Uudised

Täna, 18. septembril täitub kirjanik Bernard Kangro (1910–1994) sünnist 110 aastat. Eile esitleti sel puhul Võrus, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Õnne Kepi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Maarja Hollo koostatud Bernard Kangro luulekogumikku „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus“ (Võru Instituut, 2020).

Bernard Kangro personaalkogu jõudis Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi aastail 1995–1996, koosnedes 1508 säilikust. Aastal 2011 lisandus senisele veel mitu kastitäit Kangro materjalidega. 

Kangro loomingu tundja ja äsja ilmunud raamatu ühe koostaja Maarja Hollo sõnul seisneb luulekogu „Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus“ erakordsus selles, et kõik kogu luuletused jõuavad lugeja ette esmakordselt. 

Luulekogu esimese osa 60 luuletust on pärit Kangro loomingulise teekonna algusajast, teise osa moodustab tema viimaseks jäänud luulekogu „Oktoobri sonetid. Biograafiline tsükkel luuleproosat“, mis on kirjutatud 1993. aastal ja koosneb 48 luuletusest. 

„Kangro uus luulekogu näitab teda kui luuletajat uuest, seni varjus olnud küljest: kogust võib leida nii uljast noorusluulet kui ka elu lõpusirgele jõudnud ja sellele tagasi vaatava luuletaja armastusluulet, mis on pühendatud Mi-nimelisele tütarlapsele. „Oktoobri sonettidega“ jõuab Kangro seega tagasi algusesse, oma kodukohta Võrumaale kunagise noorusarmastuse juurde, ülistades armastust, mida aeg hävitada ei suuda,“ selgitab Hollo.   

Bernard Kangro on sündinud 1910. aastal Võrumaal ja elas alates 1944. aastast Lundis, Rootsis. Tema arhiiv on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.

2019. aastal ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses Maarja Hollo artiklikogumik „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem“, mis on pühendatud Bernard Kangro loomingule.