Eesti Kirjandusmuuseumis toimus konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused"
06.12.2022
29. novembrist 1. detsembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ning MS Teamsis rahvusvaheline traditsioonilise laulu konverents "Meeleheitest lootusesse – kooslaulmise mõju ja tähendused" (From desperation to hope: the meanings and effect of group singing).
Konverentsil osales teadlasi kokku 11 riigist: Eestist, Soomest, USA-st, Rootsist, Lätist, Poolast, Ukrainast, Ungarist, Sloveeniast, Itaaliast ja Iisraelist. Ettekannetes oli esindatud aga palju rohkem laulukultuure, lisaks väikerahvastele ja diasporaale räägiti ka erinevatest muusikalistest kogukondadest nüüdisaegses ühiskonnas.
Konverentsi nimiteema oli kooslaulmine ning selle mõjud. Eesti kuulajale meenub kooslaulmisega seoses rahvuslikul ärkamisajal levinud koorilaulukultuur ning laulev revolutsioon. Konverentsil räägiti aga ka Eesti laulupidude eelkäijaist, baltisaksa koorilauluseltsidest ning laulupidudest. Ettekannetest ilmnes kooslaulmise tähtsuse püsimine tänapäeval, nii Ukraina sõjasündmustes, Valgevene meeleavaldustel kui ka koroonaaja meeleheite ja lootuse valguses.
Lisaks arhailiste laulutraditsioonide tekste, viise ning esitustavasid traditsiooniliste akadeemiliste meetoditega uurivatele folkloristidele, etnomusikoloogidele ja kirjandusteadlastele oli esinejate seas ka naabererialade esindajaid, lauluõpetajaid ning tegevmuusikuid, kes esindasid loomepõhise uurimuse lähenemisnurka ja pakkusid värskendavaid pilke kooslaulmise traditsioonidele.
Jeffers Engelhardti plenaarettekandest ajendatult kujunesid konverentsi märksõnadeks „kaasamine“ ja „ilmajäetus“. Ettekannete järel arutleti selle üle, kuidas on erinevates laulukultuurides kehtestatud kaasa laulmise õigused, keda jäetakse lauljate hulgast välja, kes jätavad end ise kõrvale ning kes kõrvalejäetuist moodustavad omaenda laulukogukonnad.
Kahele ettekannetega täidetud päevale järgnes väljasõiduseminar Setomaal, UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud seto leelo kodupaigas.
Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.
Konverentsi toetasid Eesti Teadusagentuur (PRG1288), Tartu Ülikool, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Eesti Kultuurkapital.
Konverentsi kava ja teesid leiab konverentsi kodulehelt.
Ürituse fotogalerii asub siin.
