Uudised

Leena Kurvet-Käosaar

Leena Kurvet-Käosaar tutvustab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi koroona kogumisaktsioone Terevisioonis.

Eriolukorra argikogemus, toimetulekustrateegiad ja sotsiaalne isolatsioon

26.11.2020

27. novembril algusega 9:30 teeb Leena Kurvet-Käosaar Tartu Ülikooli konverentsil „Arukas kohanemine koroonaviirusega“ ülevaate Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena arhiivi laekunud eriolukorra päevikutest.

Eriolukorra päevikud on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja Tartu Ülikooli kultuuriteooria dotsendi Leena Kurvet-Käosaare sõnul hinnaline materjal, mis annab unikaalse sisevaate eriolukorra kogemusse üksikisiku tasandil. „Kokku on seni arhiivi laekunud 66 inimese päevikud, kirjutajate seas on meeste ja naise suhe 30:70. Hea meel oli näha, et üleskutse võtsid vastu õpetajad: saadeti nii algklasside, põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste päevikuid, mida õpilased pidasid emakeele ja ajaloo, aga ka kunstitundide raames.“

Palju päevikuid on ka saartelt või inimestelt, kel saartel lähedasi. „Saartel elavate või saartega seotud inimeste päevikud olid teistsugused – tunti, et koroonapitser kippus laienema igale elanikule ja isegi saartel valmistatud toiduainetele. Saared lõigati Eestist justkui ära ja jäeti omapäi.“

Ta kinnitab, et kevadise kogumisaktsiooniga sooviti täiendada Eesti Kirjandusmuuseumi elulookogu, kus praeguseks on ligi 4000 säilikut/elulugu ja mille eesmärk on ajaloolise ja kultuurilise mälu kogumine ja säilitamine. Aktsiooni teiseks eesmärgiks oli tema sõnul pakkuda omamoodi tuge Eestimaa elanikele, kuivõrd päevikupidamist peetakse efektiivseks ajaloosündmuste ja ühiskondlike muutusete analüüsimise ja nendega toimetuleku vahendiks. „Päevikupidamine aitab elukogemust struktureerida ja selle üle reflekteerida, samuti on toetav mõju elukogemuse loostamisel, eriti mikro- ehk väikeste narratiivide vormis, mida päevik võimaldab.“ 

Eriolukorra päevikud on ainulaadsed, kuna annavad konkreetse igapäevase info kõrval sissevaate ka inimeste eriolukorraaegse argikogemuse ja hinnangutesse riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. „Oluline on märgata ja teadvustada, kuidas inimesed tulid toime töö- ja pereelu ümberkorraldamise vajaduse ja viisidega, kuidas suhestuti laiemalt üleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata päevikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.“

Samuti lisab Kurvet-Käosaar, et lähiajal on plaanis välja saata ka uus kutsung koroonaviiruse teise laine päevikute kogumiseks ning lisaks koguda juurde eriolukorra mälestusi eesliini töötajatelt (teenindus- ja meditsiini sfäär) ja lapsevahematelt (kuigi üha suureneva koduõppe tingimusis võivad lapsevanemad oma kogemuse kirjapanekuks olla liialt koormatud).  

Tartu Ülikool veebikonverents „Arukas kohanemine koroonaviirusega“ koondab enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest, et anda ülevaade, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saanud. 


Konverentsi kava: https://koroonakonverents.ut.ee/kava

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood eriolukorra päevikute kogumisaktsiooni senised kutsungid:
https://www.kirmus.ee/et/uudised/kutsume-inimesi-ules-kirja-panema-oma-motteid-ja-tegemisi-seoses-eriolukorraga 
https://www.kirmus.ee/et/uudised/ootame-eriolukorra-paevikud-ja-malestusi-eriolukorrast-0 
 

Rohkem infot:
Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee
Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

Kas leidsid, mida otsisid? *