Paar sammukest XIX
Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2002
EESTI RAHVALUULE ARHIIV
Ergo-Hart Västrik
2002. aastal tähistas Eesti Rahvaluule Arhiiv 75. sünnipäeva. ERA koosseisulised töötajad olid juubeliaastal vanemteadurid Mall Hiiemäe ja Aado Lintrop (alates septembrist), teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Kadri Tamm (alates juulist arhivaar), arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik, assistendid Tuuli Otsus ja Indrek Tenno, heliinsener Jaan Tamm ja videotehnik Einar Sinijärv. Sirle Lorvi töötas heliarhiivis riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur" toetusel. Eesti Teadusfondi grantide vahendusel olid arhiiviga seotud Andreas Kalkun, Melika Kindel, Kanni Labi, Terje Potter, Taisto Kalevi Raudalainen, Katrin Ruus ja Mihkel Samarüütel. Mitmesuguseid abi- ja hooajatöid tegid Ülle Kärner, Pille ja Ülle Niin, Eve ja Valdo Valper.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
Arhiivi teadustegevuse jaoks oli tänavune aasta mitmeti tähenduslik. 75. tegevusaasta alguses tehti kokkuvõtteid kogumisaktsioonist "Eluring". Kevadel tõmmati edukalt joon alla teadusteemade evalveerimisele. Suve hakul toimus korraline teadurite valimine, mille tulemusena võttis ERA teadusteema juhi ülesanded üle A. Lintrop ning juba sügiseks valmis uue teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine. Protsess ja institutsioonid" dokumentatsioon. Korraldati kokku kaks konverentsi ja sümpoosioni, valmistati ette ning anti välja kaks artiklikogumikku ja tekstiantoloogiat. Kaitsti üks magistritöö; senisele neljale doktorandile lisandus viies.
ERA 75. aastapäeva puhul andis arhiiv välja kaks raamatut. Artiklikogumik "Kogumisest uurimiseni" (toim. M. Hiiemäe) koondab 18 artiklit, mis avavad ERA ja tema kogude kujunemislugu, kogumisaktsioone, folkloristlike välitööde eripära, pakuvad kokkuvõtteid folkloorikogujate ja -uurijate tegevusest ning kogude ja kogumise alaseid statistikaid. Käsitletakse ka folklooritekstide autentsusproblemaatikat, kartoteekide potentsiaali uurimisallikana ning arhiivimaterjalil põhinevaid arvutiandmebaase. Teine aastapäevaks valminud raamat on parandatud ja täiendatud trükk Oskar Looritsa koostatud antoloogiast "Endis-eesti elu-olu I. Lugemispalu kaluri ja meremehe elust" (toim. M. Hiiemäe). Mõlemad teosed ilmusid Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste sarjas, vastavalt 19. ja 20. numbrina. Pro Folkloristica sarjas avaldatud noorte folkloristide konverentsi artiklite kogumik kannab pealkirja "Lemmeleht" (toim. M. Hiiemäe, K. Labi, J. Oras); selles leidub 20 artiklit fraseoloogiast, kujundiloomest, mentaliteedimuutustest laulu- ja jututraditsioonis ning kalendritavandis, lauliku isiksusest ja rollist, autobiograafilistest lauludest, ikonograafiast narratiivi kujundajana jm. Positiivse tendentsina väärib märkimist, et kogumik vormistati paralleelselt paberväljaandega ka internetipublikatsioonina. Programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" toetusel jätkas M. Hiiemäe antoloogia "Lõuna-Eesti rahvakalender" koostamist. Kalendri teemal ilmus M. Hiiemäelt aasta jooksul ka kolm artiklit erinevates ülevaateteostes ning käsil on uurimus nõukogude-aegsetest jõuludest. Grandiprojekti "Kohapärimus rahvajuttudes" raames on M. Hiiemäe toimetanud kogumikku "Muistis, koht, pärimus" (koost. H. Valk). Sama grandi hoidjana on ta koostanud väljaande "Narva legendid" ning artikli poollooduslike kooslustega seonduvast rahvapärimusest. Mari-Ann Remmel avaldas artiklid kohasidusa folklooriainese digitaliseerimisest ERA-s ning Setu- ja Võrumaa kohapärimuses ilmnevatest muutustest 20. sajandil. Samuti on tal trükivalmiks vormistatud artiklid kohapärimuse mõistest, veekogude ja kirikutega seotud folkloorist. Grandi toetusel ilmusid uurimused M. Kindelil (1938/1939. a. kohapärimuse kogumise võistlusest) ja V. Västrikul (Risti kabeli pärimus). Jõudsalt on edenenud kohapärimuse digitaliseerimine, hõlmates peamiselt Otepää, Kuusalu ja Järvamaa materjali.
Grandiprojektiga "Regilaulu keel ja poeetika" olid 2002. aastal ERA-s seotud A. Kalkun, K. Labi, J. Oras, L. Saarlo ja M. Sarv. M. Sarv tegeles regivärsi meetrika, värsitunnuste seoste ja laulikute värsivara spetsiifika analüüsimisega. Artiklis "Regilaulu värsitunnuste kihelkonnasisene varieeruvus" käsitles ta regilaulu värsitunnuste jaotusi ning omavahelisi seoseid Haljala viie suurema lauliku laulude näitel. J. Oras kaitses 27. juunil Tartu Ülikooli juures edukalt magistriväitekirja "Vaateid Muhu vanemale rahvalaulule: helikõrguslik ja rütmiline organisatsioon". Samuti avaldas ta artiklid "Muhu lauluvara" kogumisaktsioonist ning regilaulu viiside variaabluse õpetamisest, arvestades variaabluse regionaalseid eripärasid. Programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" koordinaatorina toimetas J. Oras "Vana Kandle" Kihnu köite teist osa (koost. O. Kõiva ja I. Rüütel). L. Saarlo jätkas regilaulu stereotüüpianähtuste uurimist. 2002. aastal analüüsis ta Kodavere regilaulude näitel leksikaalset stereotüüpiat ning käsitles võrdlevalt sama kihelkonna põhja- ja lõunaosa laulikute repertuaari. Lisaks sellele täiendas L. Saarlo Kodavere regilaulude internetilehekülge (http://haldjas.folklore.ee/regilaul/kodavere/), täpsustades lauljate ja kogujate taustandmeid ning lisades Kodavere pajatusi, rahvaluulekogujate päevikuid, korrespondentide kirju ja laulutekste. K. Labi kogus materjali regilaulu verbisünonüümika eripära käsitleva doktoriväitekirja tarvis ja tutvus uurimuseks vajaliku teoreetilise baasiga. Artikkel "Verbaalsubstantiivid Jõhvi ja Iisaku regilauludes" annab ülevaate verbist tuletatud nimisõnade ehitusest ja nende abil tegevuse väljendamise ning kujundi loomise võimalustest regilauludes. Samuti on tal valminud artikkel "Verbien käyttö suomalaisissa kansanrunoissa", mis käsitleb verbi osa regilaulu struktuuris, lähtuvalt verbide esinemissagedusest, omavahelistest tähendusvahekordadest ning värssidesse valimise põhimõtetest. A. Kalkun uuris setu naiste eluloolisi improvisatsioone ja Anne Vabarna eepilisi tekste. Artiklis "Sondsu Anna elulood" keskendus ta ühe 20. sajandi alguses elanud setu lauliku eri aegadel loodud, kuid sama autobiograafilist ainet käsitlevate laulude lähivaatlusele. A. Kalkun tegeles ka setu naiste regivärsiliste elulugude kommenteeritud tekstiantoloogia ettevalmistamisega.
A. Korb jätkas Vene Föderatsioonis elavate eestlaste suulise pärimuse uurimist, pöörates tähelepanu asustusajaloole, külade tänapäevasele olukorrale, identiteediproblemaatikale ning välitööde metodoloogiale. Aasta jooksul ilmusid artiklid "Eestlastest Vene Föderatsioonis 1990. aastail", "Folkloristliku välitöö tulemust mõjutavatest teguritest" ja "Väljarännanud lõunaeestlased Siberis". E. Kalmre uurimistegevus keskendus jätkuvalt tänapäeva folkloori ja linnalegendide temaatikale. Süvendatult käsitles ta nn. vorstivabriku-jutte, kirjutas ülevaate Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiast ning täiendas artikleid tänapäeva- ja lastefolkloorist keskkooli rahvaluuleõpikule. K. Tamme sulest ilmusid tänavu artikkel "Oskar Kallase ja Eesti Üliõpilaste Seltsi stipendiaatide reisikirjeldused" ning statistiline ülevaade kogumisvõistlustest ja folkloristide välitöödest aastatel 1927-2001. Arhiivi jaoks oluline oli ka J. Tamme ERA helikogude digitaliseerimist käsitleva artikli ilmumine Berliini Phonogram-Archiv'i juubelikogumikus.
Ingerimaa rahvausundite tänapäevaste avaldumisvormide uurimisele keskendunud grandiprojekti hoidjana käsitles E.-H. Västrik ohverdamistalitusi ning ikoonide kasutamist vadja rahvausundis. Samuti jätkas ta ingerisoome hüppajate-usulahu traditsioonide uurimist. T. Raudalaineni uurimuste fookuses olid luteriusuliste soomlaste need maailmapildi osad ning tavakultuuri elemendid, mis on laenatud ortodokssetelt rühmadelt. Ta käsitles ingerisoomlaste seas esinevat prohvetlikku kõnekasutust, ilmutusjutte ja unede-nägemist. Grandiprojekti "Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel" toetusel valmisid A. Lintropi teostuses DVD-variandid videofilmidest "Kolm päeva talvemajas" ja "Võõral maal, kaugel teel".
KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD
ERA korraldatud noorte folkloristide konverentsil 23.-24. aprillil esines 23 noort uurijat - lisaks folklooritudengitele ja kraadiõppuritele ka semiootika ja muusikateaduse üliõpilasi ja pedagooge-praktikuid. Esindatud olid neli Eesti kõrgkooli ja teadusasutust (Tartu Ülikool, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Kirjandusmuuseum). Käsitleti tänapäevase pärimuse kujunemise ja vanema folkloori ümberkujundamise aspekte; märksõnadeks olid identiteet, ideoloogia ja integratsioon; internet, massimeedia ja menukirjandus. Klassikaliste folklooriþanride (muinasjutud, regilaulud, muistendid-legendid) uurimisel näidati uusi võimalusi vanade allikate mõistmiseks ja tõlgendamiseks ning avati tekstides peegelduva maailmataju muutuvaid ja universaalseid külgi. Kaks ettekannet olid pühendatud folkloori lühivormide andmebaasidele. ERA noorteadlastest esinesid konverentsil A. Kalkun, M. Kindel ja L. Saarlo. Konverentsil esitleti ka traditsiooniliselt sarja Pro Folkloristica järjekordset (IX) väljaannet.
24. septembril peetud ERA 75. aastapäeva sümpoosionil "Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus: rahvaluulearhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule", kõnelesid uurijad neist institutsioonidest, millel on olnud läbi aegade arhiiviga tihedamad sidemed. Kavas olid ettekanded, mis käsitlesid rahvaluule mõiste ja pärimusarhiivi kujunemislugu, folklooriarhiivi materjali eripära võrreldes teiste uurimisallikatega ning ERA ajaloolisi sidemeid. Aastapäevasümpoosioni hommikul mälestati Raadi kalmistul arhiivi endisi töötajaid. Sümpoosioni ettekannete osale järgnes Viljandi Kultuurikolledzhi rahvamuusikute kontsert "August Pulsti mälestusi muusika alalt sõnas, helis ja pildis" ja uute väljaannete esitlus.
ERA ning Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse korraldusel (koordinaator M. Sarv) toimus 27.-28. novembril konverents "Regilaul - loodud või saadud?", kus regilaulu-uurijatel oli võimalus vahetada teadmisi, keskendudes laulikule ning loomisprotsessile üldisemalt. Mitmed ettekanded puudutasid küsimust, millised on lauliku loomingulised võimalused traditsiooni piirides ja milles avaldub lauliku isikupära. Ligi pooled ettekanded käsitlesid setu laule. ERA-st esinesid konverentsil A. Kalkun, K. Labi, J. Oras, L. Saarlo ja M. Sarv.
Nädal hiljem, 6.-7. detsembril, toimus grandiprojekti "Etnilised ja mentaalsed protsessid vadja rahvausundis" korraldusel rahvusvaheline seminar "Popular Religion in Multiethnic and Multiconfessional Environment", mis keskendus üleminekualadele ja sulandumisprotsessidele etniliselt ja konfessionaalselt mitmekesistes piirkondades. Seminaril osalesid uurijad Eestist, Soomest, Venemaalt ning USA-st. Üksikteemadest käsitleti individuaalse religioossuse kajastusi isikuloolises jutustamises, usundiliste ideede ning liikumiste rahvapäraseid tõlgendusi, usuliidrite rolli traditsiooni edasikandmisel, konfessioonidevahelisi suhteid indiviidi tasandil ning usundilise sünkretismi erinevaid vorme. ERA-st esinesid seminaril T. Raudalainen ja E.-H. Västrik.
Arhiiv osales ka 46. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi rahvaluuleistungi korraldamisel 20. detsembril. Ettekannetega esinesid ERA-st E. Kalmre ja A. Lintrop.
Lisaks Kirjandusmuuseumis toimunud teadusfoorumitele osaleti mitmel rahvusvahelise haardega konverentsil. 2.-3. aprillil Edinburghi Ülikoolis peetud konverentsil "Current Research Themes in Folkloristics and Ethnology in Scotland and Estonia" esinesid ettekannetega E. Kalmre, L. Saarlo ja E.-H. Västrik; 11.-12. aprillil toimunud Eesti Rahva Muuseumi aastakonverentsil "Etnilised ja kultuurilised vähemused" A. Korb; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli sümpoosionil "Sacred and Profane in the Dialogue of Cultures: Ritual and Generic Aspects" 18.-19. aprillil T. Raudalainen ja E.-H. Västrik. T. Raudalainen osales ka 15.-24. juulil toimunud Folklore Fellows suvekoolil Lammil, kus ta pidas ettekande seminaris "Memory, Recollection and Creativity". Tartus toimunud 20. rahvusvahelisel Euroopa maamaastike uurimise konverentsil "Rural Landscapes: Past Processes and Future Strategies" 25. augustist 1. septembrini osales ettekandega T. Potter. 26.-28. septembril peetud konverentsil "Issledovanija po narodnõi peligiosnosti: sovremennoje sastajanie i perspektivõ rasvitija" St-Peterburgi Euroopa Ülikoolis pidasid ettekande T. Raudalainen ja E.-H. Västrik, Võru Instituudi konverentsil "Läänemeresoome idapiir" 24.-26. oktoobril M. Hiiemäe ja Rostocki Ülikoolis 7.-9. novembril toimunud konverentsil "Volkskundliche Großprojekte: Ihre Geschichte und Zukunft" E.-H. Västrik.
Teistest Eestis toimunud teadusüritustest osales K. Labi 8. aprillil Kristi Salve juubelisümpoosionil Kirjandusmuuseumis, A. Korb 1. juunil Võru muuseumi seminaril "Väljarännanud Lõuna-Eestist" ning M. Hiiemäe ja M. Sarv TÜ Lõunaeesti keele ja kultuuri uuringute keskuse seminaril "Lõunaeesti mõistest" 16. juunil. M. Sarv pidas ettekande ka TÜ kirjanduse õppetooli konverentsil "Jaak Põldmäe taastulek" 8. novembril. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis esinesid ettekannetega E. Kalmre, A. Korb, A. Lintrop ja K. Tamm. Folkloristika osakonna jutuseminaris esines E. Kalmre.
Aasta jooksul esineti kümnete metoodiliste, rahvaluulet tutvustavate ja populariseerivate ettekannetega koolides, täiendkoolituskursustel, teabepäevadel, seltsides, temaatilistel huvialaseminaridel ja mujal. Jätkuvalt on L. Saarlo lisanud materjale arhiivi interneti koduleheküljele aadressil http://haldjas.folklore.ee/rl/era.
KOGUMINE, ARHIIVITÖÖ
Välitööde läbiviimiseks saadi tänavu toetust Eesti Rahvuskultuuri Fondilt, Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Teadusfondilt. A. Korb korraldas 3. juunist 2. juulini ekspeditsiooni Vene Föderatsioonis Saraatovi, Samaara ja Uljanovski oblasti eestlaste juurde. Videooperaatorina osales välitöödel Tiit Joala. Kokku tehti 50 tundi helisalvestusi, 16 tundi videoülesvõtteid ja 180 fotot. ETF grandiprojekti raames tegid E.-H. Västrik, T. Raudalainen ja M. Arukask (FO) 29. juunist 5. juulini välitöid Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa ja Volossovo rajoonis ning Kolpino linnas. Ekspeditsiooni käigus intervjueeriti 21 vadja, isuri ja ingerisoome informanti. Kesksed kogutud materjalis kajastuvad zhanrid olid pärimussidus elulooline jutustus, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse olustikukirjeldused, pajatused, naljandid ning usuolusid kajastavad muistendid ja kohakirjeldused. Kokku tehti 8,5 tundi helisalvestusi, 16 tundi videoülesvõtteid ja 195 fotot. Täiendavat materjali koguti "hüppajate" usuliikumise kohta.
ERA korralised välitööd toimusid 6.-17. augustil endise Anseküla kihelkonna aladel. Ekspeditsioonil osalesid E. Kalmre peakorraldajana, K. Labi, S. Lorvi, J. Oras, T. Otsus, L. Saarlo ja T. Särg. Anseküla vanast koolimajast tehti kogumiskäike Anseküla, Heaste, Imara, Kaavi, Kaimri, Kaugatoma, Koimla, Läätsa, Mässa, Nasva, Rahuste, Salme, Suurna, Vintri ja Üüdibe küladesse ning Abruka saarele. Kokku intervjueeriti 73 inimest, tehti 317 fotot, 4,5 tundi videosalvestusi ja üle 80 tunni helisalvestusi. Skaneerimiseks saadi 23 vana fotot ja 6 laulukladet. Ekspeditsiooni käigus saadi ülevaade piirkonna vanemast ja lähimineviku pärimusest ning jälgiti ka tänapäeva Sõrve traditsioone, igapäevaelu ning olmet. Peamised jututeemad, mis Sõrvet iseloomustavad, olid seotud sõja ja sellele järgnenud ajaga (sh. Saksamaale küüditamine, suhted Vene sõjaväega, raudtee ehitamine). Oluliseks rannakogukonda ka tänapäeval ühendavaks teemaks oli aakrikul käimine. Kunagist väga rikkalikku kohalikku laulu- ja muusikatraditsiooni jätkavad praegused Salme meesansamblid.
Mitmes järgus maist oktoobrini kogusid Otepää kihelkonnas kohapärimust jm. M. Hiiemäe, T. Potter ja M.-A. Remmel (lisaks kaasati TÜ üliõpilasi). Küsitleti kohalikke elanikke Annimatsi, Ilmjärve, Kassiratta, Kauru-Tootsi, Nüpli, Pilkuse, Raudsepa, Tõutsi ja Vidrike külas ning Otepää linnas. Videolindile ja fotodele jäädvustati mitmeid pärimuspaiku, määrati nende koht kaardil, lindistati ja konspekteeriti kohajutte.
M. Sarv korraldas septembris ja oktoobris kaks väiksemat kogumismatka Kullamaa kihelkonnas, kus jäädvustati rahvaluulet tosinalt inimeselt: tehti u. 16 tundi helisalvestusi, fotosid ja käsikirjalisi märkmeid, iga kogumissituatsiooni kohta täideti andmeleht. M. Sarv korraldas ka Kullametsa küla kokkutuleku jäädvustamise filmil ERA kogude jaoks.
Rahvakalendri alast pärimust kirjutas aasta jooksul üles M. Hiiemäe, Setu rahvaluulet salvestasid A. Kalkun ja M. Sarv. Arvutifolkloori ja tähtpäevadega seotud pärimust talletas jooksvalt E. Kalmre, ERA endist juhatajat O. Kõivat intervjueerisid J. Oras ja K. Tamm. Mõla-päeva Setus fotografeeris I. Tenno ja Kuusalu kihelkonnas tegi välitöid M. Kindel. T. Raudalainen filmis Eestis elavaid ingerisoomlasi. Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaatideks esitati 2001. aastal arhiivile tehtud kaastööde eest pensionär Leida Oeselg, Eesti Muusikaakadeemia magistrant Hans-Gunter Lock ja vaegkuuljate tõlk Liina Paales. Preemia vääriliseks hinnati L. Oeselja kirjapanekud lähimineviku tähtpäevadega seotud traditsioonidest, H.-G. Locki helisalvestused setu laulukultuuri alalt ning L. Paalese üleantud käsikirjalised materjalid ja videosalvestused Tartu vaegkuuljate folkloorist ja seltsielust. Preemiad andis laureaatidele 22. veebruaril üle pr. Ingrid Rüütel.
Iseseisvuspäeva eel tehti kokkuvõtteid 2001. aasta novembris alanud tänapäeva folkloori kogumise võistlusest "Eluring". Eesti Kultuurkapitali toetusel teoks saanud võistluse käigus laekus arhiivi 76 kaastööd kokku 327 inimeselt. Seitse tööd olid kollektiivsed, suure osavõtjate arvuga olid koolide kaastööd. Käsitlemist leidsid kõik pakutud teemad: suguvõsa ja küla kokkutulekud, tänapäeva initsiatsioonitavad, ametiasutuste ja töökollektiivide traditsioonid, pulmad, matused, sünnipäevad ja sünnikombed. Proportsiooniliselt laekus rohkem materjali sünnipäevade ning küla ja suguvõsa kokkutulekute kohta. Osavõtjaid oli Eesti paljudest erinevatest paikadest; esile võib tõsta Ida-Virumaalt tulnud tööde rohkust. Kaastöödele oli lisatud fotosid, sünnipäevakaarte, pulmalehti ja -kutseid, videoid jm. Osa töid saabus meili teel ja CD-l, lisamaterjali laekus minidiskidel salvestatuna. Töid hinnanud komisjon (koosseisus E. Kalmre, M. Hiiemäe, T. Potter) valis välja 12 võistlustööd, mille autoritele anti üle rahalised preemiad. Erilise tunnustuse vääriliseks hinnati Hans Karro, Urve Buschmanni, Mariina Paesalu ja Maret Luhari kaastööd; esile tõsteti Salme Aasmäe, Tuuli Eksini, Tiiu Belimova, Ülle Parmu, Selma Vasara, Helma Kaevali, Anna Rinne ja Krista Sildoja võistlusele saadetud tööd.
Ka pärast kogumisvõistluse lõppu on tänapäeva tähtpäevatraditsioonide teemal arhiivi saabunud mitu mahukat kaastööd. 17 Viljandi Kultuurikolledzhi üliõpilase kirjutatud tööd andis üle Ene Lukka. Pille Kippar saatis materjale suguvõsa kokkutulekutest. Mare Kõiva ja Marju Kõivupuu andsid aasta jooksul üle mitmeid Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaste kogutud materjale. M. Hiiemäe korraldatud küsitlusele nõukogudeaegsete jõulude kohta vastas 21 inimest, kes saatsid ühtekokku 800 lk. materjali, lisaks veel viis albumit jõulukaartide ning -salmidega.
Arhiivi on aasta jooksul laekunud veel mitmeid teisi käsikirjalisi kaastöid (arvele võtnud E. Kalmre). Karl Pettai kogus Randvere kalmistu epitaafe, Erna Tampere andis üle Jakob Hurda peresse puutuvaid kirju ja Hendrik Relve andmeid Eesti pärimuspuudest. Ene-Mai Reinpuu saatis materjale Austraalia eesti kogukonna elust ja Helvi Aavasalu eestlaste traditsioonidest Rootsis. Albumeid ja salmikuid on arhiivi üle andnud Abel Nagelmaa, Iivi Helin Poltan, Aino Tann ja Heinz Valk (viimase annetus koosnes aastatel 1962-2002 kogutud 61 laulikust ning salmikust). Käsikirjaliste uurimuste kogusse (KK) lisandus seitse käsikirja, mille hulgas nt. Urve Lippuse 1990. aastate alguses koostatud "Rahvapäraste koraalivariantide andmebaas" ja Tõnu Vilu annetatud Arnold Rässa "Meenutusi Võnnust". Käsiraamatukokku lisandunud raamatud võttis arvele A. Korb (F 1447-1547).
Kogumisvõistluste, annetuste ning välitööde abil on märkimisväärselt täienenud ERA fotokogu, oluliselt on tõusnud digitaalfotode osakaal. 12 kuu vältel (november 2001 - november 2002) võttis I. Tenno arvele 1671 fotot (MF 16587-17089; VF 4087-4839; DF 20-434). Hendrik Relve ja Ahto Raudoja fotokollektsioonid Eesti põlis- ja pärimuspuudest jõudsid arhiivi tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele.
12 kuu jooksul fonoteeki üle antud digitaalsed heliülesvõtted kirjutas CD-ROM failiplaatidele S. Lorvi (CD 536-681). Samuti jätkas ta DAT-seeria lindistuste kopeerimist CD-dele (DAT 29-38). Helilindistused võttis arvele ja ühtlustas sisunimekirjad K. Tamm (CD 436-597, FAM 366-406, RKM, Pl. 188-208). Rahvuskultuuri sihtprogrammi toetusel jätkas J. Tamm heliarhiivi vanema osa digitaliseerimist. Aasta lõpuks digitaliseeris ta kogu ERA, Pl. seeria, fonograafilindistustest ühikud ERA, Fon. 1-200, 366-471 ja 533-547. Jätkus töö ka RKM, Mgn. II seeria lindistustega (ühikud 1356-1385). Kõik digitaliseeritud salvestused arhiveeriti siseserveris ka .mp3-formaadis. "Vana Kandle" Lüganuse köite ettevalmistustööde käigus lisandusid arhiivi 25 ühiku digitaliseeringud Eesti Keele Instituudi fonoteegist. Videokoguga liideti Eesti Kultuurkapitali korraldatud rahvakultuuri-teemaliste koduvideote konkursile saadetud 40 tööd ja võistluse "Eluring" raames arhiivile saadetud kaastööd. Arhiivikoopiad valmistas E. Sinijärv; nimestikke koostasid T. Otsus ja T. Potter.
Uurijate teenindamises ja konsulteerimises osalesid aasta jooksul kõik ERA töötajad. Ekskursioone juhendasid A. Kalkun, E. Kalmre, A. Korb, J. Oras, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik. L. Saarlo inventeeris jooksvalt ERA originaalkogude kasutamist. K. Tamm ja L. Saarlo ajakohastasid arhiivi originaalmaterjalide kasutamise eeskirja. ERA üldandmebaasi aruteludest võtsid osa J. Oras, L. Saarlo, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik. Oktoobris osalesid J. Oras, K. Tamm ja A. Tuisk Rahvusarhiivi juures läbiviidud arhivaari täienduskoolitusel ning omandasid arhivaari kutsetunnistuse.
Oktoobris koliti ühisel jõul ERA käsiraamatukogu Kirjandusmuuseumi uue maja tiiba; endisse raamatukogutuppa koondati rahvausundi ja -jutu kartoteegid ning koopiamapid. Muinsuskaitse-sätete nõudel vahetasid kohta ka üldkartoteegid. Usundi- ja jutukartoteekide korrastamisega oli tegev M. Hiiemäe. J. Oras ja K. Tamm korrastasid ka eesti folkloori ajaloo (EFAM) materjale.
KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTE JA VÄLISRIIKIDEGA
Koostöös etnomusikoloogia osakonnaga valmistati ette eesti rahvamuusika antoloogia CD-väljaannet ja "Vana Kandle" Kihnu köite teist osa. O. Looritsa "Endis-eesti elu-olu I" väljaandmisel oli koostööpartneriks folkloristika osakond.
M. Hiiemäe luges TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures ülemastme kursust rahvakalendrist. Samas korraldatud tänapäeva folkloori kursusel pidas loenguid E. Kalmre ning regilaulu uurimise meetodite kursusel L. Saarlo. E. Kalmre juhendas TÜ rahvaluuletudengite arhiivipraktikat ning E.-H. Västrik keskastme seminari folkloristika meetoditest. K. Labi osales TÜ soome keele proseminari läbiviimises. J. Oras pidas Viljandi Kultuurikolledþis loenguid regilaulust ja juhendas rahvamuusika eriala tudengite arhiivipraktikat. Samuti pidas ta kursuse "Eesti rahvamuusika" raames H. Elleri nimelises muusikakoolis loenguid regilaulust.
TÜ rahvaluule õppetooli bakalaureuse- ja magistritöid juhendasid M. Hiiemäe ja E.-H. Västrik. Rahvaluule ja etnoloogia alaseid bakalaureusetöid oponeerisid A. Kalkun, E. Kalmre ja E.-H. Västrik.
Magistrantuuris olid TÜ rahvaluule õppetooli juures A. Kalkun ja S. Lorvi, doktorantuuris E. Kalmre, L. Saarlo, M. Sarv ja E.-H. Västrik. TÜ läänemeresoome keelte õppetooli juures oli doktorantuuris K. Labi. Alates septembrist täiendas end Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuris J. Oras.
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse kursustel pidasid loenguid J. Oras ja E. Kalmre. J. Oras viis läbi regilaulu õpitubasid festivalil "Regiöö" ja IV rahvapilli- ja laululaagris Haanjamaal. Esimesel poolaastal osales M. Sarv TÜ rahvakunsti ansambli projektis "Viisiline", mis tutvustas algklassi lastele eesti rahvakultuuri.
K. Tamm osales Jakob Hurda preemia þürii töös. A. Korb juhendas Eesti Ingerisoomlaste Liidu korraldatud rahvaluule kogumise aktsiooni materjalide korraldamist ja konsulteeris ERA materjalide osas Eesti Keele Instituudi projekti "Väliseesti keel". Samuti osales ta Ida-Eestlaste Seltsi juhatuse töös.
Kohapärimuse grandi täitjad M. Hiiemäe, M. Kindel, T. Potter ja M.-A. Remmel on teinud koostööd TÜ arheoloogia kabineti ja inimgeograafia õppetooliga. Nad osalesid ka Järva Maavalitsuse ja Järvamaa Muuseumi korraldatud konkursi "Järvamaa legendid" lõpetamisel ning alustasid koostööd Järva kohamuistendite väljaande koostamisel.
Hõimurahvaste programmi toetusel stazheeris arhiivi juures Vene Kunstiajaloo Instituudi aspirant Julia Rozalka, kes uuris Siberisse väljarännanute muusikakultuuri. Arhiivi külalistena viibisid detsembris Tartus Zhanna Kormina (St-Peterburgi Riiklik Ülikool), Aleksandr Pantshenko (TA Vene Kirjanduse Instituut) ja Sergei Shtõrkov (St-Peterburgi Euroopa Ülikool). Ulatuslikumat koostööd on alustatud Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiiviga ja Rostocki Ülikooli Wossidlo-Archiv'iga Saksamaal.
Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetusfondi vahendusel täiendati end Soomes ja Venemaal. Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis ja etnoloogilises raamatukogus Helsingis töötasid E. Kalmre, A. Korb, J. Oras, M.-A. Remmel, L. Saarlo ja E.-H. Västrik; St- Peterburgi Euroopa Ülikooli juures T. Raudalainen ja E.-H. Västrik.
