Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI
ARHIIVRAAMATUKOGU
Merike Kiipus
2004. aastal kuulusid Arhiivraamatukogu koosseisu: juhataja Merike Kiipus, toimetaja Ülvi Kalpus, vanemraamatukoguhoidjad Dea Kruuse, Helle Maaslieb, Kristin Liba, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Heino Räim, Olga Sudajeva, Hanna Väli, restauraatorid Sigrid Vooremäe, Elgi Marga (alates septembrist 0,5 kohaga) ning köitja Jaanus Tordik.
2004. aasta oli Arhiivraamatukogule pidulik aasta. 14. aprillil täitus 95 aastat raamatukogu asutamisest. Arhiivraamatukogu aastapäeva tähistati koos EKLA 75. juubeliga 30. aprillil. Vahetult Eesti Euroopasse astumise eel avas Arhiivraamatukogu arvukale peoseltskonnale kõik oma igapäevased teenindusruumid (kataloogi-, lugemis- ja kaminasaali). 25. oktoobril korraldati XX eesti raamatuteaduse konverents, mis kannab alates XVI konverentsist Oskar Kallase päeva nime. Esimene eesti raamatu ajaloo konverents peeti 28.-29. oktoobril 1961. aastal tollase Kirjandusmuuseumi bibliograafia osakonna juhataja August Palmi initsiatiivil.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
Arhiivraamatukogu sisulist tööd finantseeriti Haridusministeeriumi uutest riiklikest programmidest "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" (projekt "Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu rahvusteaviku kogu") ning "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (projekt "Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku mälu ja identiteedi kandja".
Teemad, millega aktiivselt tegeldi, olid seotud vanema eesti ja baltica trükisega, välis-eesti trükisega ning erikogudega (väiketrükis, memoriaalkogud). Jätkusid eesti rahvustrükise Punase Raamatu eri tüüpi köidete (arhiiveksemplarid ja dubletid) seisundi uuringud. Restaureerimist ja konserveerimist vajavaid trükiseid eraldati nii vanema eesti ajakirjanduse ja raamatu kui ka baltica ning välis-eesti fondist. Arhiivraamatukogu reservfondis paiknevaid trükiseid võrreldi raamatukogu põhifondi leidumusega ning eraldati põhikollektsioonile vajalikud köited. Uuriti baltica kogusse inventeeritud raamatute provenientsi. Karl Menningule ja Oskar Kallasele kuulunud eksemplarid lisati nende memoriaalkogudesse. Mitmesuguste päringute ja oksjoninimestike raames tegeldi põhiliselt leidumus- ja provenientsi küsimustega. Uuringutega olid seotud Heino Räim, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Ülvi Kalpus.
Arhiivraamatukogu alustas oma 95. aastapäeva puhul uut seeriaväljaannet "Arhiivraamatukogu varamu". Sari tutvustab kultuurilooliselt olulisi haruldasi trükiseid, mis võiksid huvi pakkuda ka tänapäeva lugejale. Nimetatud seeria esimese numbri all ilmus "Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo / Carl Heinrich Constantin Gehewe". 1841. a. ilmunud lõunaeestikeelse õpiku faksiimiletrükki toetas Kultuuriministeeriumi programm "Eesti kirjandusklassika". Saatesõna kirjutas EKLA kolleeg Vello Paatsi. Viiskümmend eksemplari nimetatud raamatust on nummerdatud.
Arhiivraamatukogu koostada oli ka käesolev Kirjandusmuuseumi aastaraamat "Paar sammukest XXI".
Arhiivraamatukogu töötajatelt ilmus kuus ülevaateartiklit.
KONVERENTSID, SEMINARID, ETTEKANDED
17. veebruaril osaleti III bibliograafiapäeval Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Merike Kiipus esines ettekandega "Eesti ajakirjanduse retrospektiivne analüütika: hetkeseis". M. Kiipus kuulus ka bibliograafiaauhinna žüriisse.
1. ja 2. märtsil toimus raamatukogude talveseminar Käärikul, kus osales samuti M. Kiipus.
30. aprillil tähistati piduliku aktusega Arhiivraamatukogu 95. ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. sünnipäeva. M. Kiipus rääkis teemal "Arhiivraamatukogu sajandi künnisel". Esmakordselt raamatukogu ajaloos olid nii aktusele kui ka varasemale tutvumisringkäigule palutud kõik Arhiivraamatukogu ja bibliograafiaosakonna endised töötajad. Pidulikult avati Mart Lepiku tuba, kuhu on paigutatud Betti Alveri ja Mart Lepiku ühine raamatukogu. Kultuuriministeeriumi "Eesti kirjandusklassika" programmi toetusel valmis väike meenetempel ning Viive Tollilt saadi uuenenud Arhiivraamatukogu eksliibris (V. Tolli esimene raamatukogule pühendatud eksliibris pärineb aastast 1979).
9. juunil külastati koos EKLA töötajatega Nikolai von Grotega seotud paiku Karulas ja Kaagjärvel ning Jaan Lattiku ja August Gailiti sünnikohti. Heaks teejuhiks oli Vello Paatsi. Asjatundlikult jagas seletusi ka Karula kirikuõpetaja Enno Tanilas.
29. juunil toimus Tartu Ülikooli Raamatukogus Osnabrücki projekti lõpetamine. Juhuluule projektiga oli meie raamatukogust seotud Imbi Pelkonen.
25. oktoobril korraldati muuseumis XX eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Konverentsil kõnelesid Tiiu Reimo, Silli Peedosk, Vello Paatsi, Rein Saukas, Mare Lott, Kersti Taal, Anne Valmas. Arhiivraamatukogust esinesid ettekannetega Heino Räim "Aino ja Oskar Kallase memoriaalkogu" ja Imbi Pelkonen (koos Silli Peedoskiga) "Sigmund Herberstein ja tema Venemaa reisiraamat".
Arhiivraamatukogu töötajad võtsid osa Tartu Ülikooli Raamatukogus ja Eesti Rahvusraamatukogus toimunud konverentsidest ja seminaridest.
NÄITUSED
20. aprillist kuni 15. oktoobrini võisid kõik külastajad tutvuda muuseumi koridoris oleva näitusega "Köite metamorfoosid" (koostajad Imbi Pelkonen, Helle Maaslieb). Aprillis koostati püsiekspositsioon kunagise maja omaniku Nikolai von Grotega seotud materjalidest (Heino Räim). Aprilli lõpus oli muuseumi saalis raamatukogu sünnipäeva puhul väljapanek selle ajaloost (Merike Kiipus). Arhiivraamatukogu töötajad olid seotud mitmete teiste osakondade korraldatud väljapanekutega emakeelepäeval ja eluloopäeval ning Helga Nõu, Ene Mihkelsoni ja Heiti Talviku näitustega.
KOMPLEKTEERIMINE
Arhiivraamatukogu põhiliseks komplekteerimisallikaks on jätkuvalt sundeksemplar. Täname kõiki trükikodasid ja kirjastusi, kes on korrektselt täitnud sundeksemplari seadust. Muidugi tuli osale firmadest ka aeg-ajalt meeldetuletusi saata ning kahjuks jäidki paljud nimetused raamatukokku saabumata.
2004. aastal pöörati erilist tähelepanu järelkomplekteerimisele. Tänu Haridusministeeriumi poolt eraldatud ostusummadele püüti viimastel aastatel tekkinud lünki täita antikvariaatide, raamatukaupluste ja eraisikute kaasabil. Trükiseid osteti ka oksjonitelt. Järelkomplekteerimisega tegelesid põhitöö kõrvalt Ave Pill, Kristin Liba ja Helle Maaslieb.
Arhiivraamatukogu fondid täienesid ka annetuste teel. Tartu Ülikooli Raamatukogu andis Arhiivraamatukogule üle 314 pimedate trükis raamatut. Eesti Põllumajandusülikoolist ja Eesti Hoiuraamatukogust saadi uuemaid väljaandeid, mis polnud sundeksemplaridena raamatukokku laekunud. Säilitamiseks valiti raamatuid ka Mannj Varep-Sarve ja Karl Taevi pärandist. Arhiivraamatukogu hea abiline Leo Koobas avaldas "Eesti Elus" meie koostatud nimestikud viimaste aastate puuduvate välis-eesti trükiste kohta. Nii mitmedki inimesed saatsid seepeale Arhiivraamatukogule oma väljaandeid ja ka muid trükiseid.
Arhiivraamatukogu tänab kõiki annetajaid: Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Haridusfoorum, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Keelpilliõpetajate Ühing, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Pank, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Spordimuuseum, Eesti Põllumajandusülikool, Inimõiguste Teabekeskus, Kaitseministeerium, Läänemaa Muuseum, Neeruti Selts, Pärnu Muuseum, Rakke Valla Hariduse Selts, Soome Kirjanduse Selts, Sotsiaalministeerium, Tallinna Saarlaste Segakoor, Tapa Linnavalitsus, Tartu Instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Linnaraamatukogu, Tartu Püha Aleksandri Kogudus, Tuglase Selts, Uppsala Ülikool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Viljandi Maagümnaasium, Äidinkielen opettajain liitto, Åbo Akademi, "Eesti Elu", "Eesti Hääl", "Eesti Päevaleht", "Meie Kodu", "Rahvuslik Kontakt", "Usurändur", "Virgats", Krista Aru, Paulene Aspel, Kai Benno, Guntars Godinš, Tiit ja R. Hennoste, Rutt Hinrikus, Aimur Joandi, Mall Jõgi-Kaevats, Peeter Järvelaid, Sulev J. Kaja, Aldo Kals, Asta Kaups, Harald Keiland, Ali Kikkas, Linda K. Kivi, Martin Klöker, F. von Knorring, Leo Koobas, Boris Kull, Hilja Kuutma, Katrin Labotkin, Abel Lee, Marju Lepajõe, Eduard Leppik, Matti Milius, Rein Moora, N. Murdvee, Jaak Murrik, Rein Neggo, Piret Noorhani, Helga Nõu, Leida Oeselg, Imre Pagi, Imbi Pelkonen, Ave Pill, Ivar Rammo, Heiki Raudla, Anto Raukas, Vallo Raun, Juhan Reimann, Helle Mall Risti, Vello Salo, Rein Saukas, Rein Sikk, Tiiu Sisask, Heino Sõrm, Kaarel Tali, Kalju Tammaru, Mall Teder, Edgar Toom, Kalju Tori, Fredrik Vahlquist, Lembit Valter, Saima Varangu, Johannes Vihma, E. Visnapuu, Mihkel Volt, Mai Vomm-Järve, Meeli Õunapuu.
Arhiivraamatukogu headeks vahetuspartneriteks olid Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus ja Tuglase Selts.
ANDMEBAASID
Elektronkataloog ESTER
Arhiivraamatukokku saabuvat kirjandust (raamatud, jätkväljaanded, noodid, maakaardid) inventeeris Kristin Liba, eesti- ja võõrkeelset ajakirjandust inventeeris ja töötles Ave Pill, eestikeelseid raamatuid töötles Helle Maaslieb ning Eestis ilmunud võõrkeelseid raamatuid Olga Sudajeva. Mujal ilmunud võõrkeelseid raamatuid kataloogisid Olga Sudajeva, Dea Kruuse, töötlusega tegeles Imbi Pelkonen. ELNET Konsortsiumi varasemate retroprojektide raames sisestamata jäänud nimetuste eksemplarikirjete lisamist elektronkataloogi jätkasid Ave Pill, Olga Sudajeva ja Dea Kruuse. Ülvi Kalpus tegeles Tartu andmebaasi eesti raamatu 1918-1944 bibliokirjete täiendamisega ja eksemplarikirjete lisamisega ning paranduste edastamisega Tallinnasse. Olga Sudajeva viis Eesti Kultuurkapitali toetusel lõpuni Igor Severjanini memoriaalkogu töötlemise. Helle Maaslieb sisestas Eesti Kultuurkapitali toetusel Enn Kippeli memoriaalkogu. Arhiivraamatukogu kogude suuruseks on seisuga 31.12.2003: 808 430 arvestusühikut, millest on kantud elektronkataloogi 321 487 ühikut ehk 39,8% raamatukogu kogudest. Raamatukogu 2004. aasta statistiline aruanne koostatakse 2005. aasta jaanuari lõpus, seepärast siin uuemaid andmeid ei esitata.
Memoriaalkogude elektronkataloog
Kataloog sisaldab Arhiivraamatukogu memoriaalkogudes (Kaarel Ird, Karl Menning, Juhan Sütiste) leiduvat teatrialast kirjandust ning Paul Ariste personaalkogus sisalduvat kirjandust. Projekt on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel (teostaja Peeter Piiri). Elektronkataloogis saab otsingut teha autorite, pealkirjade, ilmumisaastate ja -kohtade järgi.
KORRALDAMINE
Jätkus uuema ja vanema perioodikafondi süstematiseerimine ja mapistamine (Ave Pill) ning vanema ja uuema väiketrükiste fondi süstematiseerimine (Hanna Väli). Korrastati ja täiendati vanema baltica kartoteeke (Imbi Pelkonen) ning liideti tagasi eesti raamatu alfabeetilistest kartoteekidest elektronkataloogi sisestamisel välja võetud kataloogikaarte (Ave Pill, Ülvi Kalpus, Dea Kruuse). Alustati seni eri osana asunud alfabeetilise kartoteegi (1988-1996) kokkuliitmist varasema perioodi alfabeetilise kartoteegiga (Dea Kruuse).
Erilist rõhku pandi arhiiveksemplaride säilitamisele. Vanemad kalendrid paigutati karpidesse ning raamatute D-suurus ning osa C-suurusest arhiivipüsivatesse mappidesse (Heino Räim). Ümberkorraldusi tehti väiketrükiste fondi ja memoriaalkogude osas. Vanem pisitrükiste fond viidi vana maja teiselt korruselt keldrikorrusele kinnistesse kappidesse ning Mart Lepiku memoriaaltoana avati Betti Alveri ja Mart Lepiku raamatukogu. Korrastati Aino ja Oskar Kallase (Heino Räim) ja Kaarel Irdi (Peeter Piiri) memoriaalkogusid.
Heino Räime ja Ave Pilli eestvõttel jätkusid korraldustööd reservfondis. 1945-1990 ilmunud ajalehti paigutati nimetuste ja aastate järgi. Üleliigseid eksemplare lasti valida ka Tartu Ülikooli Raamatukogul. Suureks abiks olid Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduste osakonna praktikandid (7 üliõpilast), kes korrastasid eesti ajakirjanduse honorarieksemplaride kogu, mujal ilmunud võõrkeelset ajakirjandust ja koostasid vastavaid nimestikke. Honorarieksemplaride kogu ning osa seisvast venekeelsest perioodikakogust deponeeriti ajutiselt Eesti Ajalooarhiivi vahearhiivi. Vanema ajakirjanduse reservfondist valiti trükiseid põhifondi täienduseks ning tehti annetusi Eesti Rahvusraamatukogule, Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilisele Raamatukogule ja Tartu Ülikooli Raamatukogule (Ave Pill).
SÄILITAMINE
Arhiivraamatukogu on viimastel aastatel pööranud erilist rõhku säilitamistingimuste parandamisele. 2004. aastal muretseti suureformaadiliste trükiste (plakatid, maakaardid) hoidmiseks spetsiaalsed metallist kapid. Ajakirjanduse fondi ja väiketrükiste jaoks telliti arhiivipüsivast kartongist mappe. Erimõõduliste ajalehtede, ajakirjade ja raamatute arhiiveksemplaride säilitamiseks valmistati üle 400 mapi ka kohapeal (Sigrid Vooremäe, Jaanus Tordik).
Restaureerimine
Jätkati vanema ajakirjanduse aastakäikude restaureerimist ning jooksva perioodika köitmist ja mapistamist. Köite- ja restaureerimistöödeks vajalikke materjale osteti Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaasabil. Kokku restaureeriti 62 aastakäiku vanemasse perioodikakogusse kuuluvaid ajalehti ("Dörptsche Zeitung", "Linda", "Kodused hääled", "Missioni-Leht", "Maa Walla Kuulutaja", "Perno Postimees", "Meie Mats", "Eesti Põllumees" jpt.) ning puhastati ja parandati 5300 üksiklehte (Sigrid Vooremäe). Ajalehti, ajakirju ning raamatuid köideti kokku 250 nimetust (Jaanus Tordik).
Eesti Rahvuskultuuri Fondi toetusel restaureeriti (teostaja FIE Silli Peedosk): "Aabd .." (1819), "ABD-ramat" (1814), Karl Johann Frhr. Blombergi "An Account of Livonia" (1701), "Arroteggeminne .." (1849), "Eesti-Ma-Rahwa Kalender" (1804), "Eesti-Ma-Rahwa Kalender" (1820), "Eesti Ma Rahwa Lühhikenne Palwe Ramat" (1830), August Wilhelm Hupeli "Ehstnische Sprachlehre" (1780), "Kattoliko Katekismus" (1866), "Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahvale" (1859), "Lühhike õppetus" (1766), "Lühhikene Õige-ussu kiriku Lauluraamat" (1880), "Ma-rahwa Kalender" (1846), "Piibli raamat" (1889), "Säädus üleüldise väeteenistusse üle Venemaal" (1874), "Tallorahva Postimees" (1859), "Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures" (1852), C. G. Arndt'i "Schloss-Oberpahlen Stadt-Ordnung" (1786), "Voyage pittoresque en Russie .." (1832); konvoluut: 1) "Eeste-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat" (1821), 2) "Õnsa Lutterusse Katekismusse Õppetus" (1821), 3) "Eesti-Ma Rahva Laulo-Ramat" (1819), 4) "Eesti-Ma-Rahwa Lühhikenne Palve-Ramat" (1821); konvoluut: 1) Salomon Gubert'i "Stratagema oeconomicum" (1688), 2) Johann Hermann'i "Liefländischer Landmann" (1695), 3) "Ein kleines Vieh Artzeney-Büclein" (1687), 4) "Der getreue Amt-Mann oder Unterricht Eines guten Haus-Halters" (1696), 5) "Anhang aus Herrn Kagoris Baum- und Obst Garten"; konvoluut: 1) "Keik Ewangeliummid ning Epistlid", 2) "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat", 3) "Eesti-Ma Rahwa Lühhikenne Palwe-Ramat" (1763); konvoluut: 1) "Õnsa Lutterusse Katekismusse Õppetus" (1793), 2) "Keik Ewangeliummid ning Epistlid" (1792), 3) "Eest-Ma Rahwa Laulo-Ramat", 4) "Eesti-Ma Rahwa Lühhikenne Palwe-Ramat" (1793).
Mikrofilmimine
Septembris alustati taas haruldaste ajalehtede mikrofilmimist (Elgi Marga). Koostöös Eesti Ajalooarhiiviga valmis 8 negatiivfilmi ajalehtedest: "Olevik" 1914, "Ristirahwa Pühhapäwa Leht" 1909-1911, 1914-1919, "Eesti Päevaleht Peterburis" 1918, "Vaba Eesti" 1918, "Moskva Eesti Leht" 1915, "Siberi Asunik" 1918-1919, "Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja" 1917, "Soomemaa Teataja" 1917, "Noorus" 1906-1907, "Nooruse jutulisa" 1906-1907, "Vabadus" 1906-1908, "Vabaduse lisa" 1906.
Digiteerimine
Edukalt kulges vanemate ajalehtede mikrofilmide digiteerimine koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga projektis DEA (http://dea.nlib.ee). Tänu direktsiooni poolt leitud lisavahenditele ning osalt ka Eesti Kultuurkapitali toetusele õnnestus indekseerida "Sakala" (1932-1944), "Tallinna Teataja" (1910-1922) ja "Päevaleht" (1921-1937). Helsingi ülikooli raamatukogu Mikkeli digiteerimiskeskusest telliti "Postimehe" 1921-1940 digitaalkoopiad.
FONDIDE KASUTAMINE
Arhiivraamatukogu fonde vajati nii uurimis- kui ka õppetöö eesmärgil. Aktiivsed kasutajad olid üliõpilased, õppejõud, õpetajad, õpilased, kirjanikud, teiste muuseumide ja raamatukogude töötajad, kodu-uurijad jne. Raamatukogu külastasid ka mitmed uurijad välismaalt. Päringuid saadeti nii kirja teel kui ka elektrooniliselt. Kõige rohkem anti konsultatsioone kohapeal. Arhiivraamatukogu trükiseid deponeeriti mikrofilmimiseks ja eksponeerimiseks teistele muuseumidele ja raamatukogudele. Novembri alguseks on vastu võetud 20 õppeekskursiooni (320 osavõtjat). Peamiselt on need olnud õpilasekskursioonid. Raamatukogu külastasid ka Läti ja Ungari estofiilid.
ARHIIVRAAMATUKOGU BIBLIOGRAAFIAOSAKOND
Osakonna koosseisu kuulusid vanembibliograafid Helje Laas, Annemaria Onoper ja bibliograaf Ülle Tamm. Heast tahtest aitas korraldustöid teha Virve Adamson.
BIBLIOGRAAFIATÖÖ
Jätkati eesti ajakirjanduse analüütilise retrospektiivse üldise bibliograafia koostamist. Bibliografeeriti ajalehte "Postimees" (1932, 1934, 1935). Koostati ka Kirjandusmuuseumi väljaannete ja töötajate artiklite bibliograafianimestikke.
ANDMEBAASID
2004. aasta oli bibliograafiatöös murranguline. 22. jaanuaril mindi täielikult üle veebipõhisele andmebaasile. Senised "Postimehe" (1926, 1930, 1932-1935) ja mõnede ajakirjade ("Ajalooline Ajakiri" 1938-1940, "Elu" 1924-1925) sisu andmebaasid olid Interneti keskkonda konventeeritud juba 2003. aasta lõpus. Esialgu alustati andmete sisestust (Helje Laas, Annemaria Onoper, Ülle Tamm) Tarkvarastuudio OÜ serveris. Oktoobris jõuti arendustöödega niikaugele, et kõik andmebaasid on paigutatud Kirjandusmuuseumi serverisse (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/) ning ka sisestustööd toimuvad muuseumi serveri kaudu.
Aasta jooksul parandati ja täiendati sisestusel kasutatavaid märksõnade ja asutuste andmebaase, mis on koostatud UDK baasil. Kuna sisestusel on abiks viis andmebaasi (autorid, kohanimed, UDK, UDK-abitabelid, asutused), siis tekivad iga bibliokirje juurde märksõnad automaatselt. Kui bibliograafid märksõnastaksid artikleid ja sõnumeid ise, siis oleks märksõnade arv tunduvalt väiksem. Igal asjal on aga oma head ja halvad küljed. Nii võib märksõnaregistrist leida märksõnu, mille sisule vastavat teksti me andmebaasist ei pruugi saada, sest arvutiprogramm kuvab kõiki märksõnu, mis kuuluvad konkreetse UDK indeksi alla. Samas on Interneti vahendusel tõusnud märgatavalt eesti ajakirjanduse analüütilise bibliograafia kasutamine. Novembri alguses ulatub Tarkvarastuudio OÜ serveris olnud andmebaasi külastatavus juba üle 342 000. Analüütika andmebaasist saab otsingut teha kõikidest "Postimehe" aastakäikudest korraga või ka ainult ühest, nii nagu kasutajal parasjagu vaja on. Otsingut hõlbustavad mitmesugused registrid: isiku-, koha-, märksõna- ja asutuste register. Andmebaasist võib leida üle 49 000 kirje.
Sügisel alustati Eesti Kultuurkapitali toetusel pseudonüümide andmebaasi loomist. Annemaria Onoper sisestas esialgu andmeid Excel'is, kuid oktoobris valmis Tarkvarastuudio OÜ-l vastav tarkvara eesti ajakirjanduses (peamiselt kuni 1944) esinenud autorite isikuregistri pidamiseks, kuhu konventeeriti juba sisestatud pseudonüümide kartoteegi andmeid. Edasi jätkus pseudonüümide sisestamine veebis (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/). Projekt võeti esialgu käsile peamiselt pseudonüümilahenduste kättesaadavaks tegemiseks. Hiljem on plaanis saadud isikuandmeid täiendada osakonna isikukartoteegi ja teatmeteoste kaasabil. Isikuregistris saab sooritada mitmesuguseid otsinguid (nimi, nime erikujud, daatumid, pseudonüümid, tegevusala, koolid, asutused ja ametid, väljaanded jne.). Samadest väljadest saab moodustada ka registreid. Isikuregister on seotud analüütilise andmebaasiga, s.t. sisestusel on võimalik kohe avada ühe või teise autori pseudonüümset kirjutist. Tulevikus peaks isikuregistri kaasabil jõudma ka autorite artikliteni. Andmebaasi on sisestatud ca 9000 pseudonüümi.
TEATMEFONDI TÄIENDAMINE JA KASUTAMINE
Virve Adamson jätkas 19. sajandi ajakirjanduse süstemaatilise kartoteegi korrastamist ning täiendamist vajalike vahekaartidega. Kuna eriti aktiivselt kasutati elektroonilist analüütika andmebaasi ning hulgaliselt saadi mitmesuguseid päringuid e-posti teel, siis on kohapealsete kaartkataloogide kasutajate arv vähenenud. Ülevaate kirjutamise ajaks (10. nov.) on osakonda külastanud 310 uurijat ja 11 õppeekskursiooni.
