Uudised

Mäetagused 84 peateema on maastik

Mäetaguste detsembri alguses valminud erinumbris on esindatud läbilõige Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse (loodi 23. jaanuaril 2007) viimase aja uurimisteemadest. Keskuse üks põhiteema on olnud rurbaansus – maalise ja linnalise keskkonna kokkusulamine ja selle väljendus maastikes. Linnalisus ja maalisus ei tähenda ainult füüsilisi struktuure ja nende ruumilist paiknemist, vaid ka vastavaid mõtte- ja käitumismustreid, elustiile ja keskkon(dade)ga hakkamasaamist.

Raili Nugin vaatleb neid suhteid mobiilsuse mätta otsast („Liikuvus maal – läbi kriiside hübriidse võrgustunud ruumi poole“), Kadri Kasemets ja Hannes Palang läbi argikohtade („Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu“). Tarmo Pikner näitab artiklis „Poliitilised ökoloogiad ja antropotseen urbaansuse pingeväljade maastikes“, kuidas linnaloodus muutub poliitiliseks; Tauri Tuvikene ja Aleksandra Ianchenko toovad kokku ühistranspordi, kunsti, maastiku ja õhustiku artiklis „Olematud trammiteed linnamaastikus: atmosfäärialased kunstiprojektid Turus ja Tallinnas“.

Saara Mildeberg ja Anu Printsmann uurivad, kas tööstuspärand on elujõulisem maal või linnas („Koostöö ja konkurents tööstuspärandil põhinevas turismis Ida-Virumaal“). Marju Kõivupuud huvitas, kuidas tekst kleepub maastikule ehk kuidas pärimus arhiivist tagasi maastikku lasta („Maastikule kleepuv tekst: põrgupärimus“), ning Hannes Palang mängib maastikuga – maastik on töötegemise kohast muutunud geopeituse mänguväljakuks, kus kehtivad oma reeglid („Maastik kui mänguväljak“).

Mänguteemaga haakub Mare Kalda artikkel Facebooki libasündmustest, millega lõbustati ennast Eestis oktoobrist 2018 veebruarini 2019. Aivar Jürgenson aga heidab pilgu ajalukku: „Gruusia-Abhaasia sõja (1992–1993) retseptsioon eesti meedias sõja ajal ja järel“.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil ning paberkandjal eksemplari saab tellida e-poest. 

Methis 30 (sügis 2022) erinumber keskendub keskkondlusele

Methise kolmekümnes, keskkondlusele pühendatud erinumber keskendub Eesti keskkonnaliikumistele nende väga mitmekesistes ajaloolistes avaldumisvormides nn pikal 20. sajandil Eesti kultuuri vaatevinklist. Erinumbri avaartikkel osutab aga, et meie kaasaegsetel kliimaprotestidel on olulisi sarnasusi juba 17. sajandil aset leidnud kliimamässuga Võhandu ääres. Seda teemat avavad Ulrike Plath ja Kaarel Vanamölder. Järgmises artiklis on 19. sajandil alanud, ent sõdadevahelises Eestis õilmitsenud loomakaitset käsitlenud Karl Hein. Nõukogude aja avalikke ja ka varjatud keskkonna hoidmise püüdeid ning väljendusi on uurinud Elle-Mari Talivee kirjanik Vladimir Beekmani loomingu põhjal ning Linda Kaljundi toonases visuaalkultuuris.

Erinumbri väliskaastöö Soomes töötava ungari teadlase Viktor Páli sulest küsib, kuidas toimib keskkonnakaitse retoorika ja praktika tasandil autokraatlikes ühiskondades. Ajaloolane Olev Liivik annab  ülevaate fosforiidikaevandamise vastastest avalikest protestidest 1970. ja 1980. aastatel. Tänapäevaseid keerukaid ja kompleksseid keskkonnakaitselisi probleeme käsitleb Tõnno Jonuksi, Lona Pälli, Atko Remmeli ja Ulla Kadaka artikkel loodus- ja kultuuripärandi hoiust. Numbri vabaartikkel on Raili Lassilt interlingvistilistest ja intersemiootilistest tõlkeprotseduuridest teatris. 

Teooriavahendus toob lugejani kirjandusteadlasest filosoofi ja ökoteoreetiku Timothy Mortoni artikli „Keskkondlus“, mille saatesõna on kirjutanud Ene-Reet Soovik ja Kadri Tüür. Kati Lindström annab ülevaate viimase paari aasta Läänemere-äärsetest keskkonnahumanitaaria konverentsidest. Lõpetuseks kirjutab Tambet Muide noorsooprotestide olulisusest Eesti 20. sajandi lõpu keskkonnaliikumises, keskendudes Roheliste rattaretkedele. Erinumber on sündinud Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekti „Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad” (PRG908, juht Ulrike Plath) toel ning selle toimetasid Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür, tegevtoimetaja oli Kanni Labi ning inglise keele toimetaja Ene-Reet Soovik.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Methis on veebis loetav aadressil.

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 87. number on pühendatud reeglitele ja rituaalidele

Autorid käsitlevad traditsiooniliste rituaalide läbiviimise norme ja reegleid ja nende rikkumise põhjuseid; rituaalset käitumist teatud kuupäevadel, kui sotsiaalsed normid, hierarhiad ja soorollid pööratakse pea peale; rituaalse aasta muutmist vastavalt uuele olukorrale (väljaränne, pandeemia) jne. Meie autorid esindavad Hispaania, Venemaalt, Ungari jt maade teadlaskonda. Lähem teave inglise keeles asub Eesti Kirjandusmuuseumi e-poes.

Ajakirja saab lugeda veebis või tellida endale paberkandjal.