Uudised

20.–21. oktoobrini toimub Eesti Kirjandusmuuseumis  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi,

Ene Mihkelsoni Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi eestvõttel sügiskonverents "OLNU ON IKKA VEEL TÄNA".

Konverents on pühendatud metsavendluse aja uurimisele ja kirjanduse rollile ajalooliste teemade avamisel.

Konverentsi avaettekande peab ajaloolane ja metsavendluse uurija Peeter Kaasik, kes avab kirjanik Ene Mihkelsoni metsavendadest vanemate lugu, aga ka metsavendluse uurimise hetkeseisu laiemalt. “Kirjanik Ene Mihkelsoni vanemad olid lihtsad taluinimesed, kes varjusid repressioonide kartuses metsa. Isa sai surma haarangul ja ema legaliseerus peale Stalini surma. Tema vanemate lugu kattub ka Eesti ühe pikema järjepidevusega aktiivse metsavendade grupi tegevusega Väinjärve – Päinurme – Koigi piirkonnas,” selgitas Peeter Kaasik.

Kuivõrd konverentsi teise päeva fookuses on kirjanduse ja ajaloo lõimitud õpetamine, siis toimub selleteemaline vestlusring, mida veavad kirjandusuurija ja -didaktik Joosep Susi ja Aija Sakova. Arutelus osalevad Indrek Riigor, Reelika Laes, Andrus Org ja David Ilmar Lepasaar Beecher.

Vestlusringile järgnevad Ene Mihkelsoni loomingust tõukuvad töötoad. Ajaloolaste ja kirjandusuurijate koostöös ajaloo- ja kirjandusõpetajatega on ette valmistatud Ene Mihkelsoni loomingu põhised materjalid, mis arvestavad kirjanduse ja ajaloo lõimitud õpetamist koolides. Konverentsi ühe korraldaja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimehe Indrek Riigori sõnul on koostöö ajaloolaste ja kirjandusuurijatega olnud väga vajalik. “Ühiselt oleme välja pakkunud võimalike lähenemisi, kuidas kirjandusliku teksti eripärasid ära kasutades jõuda erinevate üldpädevuste omandamiseni,” kinnitas Riigor. Töötoad keskenduvad sotsiaalsele ja kodanikupädevusele, enesemääratluspädevusele, digipädevusele ja kultuuri- ja väärtuspädevusele.

Konverentsi esimesel päeval kuulutatakse välja ja antakse üle ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Kultuurimõtestaja preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta jooksul ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire. Varasematel aastatel on kultuurimõtestaja preemia pälvinud Jaan Tootsen (2022), Rein Veidemann (2021), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020), Joonas Hellerma (2019).

Konverents “Olnu on ikka veel täna” on suunatud eeskätt õpetajatele, aga on avatud kõigile registreerunud huvilistele.

Konverentsi esimest päeva saab jälgida ka KirmusTV vahendusel. Konverentsi ajakava ja registreerumise lingi leiab nii Ene Mihkelsoni Seltsi kui ka Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate seltsi kodulehelt.

Registreerumine on avatud kuni 16. oktoobrini.

KONVERENTSI PÄEVAKAVA:

Reede, 20. oktoober

9:30 Saabumine ja tervituskohv
10:00 Tervitussõnad ja sissejuhatus
10:15 Ettekanded
Peeter Kaasik; Ene Mihkelsoni vanemate lugu ja metsavendluse uurimise hetkeseisust
Mauri Kiudsoo: Metsavendade jäljed maastikul
Mari-Ann Remmel: Vanad pelgupaigad eesti kohapärimuses
12:15 Lõuna
13:45 Ettekanded
Aigi Rahi-Tamm: Kodutus 1940. aastate kontekstis
Janika Kronberg: Sisemadinad Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse unes” ja Arved Viirlaiu „Seitsmes kohtupäevas”
Aija Sakova ja Tiina Ann Kirss: Millest tunnistab „Ahasveeruse uni”?
Galina Ponomarjova: Metsavendlus ukraina ja eesti kirjanduses. Maria Matiose „Solodka Darjusja" ja Ene Mihkelsoni „Katkuhaud" ja "Ahasveeruse uni“
15:45 Kohvipaus
16:15 Kultuurimõtestaja preemia üleandmine
16:45 Ettekanded ja paneel
Marin Laak: Metsavendluse uurimise jäljed Ene Mihkelsoni arhiivis
Paneel: Kirjanduse roll ajalooliste teemade käsitlemisel? Mida lisab, millist tõde avab kirjandus?
Juhib Eneken Laanes,  osalevad Lilli Luuk, Priit Põldma, Marju Lauristin ja Aigi Rahi-Tamm
18:30 Vastuvõtt

Konverentsi esimesest päeva saab jälgida ka KirmusTV vahendusel: https://www.kirmus.ee/et/kirmusTV

*
Laupäev, 21. oktoober

10:00 Saabumine ja tervituskohv
10:30 Ettekanded
Marju Lauristin: Sissejuhatus ja ülevaade konverentsi esimesest päevast
Martin Herem: Metsavendlus kui meie sõjaajalugu
Rasmus Kagge, Laur-Leho Kaljumets, Tõnis Leht: Kuidas metsavenna sari teleekraanile jõudis?
12:00 Lõuna
13:30 Paneel. Kirjanduse ja ajaloo lõimitud õpetamine.
Juhivad Aija Sakova ja Joosep Susi,  osalevad Reelika Laes, Indrek Riigor, Andrus Org ja David Ilmar Lepasaar Beecher.
14:45 Sirutuspaus
15:00 Töötoad
Töötubade läbiviimise eesmärgiks on konkreetsel üldpädevusel põhineva lõimitud ajaloo- ja kirjandusõpetuse õppematerjali koostamise ideede genereerimine ja vormistamine tunnikavadeks. Osalemiseks on tarvis eelnevalt registreeruda ning läbi lugeda eelnevalt edastatud tekst.
Töötuba 1 (sotsiaalne ja kodanikupädevus) Helina Raal, Katre Lambot
Töötuba 2 (enesemääratluspädevus) Reelika Laes, Joosep Susi
Töötuba 3 (digipädevus) Indrek Riigor, Katarin Leppik, Madli-Maria Naulainen
Töötuba 4 (kultuuri- ja väärtuspädevus) Karolina Antons, Silja Russak, Tiina Kirss
16:30 Töötubade kokkuvõtted
17:15 Konverentsi kokkuvõte ja lõpetamine
17:30 Päeva orienteeruv lõpp

Rohkem infot ja etteregistreerumine kuni 16. oktoobrini: 

http://www.enemihkelsoniselts.ee/konverentsid-ja-ettekandepaevad/2023-olnu-on-ikka-veel-tana

Kontakt ja info:

Aija Sakova, Ene Mihkelsoni Selts, aija.sakova@gmail.com

Indrek Riigor, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, indrekriigor@gmail.com

Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum, marin.laak@kirmus.ee

KONVERENTS ON JÄRELVAADATAV SIIN>>>

Konverentsi toetavad: Eesti Sõjamuuseum, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Ülikool ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts