuaril seminar P.-E. Rummo 60. sünnipäeva puhul "Ühe müüdi anatoomia".
Koostöös TÜ vene kirjanduse õppetooliga korraldati 10. mail Rein Kruusi mälestusseminar.
Koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga toimus XI Nüpli kevadkool 21.-22. juunil.
Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetuse kaudu stazheeris 20.08-20.09. Inglismaal Southamptoni Ülikoolis Marin Laak.
Marin Laak luges ka Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse õppetoolis loengukursust "Eesti kirjandusteaduse ja kriitika ajalugu".
Jätkus Sirje Oleski grant "Soome ja Eesti akadeemilised ja kultuurisuhted kahe sõja vahel", milles täitjatena osalevad ka Rutt Hinrikus ja Marin Laak.
KOGUMISTÖÖ
2002. aastal täienesid EKLA kogud kokkuvõttes üsna sarnaselt möödunud aastatega, kuigi käsikirjaliste materjalide osas oli see mõnevõrra kesisem, jäädes säilitusühikute arvult veidi alla pooleteise tuhande. Seevastu oli laekumiste arv tunduvalt suurem fotokogus - veidi üle 4000 foto ja negatiivi. Nii kunsti-, heli- kui videokogu said lisa vastavalt 20, 27 ja 22 säiliku võrra. Kuna tegemist on novembri keskpaiga näitajatega, võivad kindlasti need arvud eelseisva pooleteise kuu jooksul veel muutuda. Endistviisi on peamine osa laekunud materjalist saadud vabatahtlike annetuste teel. Jõudumööda on üsna sihipärast kogumistegevust püütud rakendada kirjandus- ja kultuurisündmuste jäädvustamisel nii oma majas kui Tartu linnas üldse. Tänu sellele on ennekõike täienenud foto- ja helikogu.
Käsikirjade kogule on andnud lisa ühtviisi nii mahult suuremad laekumised kui ka arvukad väikeannetused. Suurematest tuleb siinkohal kindlasti ära märkida Tõnn Sarve poolt muuseumisse toodud Mall Sarve arhiiv ning Endel Taniloo ja Kadi Tekkel-Taniloo materjalid, mis olid täienduseks juba möödunud aastatel üleantule. Lembit Remmelgas (jun.) toimetas EKLA-sse oma isa Lembit Remmelga arhiivi, mis sisaldas kirjavahetust ja tõlkeid. Viis mappi tõlkekirjandusega seotud nn. Rootsi kirjavahetust 1958. aastast kuni 1990-ndateni andis üle "Eesti Raamatu" kauaaegne toimetaja Arnold Ravel.
Väärtuslikke kirjandus- ja kultuuriloolisi arhiivimaterjale andsid üle: Leo ja Õie Utter käsikirja Räpina paberivabriku ajaloost, Oskar Kruus romaani "Vabakäiguvang" käsikirja ja kirjavahetust, Paul-Eerik Rummo käsikirju, Lembit Eelmäe käsikirju ja kirjavahetust ning Helend Peep kirjavahetust. Arhiivi kogud täienesid ka paikkondlikku kultuurielu kajastavate materjalidega, millest siinkohal olgu märgitud Selma Vasara kodu-uurimuslik töö Ida-Virumaast ning samuti Lembit Odrese käsikiri "Johannes Odres. Paldiski linnapea. Aastad 1955 - 2001 minu elus".
Toivo Pilli vahendusel jõudis arhiivi Robert Võsu käsikiri "Halle pietism Eestimaal XVIII sajandil" (1943), Kaupo Deemant andis üle Richard Iheri romaani "Kaheksa kellalööki" käsikirja ja Urmas Klaas Kalle Viirese "Mälestusi Tartust 1915 - 1920". Laur Tammekogu täienes tema kirjavahetuse ja märkmikega (üleandja Urmas Tõnisson) ning Kaarel Irdi kogu kirjavahetusega (Kais Adlas).
USA professor, Ants Orase viimane doktorant Vincent B. Leitch, andis üle 1980. aastal koostatud, kuid kahjuks ilmumata jäänud kogumiku "The Poetry of Estonia: Essays in Comparative Analysis" käsikirja. Väliseesti kogudesse tuli lisa Ilmar Talvelt, kes andis üle oma käsikirju, kirjavahetust ja trükiseid, ning Arvo Mägilt, kes saatis Eesti Kirjanike Kooperatiiviga seotud materjale. Edgar Saare vahendusel jõudis Rootsist EKLA-sse Aksel Marki arhiiv (kirjad, trükimaterjal) ja Vaige Salumi vahendusel Kanadas elava Erik von Pistohlkorsi käsikiri "The story of a family...". Inno Salasoo Austraaliast tõi käsikirja "Minu ema Olga Salasoo 1893 - 1957" ning Bruno Laan Californiast Albert Simmi kogutud materjale Andres Saali kohta. Arhiivi laekus ka veel Karin Lutsu päevikuid, Pedro Krusteni kirjavahetust ning Rootsi Eesti Rahvaülikooli materjale.
Fotokogu täienes nii kultuuriajalooliste kui möödunud aasta sündmusi kajastanud fotodega. Suuremad laekumised on seotud eelkõige väliseesti pildikogudega. Kõige enam, 11 fotoalbumit ja sadakond üksikfotot, lisandus Kadi Tekkel-Taniloo fotoarhiivi. 4 fotoalbumit sisaldavad pilte Korp! Fraternitas Estica'st Brasiilias, üleandjaks Viive Müller (Vive Muller) Brasiiliast Virve Adamsoni vahendusel. Halliki Mälk tõi arhiivi August Mälgu perekonnaalbumi ja Edgar Saar Aksel Mark'ile kuulunud fotoalbumi.
Omaaegse Tartu fotograafi Linda Urm-Luuk'i fotokogu annetas EKLA-le tema tütar Inne Avaste. Laekus J. Jaiki, B. Kaburi, J. Kaplinski, H. Peebu ja M. Sarve fotosid. Kultuuriloolisi pilte andsid üle Kalju Saks ja Heino Ross.
Muuseumi fotograaf Alar Madisson jäädvustas kõiki omas majas toimunud konverentse, näituste avamisi ja raamatuesitlusi, lisaks olulisemaid kultuurisündmusi Tartus. Jätkus projekt "Kirjanik ja tema keskkond", tulemuseks 160 kaadrit jäädvustusi kirjandus- ja kultuuritegelastest.
Kunstikogusse lisandus Paul J. E. Mielbergi töid ja eskiise, üleandjateks Ülo ja Olli Kompus Saksamaalt Münchenist. Helikogu täienes mitmete kirjanduslike ürituste lindistustega nii muuseumis kui mujal. Rutt Hinrikus andis üle kasseti Salme Niilend-Leetmaa mälestustega Karl Ristikivist, salvestatud novembris 2001 Torontos. Arnold Ravelilt saadi 13 kassetti kirjandustegelaste intervjuudega Eestis, Soomes ja Rootsis ning Eesti Raadiolt CD lauludega Paul-Eerik Rummo sõnadele. Filmikogusse andsid Bengt von zur Mühlen 15 videokassetti Eesti Vabariigi Presidendi poolt 2001. a. läbiviidud aktsiooni "Rukkilille teekond Eestis" jäädvustustega ning Andres Sööt oma filmi "Konrad Mägi".Videojäädvustusi saadi ka ETV-st ja YLE-st seoses Jaan Kaplinski esinemistega ning K. J. Petersoni 200. sünniaastapäeva tähistamiselt Kõrvekülas M. Härma nim. raamatukogus.
KORRALDUSTÖÖ
Vaatamata sellele, et kultuuriloolise arhiivi teadurid on hõivatud teadustööga ja ka arhivaaridel võtab suure osa ajast uurijate teenindamine ning tellimuste täitmine, on korraldustöö olnud üllatavalt edukas. Muidugi on siin kaalu ka Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli üliõpilastel, kes arhiivipraktika raames korraldustöös - kellele arhiivitöötajatest rohkem, kellele vähem -, suuresti abiks olid. Nii on jõutud lõpule Paul Ariste kogu korraldamisega (Leili Punga), Valev Uibopuu koguga (Eve Annuk), Karin Lutsu ja Peeter Arumaa koguga (Tiina Saluvere). Aasta jooksul korraldati ka Ine Viidingu ja Helgi Mulleri (Rutt Hinrikus) ning Rein Kruusi kogu (Marju Mikkel). Rutt Hinrikuse juhendamisel süstematiseeriti ja korraldati Eesti Vabariigi Presidendi poolt 2001. a. väljakuulutatud ajaloomälestuste võistluse tööd. Ühtekokku on lõplikult vormistatud säilikute arv sel aastal üllatavalt suur, ulatudes üle 6000. Veel võib sellele arvule lisada erinevatesse kogudesse (A. Mälk, E. ja P. Krusten, P. Lindsaar, I. Ivask jt.) korraldatud rohkem kui 1400 fotot ja negatiivi (Vilve Asmer). Jätkuvalt on praktikantidest olnud abi ka helilintide litereerimise aeganõudvas töös.
Edukalt jätkus arvutiandmebaasi ELLEN edasiarendamine, kuhu on sisestatud valdavalt väliseesti arhiivid. Andmeid on lisaks Tiina Saluverele sisestanud peamiselt praktikandid, keda on juhendanud Eve Annuk ja Tiina Saluvere.
KÜLASTAJAD
Aasta jooksul külastas arhiivi 285 uurijat, neist 21 väljastpoolt Eestit. Põhjalikumalt käsitletud uurimisteemadena võib ära märkida: Eesti Kirjanike Liit, Peterburi eestlased, maaelu 1920-1940, paikkondlik ajalugu, kirjavahetused olme ja mentaliteedi allikana, haridus- ja kirikulugu Eestis, 1944. a. mobilisatsioon Eestis jm. Üksikisikute arhiividest huvitutakse sageli enne sünniaastapäevi, sel aastal olid huviobjektiks August Palm, Gustav Ränk, Jüri Parijõgi, Rein Kruus, Edgar Kant. Lähemat uurimist leidsid ka B. Alver, K. Luts, G. Suits, F. J. Wiedemann, B. Linde, R. Tobias jt. Väljastpoolt Eestit peatusid arhiivis pikemalt Olaf Mertelsmann (Eesti sovetiseerimine elulugude põhjal), Ewald Lang (W. Steinitz), Veljo Grünthal (V. Ridala), Udo Parikas (P. Parikas), Thomas Salumets (J. Kaplinski), Henni Ilomäki (Soome kirjanikud Tartus).
Arhiivi sisu, töökorralduse ja tegemiste vastu tundsid sügavamat huvi mitmete seltside ja organisatsioonide esindajad, üliõpilased ja gümnasistid. Nii võeti ekskursioone vastu 42 korral, kokku umbes 580 inimest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikide arhiivi töötajate jaoks oli aasta väga tegus ning kõik andsid endast ka parima.
